Jah. Tere õhtust, head vaatajad. Eestisse saabub lähikuudel suur kogus vaktsiine,  mis võimaldab alates maikuust sammhaaval hakata süstima  kõiki soovijaid. Kuidas seda kõike mõistlikult teha, millised on väljakutsed  ja milliste mõtete plaanidega asub ametisse uus vaktsineerimisjuht. Esimene stuudio alustab. Ja vaktsineerimisjuht Marek Seer, tere tulemast saatesse. No piltlikult öeldes ootab nüüd kogu Eesti,  et saabub prints valgel hobusel, kes sõrme nipsust lahendab  kõik vaktsineerimisprobleemid, tunnetate te seda raskust,  mis teie õlgadele on pandud? Ja kindlasti tunnetan, et kerge see ülesanne ei saa olema  ja seda vastu võttes loomulikult ma tajusin seda,  et, et see ootus on otus on olemas ja loomulikult vastutus olemas. Sest neid karisid, kui me hakkame ette lugema,  meie saade saab ennem läbi, olete selle kahe ametis oldud  päeva jooksul jõudnud küsida, et mis mul ometi aru s oli,  et ma selle koha vastu võtsin. Ei, ei enam taganemisteed ei ole loomulikult  ja nüüd saab ainult paremaks minna, et ma ise usun sellesse ja,  ja usun, et, et see eelnev ettevalmistus kõik toetab seda  kõike ja see meeskond, kellega me seda teeme koos  ja see eelnev, mis on ära tehtud, sealt on  ka üht-teist õppida ja need inimesed on siiamaani panustanud  ikkagi 100 ja enam protsenti sellesse, nii et,  et et, et see kõik on väärtus, mida tuleb kindlasti  ka edaspidi ära kasutada. Sest lihtsalt Eestis ma ei tea, kas ma reedan nüüd mingi saladuse,  kipuvad asjad nii olema, et ega meil ju lõpuks poliitikud  süüdi ei jää, et ikka kusagil seal sügisel vaadatakse  ametnikele otsa ja öeldakse, et no kuulge Aga kui sellest saab kellelgi kergem ja ta saab mind süüdistada,  siis mis mul saab selle vastu olla, et jumala pärast,  kui tal saab parem enesetunne ja, ja toob rahulduse talle,  siis andku minna. No mõned ABC asjad selgeks teha, te kuulusite  ka ennem vaktsineerimise juhtrühma, mis tähendab,  et te ei hakka ju päris ABC-st peale. Et mis see ikkagi täpselt on, mida te seal rühmaga tegema hakkate? Ja tõepoolest, et Lõuna meditsiinis aabi juhina ma kuulusin  nii-öelda vaktsineerimise juhtrühma ja, ja praeguses hetkes  me oleme siis ümber hindamas, seda kogu tegevust me kogu  vaktsineerimise plaanis läheme siis seda teed,  et kaks rühma moodustatud üks on strateegiline vaade,  kes tegeleb vaktsineerimise pikaajalise vaatega plaani  nii-öelda strateegilise plaaniga, et ka sügisel 21 oleks  meil vaktsiinid, kuidas siis vaktsineerimine käib? Ja ka uuel aastal, et, et kuidas üleüldse see vaktsineerimine,  minu töö ja minu meeskonna töö saab olema selline lühildane,  et, et selline esmane vaktsineerimise ring praegu peale  saada saada suhteliselt hea. Hõlmatus, et seal kuue kuue 70 protsendi juures  ja loodan, et augustiks oleme kõik kenasti  või need, kes vähemalt on soovinud, et neid on vähemalt 70 protsenti,  on vaktsineeritud. No kõige suurem murelaps kogu selles protsessis on ikkagi  olnud ju vaktsiini tarned ja, ja nende auklikkus  ja lünklikkus ja ettearvamatus. Kuidas teie saate oma tööd hästi teha, kui te ei tea,  millal ja mis vaktsiinid tulevad? Me tegelikult teame, millised vaktsiinid tulevad  ja me teame seda niimoodi, et sellel nädalal on mul teada,  mis, mis kogused peaks järgmiseks nädalaks tulema,  milline peaks esmaspäevaks tulema, loomulikult on oma risk,  kõike võib juhtuda. Ja seetõttu me töötamegi sellise väga selge dünaamilise plaaniga. Me kindlasti on seal omad riskistsenaariumid sisse arvestatud,  et juhul kui ei tule nii palju, et eks me  siis käigul muudame neid otsuseid. Täna töötame selle nimel, et esmaspäeval peaks 40  tuhandeline Fizeri partii meile saabuma,  millest 30000 on plaan siis suunata nii-öelda esmasteks doosideks. No mida ma silmas pidasin, et ega see vastutus seal kahe  töörühma ja grupi vahel kuidagi hajuma ei kipu? Ei, ma arvan, et ei hakka, et. Seda ma ei kahtle, et vaktsineerida, vaktsineerimist ütleme  niimoodi vaktsiinidooside tarne, see on ka meie,  minu töögrupis väga hästi teada ja see ülevaade on meil olemas,  et et, et strateegiline strateegiline grupp ikkagi tegeleb  selle pikaajalise vaate pikaajalise prognoosiga  ja nii-öelda pikaajaliste lepingutega. Täna esitles valitsus ka siis täiendustega vaktsineerimiskava,  kas see saab olema teie jaoks nagu mõnes mõttes piibel  või teil on mingisugune oma tööplaan? Strateegilise dokumendina on see kahtlemata väärtus  ja mina võtan oma oma nii-öelda sellise pikema sisendi sealt. Aga nagu ma just ennist ütlesin, siis meie jaoks on selline  dünaamilisem lähenemine kahtlemata see A  ja O A ja B. Kus me siis vaatame konkreetset tarnet, vaktsiin,  vaktsiini tarnet ja sellest lähtuvalt teeme  siis need plaanid. Väga hea, nüüd on nii-öelda põhitõed on selgeks tehtud,  paljud eestlased on vaktsineerimise käigu suhtes üsna kriitilised. Kuidas teile tundub, on see kriitika seni põhjendatud? Vastupidi, et mulle jälle tundub, et et,  et see soostumus saada Covid, vaktsiin on kõrge,  et võib-olla see protsess tingituna sellest,  et vaktsiini on vähem, kui me oleme saanud süstida,  et võib-olla siin, et noh, see ootus on olnud suur,  et ruttu-ruttu nüüd ja kohe, eks, aga lihtsalt see kogus  ja nende piiratud koguse juurest juures on tehtud väga õiged  valikud mu meelest, et on keskendunud nii-öelda eakamatele,  sest eakamad moodustasid ju haigla patsientide valdava enamuse,  et ja, ja ka hooldekodu patsiendid, et me täna näeme seal  teatavad langust, eriti hooldekodude puhul me näeme ju  positiivset dünaamikat, kus need tegelikult haiglate vaates  kadusid meilt, pildilt. Aga samas näiteks 80 pluss vanusegrupis oleme me isegi mitte  kolme mehed, aga pigem kahemehed, et kus seal see probleem on. Ma arvan, et probleem on üle üleüldine meie selline  täiskasvanute või eakamate soostumus vaktsiini saada,  et sama reegel mu meelest kehtib ka gripi puhul,  et ega nad väga ei tule ju gripi vastu vaktsineerima. Varasemalt ei käinud, kuigi nad ju võinuks  ka seda julgelt teha, et siin see muu maailma erinevus,  et ma arvan, et, et, et Itaalia või mõne muu riigi  selleealisem kodanik on lihtsalt nii-öelda harjunud käima  ja me viime Eestis ju läbi esmakordselt täiskasvanute  ja eakate inimeste vaktsineerimist, seda pole varasemalt tehtud. Aga mis me selle teadmisega peale hakkame,  paneme piltlikult öeldes vaktsineerimisbussi sõitma või? Kui vaja, siis ühe optsioonina tuleb ka seda kaaluda,  aga täna ma ei muretseks selle pärast nii väga,  sest kui me vaatame seda eakamate grupi vaktsineeritust  ja seda sättumust, siis protsent pole paha,  et, et mõnes maakonnas juba 70 on saavutatud  ja valdavalt ikkagi 50 protsenti ja üle selle on ta  enamustes maakondades noh välja arvatud seal Ida-Virumaa ja,  ja oli ka Valgamaa probleemiks, aga saime seal võimestatud  läbi läbi Valga haigla tehes selliseid vaktsineerimis noh,  tulles sinna appi nii-öelda perearstide süstimisega,  et saime seal numbrid natuke paremaks ja Harjumaa tervikuna  mõnes piirkonnas on, on, on murekoht veel,  aga mitte väga. Väga hea, kui nüüd need kokkulepped peavad,  siis mais-juunis hakkavad siis nii-öelda vaktsiinivagunid  või lennukeid siiapoole vurama, et kuidas see reaalselt  siis ikkagi välja näeb. Päevane süstide arv kasvab päris suureks  ja ainult perearstidele me seda koormust panna ei saa. Ja siiamaani on olnud ju see taktika, kus vanemaealised  ja just eakad ja riskigrupis olevad, et nendega on tegelenud perearst,  perearstid on teinud täna valdava enamuse  ehk 62 protsenti kõikidest süstidest. Ja see ongi iduväärne tegemine, lisaks seal  siis haiglavõrgu arengukava, haiglad ja teised  tervishoiuasutused mida nooremaks või, või  mida alla, mida nooremapoolselt poole mõtte poole me liigume,  seda liikuvamad need inimesed kahtlemata on. Ja selge on see, et, et siis juba on mõistlik meil tulla  nii-öelda perearstidest välja ja pakkuda lisavõimalusi  nii-öelda me nimetame neid täna vaktsineerimiskeskust,  eks, aga see ei pea tähendama alati tennisehalli või,  või mõnda muud spordisaali, siis tähendab see võib olla  ka mõnes kohalikus mõnes haiglas üldhaiglas. Läbi viidud, läbi viidud organiseeritud vaktsineerimistegevus. Aga ikkagi 100000 süsti nädalas, see kõlab täiesti ulmeliselt. See kõlab ulmeliselt, aga see on tehtav,  et mida me täna teame, me teame täna ju seda,  et et üks vaktsineerija on võimeline tunnis mõistlikult. Ja sealjuures kvaliteedis järeleandmisi ei pea tegema,  et 15 kuni 20 süsti. Ahaa jaa, aga kuidas see ikkagi siis maikuus tavalise  inimese jaoks välja hakkab nägema, teen oma arvuti lahti ja. Jah, põhimõtteliselt arvuti lahti, et kui me oleme andnud  selle informatsiooni välja, et nüüd see vanusegrupp võtke  ühendust oma perearstiga või? Me oleme avanud näiteks üleriigilises digiregistratuuris  või läbi helistamiste või minu meelest kas  või sinnani välja, et nüüd ongi elava järjekorraga,  et kui me oleme sealmaal juba jõudnud, see informatsioon kindlasti,  et kommunikatsioonil on siin oluline roll,  et me annaksime väga selge sõnumi, kuhu nüüd,  mis ja selleks hetkeks me oleme need keskused  ka valmis pannud, et siis inimene saab sinna minna. Kas meie e-riik on selleks katsumuseks valmis,  et siin ka seni kui me rääkisime sadadest  ja tuhandetest doosidest, on see asi läinud ikka üsna üle  kivide ja kändude. Jah, eks need inimesed annavad enda parima,  aga ma tooksin ühe näite, et ma ei tea ajaliselt,  kui kaua meil on seda e-maksu riiki on, kus me iga aasta 15.  veebruaril jookseme, enamus tormi ja, ja  siis see ka kolabeerub. Et, et seda ikka juhtub, aga seal tulebki pakkuda  ka teisesed võimalused, et läbi läbi ka helistamise  lõppkokkuvõttes saab registreerida. Ja kui ta on organiseeritud, siis ma usun,  et küll see riik vastu peab ja, ja, ja telefoniside  ka ja jõuavad, jõuavad õiged inimesed õigesse kohta  ja saavad oma õige süsti. No lihtsalt see maksuameti erisus on jah,  see, et seal ei täideta täna enam mingisuguseid Exceli  tabeleid pastakaga. Ega ei ole vaja ka meie süsteemis väga neid eksceltabeleid täita,  et, et tuleb nõudlikum olla ka oma nii-öelda partneri suhtes,  kes sul IT-arendaja on, et, et nõudlikkus sinnapoole  ja natukene oma süsteemid üle vaadata, nii et. Selles miljoni doosi jutus on üks nõrk lüli  ja selle nõrga lüli on AstraZeneca. See on üks pikk ja õnnetu lugu. Kui tõenäoline on, et tegelikult need vaktsiinid jäävad riiulisse? Teistes doosideks AstraZeneca läheb kindlasti käiku,  kui palju teda saab tulevikus kasutada esmasteks doosideks? Ma ütlen siinkohal näitab aeg, see on võimalik,  et ta võib jääda nii-öelda seisma, aga 60  ja ülespoole vanuses on ta täna realiseeritav  ja tehtav. Jah, loomulikult ühel hetkel on seal nii-öelda  meil lagi käes, need, kas inimesed on 100 protsenti vaktsineeritud,  noh nii hästi vist ei lähe, aga ütleme, et valdav enamus,  kes enam ei soovi, see, see oht on iseenesest olemas,  aga aga vaatame, ootame arenguid ja vaatame,  mis juhtub, et võib, -olla hinnatakse olukorda ümber,  et eks, eks aeg näitab seda. Aga täna on jah, et 60. ülespoole võib on,  on, on, võib teha ja allapoole nii-öelda soovitav,  et aga teises toosideks me kasutame. Aga arvestada võimalusega, et lihtsalt keegi ei taha seda. Selle võimalusega tuleb kahtlemata arvestada  ja nii nagu tuleb arvestada ka selle võimalusega,  et et, et, et ka teised tarned ei pea mingil põhjusel nende võimalustega,  tuleb kindlasti arvestada ja siis tuleb olla väga dünaamiline. Lihtsalt testin, huvitav mõte, et kas nii-öelda vaktsiini  vastuvõtmine omal vastutusel on ka kuidagi võimalik,  et noh, kui see väga populaarne ei ole, et ma ütlen,  et okei, ma siis vastutan, et süstige mind. Ma arvan, et see on võimalik, ma arvan, et see on võimalik,  et miks ta ei peaks olema võimalik. Mhm ja hea uudis tuli ka täna, sest Euroopa ravimiamet  võttis vähemalt ühel vaktsiinil. Noh, nii-öelda üks vaktsiin tuli täna rongi alt välja,  kui me kujundlikult väljendume. Jah, et see on selles mõttes hea uudis, et tegemist on  selles mõttes hea vaktsiiniga, et, et ühest doosist piisab ja,  ja eelkõige me olime mõelnud seda vaktsiini just nendele inimestele,  kellel siis kas kas. Kas füüsilise puude tõttu näiteks ei ole võimalik tulla  kohale või on kodus lamava haige või, või,  või midagi sellist või lamavahaige hooldaja,  midagi sellist, et me oleme selle ringiga enam-vähem ära  kaardistanud ja, ja, ja nüüd me saame seda kasutada. Me räägime siis Jannsenist, kui kellelgi jäi see kahe silma vahele. Millise õppetunni? Muide, Eesti jaoks andis mõne nädala tagune massi  vaktsineerimise katse, mis mõnes piirkonnas noh,  oleme ausad, ikkagi kukkus läbi. Vastupidi, et tegelikult oli ju seal ka sellist positiivset,  et inimesed tulid kohale ja see näitas seda,  et minu meelest hea õppetund oli see et läbi digistratuuri saab,  vaktsineerimiskeskused, suudeti püsti panna,  süste suudeti teha. Et sealt on ühte oma teist positiivset võtta üle,  et me oleme suhteliselt operatiivsed, meil on hea soostumus,  inimesed olid nii-öelda hea soostumusega valmis tulema vaktsineerima,  nii et see on see positiivne pool, siis kindlasti. Aga samas? Mõnes haiglas tehti vaid mõned sutsud, et noh,  eksperimendina tore, aga. Võib-olla hinnati jah miskit üle või jäi kuskil nii-öelda sellest? Heas mõttes reklaamist siis puudu, et, et,  et et see on kindlasti see, mida tasub kaasa võtta,  vaadata, miks nii juhtus, kas sai planeering vale olnud,  kas planeeritud alesti, et, et seda püüame kindlasti  tulevikus vältida? No teie olete ühes intervjuus juba öelnud,  et Tallinnas te oleks pigem need sutsud kõikidele ära teinud,  kes kohale tulid. Jah, need on, need oleksid, mida mul on täna hea kerge öelda,  loomulikult, et paneme sellesse aega sellesse konteksti,  siis siis nendel otsustajatel sellel hetkel oli oluliselt  keerulisem see seis, et noh jah, ma võtan nagu sellise  lihtsa talupoja lähenemisega, et või nagu ma tõin  selle metafoori, et iga okas loeb, iga siil loeb  või okas loeb. Et, et selles mõttes, aga, aga selles hetkes  ja tollel ajahetkel ei saa pahaks panna seda. Samas immuno profülaktika komisjon oli juba mõnevõrra varem  andnud soovituse mitte süstida noorematele kui 60,  nii et seal oleksite kohe nii-öelda Tanel Kiigega tülli läinud. Põhimõtteliselt küll, jah. Nii et peate, ma ei tea, ettevaatlik olema oma väljaütlemistes. Siit tõmbab praegu miinuseid kodus intervjuud vaadates. Ikkagi. Mis nüüd selle? Räägime riskirühmadest veel, jaa, mõtlesin,  meil on väga mitu teemat, mida tahab. Siin läbi käia kaupmeeste liit on pöördunud  nii avalikkuse kui valitsuse poole palvega vaktsineerida  müüjad ja teenindajad. Kuidas teile tundub, kas see võiks olla üks teema,  mis tuleks uuesti lauale tõsta? Ma tean, et eesliinil töötajate ülevaatamine on lähiajal plaanis,  nii et, et ma jään vastuse võlgu ja ei oska kommenteerida,  kas Kaupmeeste Liidu Osa on seal sees või ei ole, aga ma tean,  et eesliini töötajaid vaadatakse, vaadatakse ümber,  lähiajal. Aga kuidas jõuda efektiivselt riskirühmadeni,  et noh, ma saan aru, et siin on nagu perearstil on väga suur  roll ikkagi Jah, riskigrupp selles mõttes, et noh, nüüd me peame  defineerima seda riskigruppi, et et käesoleval hetkel oli  selleks riskigrupiks siis vanemaealised elani elanikkond  ja nemad me valdavalt oleme kätte saanud,  et eks lähiajal tuleb siis nii-öelda seda poolt üle vaadata ja,  ja, ja jõuda siis nii-öelda järgmise järgmise vanusegrupini  ja kõik võimalused, et, et, et korralik teavitussüsteem  teavitamine ja ma usun, et see täna peaks juba töötama,  et me oleme saanud nii-öelda nagu selle eaka vanusegrupi  peal päris hästi seda treenida. Korra veel massi vaktsineerimise juurde tagasi tulles mul  lihtsalt turgatas lõunanaabrite juures see,  mis mõtteid teis tekitas. Selline elavas järjekorras massvaktsineerimine. Pigem mind pani mõtlema, et nad julgesid seda teha  nii väikese koguse pealt, et. Et, et see oli, et aga kui kogused on kogused on nagu  piisavad ja me oleme kõik selle kriitilise kriitilisemad  rühmad ära saanud, vaktsineerida ja juba liikunud sinna väga  nooremaealiste hulka, siis miks mitte nagu elavas järjekorras,  kui, kui too see on selles mõttes piisavalt,  et, et see on kindlasti üks lahendustest. Nojah, seal on alati see võimalus, et inimene tuleb kohale,  ei saa, on pettumus ja teist korda ei tule. Just seal peab väga-väga täpne olema, selles mõttes,  et selles mõttes ma julge selline trikk naabrite poolt. Et, et jah, mina julgeksin seda teha alles siis,  kui tõepoolest kogused on. Kogused on märkimisväärsed. No vaataks korra koroonapilti üldisemalt,  kas hakkab siis tasapisi avanema ja kolmandast maist saab  siis nii trenni kui väliterrassile ja algklassid kooli. Kuidas teile tundub? Te olete nii-öelda lõunapiirkonnaga kriisi ajal ise  aktiivselt tegelenud, on need mõistlikud otsused,  kas seda hirmu, et me tegelikult paneme Eesti suveks uuesti lukku,  teil ei ole? Sellel nende otsuste taga on hea ekspertiis  ja ma usun ja kui me töötame ka paralleelselt vaktsineerimisega,  siis ma usun, et need on mõistlikud otsused ja,  ja mõistlik lahendus. Sest lihtsalt, vaadates tänaseid numbreid,  536, see ei ole väike number. Kuus ei ole väike number, aga tuleb vaadata nii-öelda dünaamikas,  et kuidas see trend on, et mis praegu on,  et, et kus R on veel minu tea vist on ta alla ühe. Ja ja seal juba null koma kaheksast allapoole kriisi  kõrglainest ei ole väga palju möödas ja noh,  mainisin, et, et lõuna meditsiini staabis  siis koos doktor starkopiga te protsesse juhtisite. Mis see teie kogemus või kuidas te selle vastu pidasite,  teie vastutusala oli päris keeruline nii epitsentrist  Ida-Virumaast kui siis mõne rahulikuma piirkonnani. Jaa ei toetav meeskond korrektselt kokku lepitud käsuliinid. Väga hea selline. Koostöö meie nii-öelda siis meie piirkonnas tegutsevate  haiglatega ja see rütm läks, läks ujuma,  et kindlasti väga suurt rolli kandiski seal alguses esimese  laine ajal ju ülikooli kliinikum ja Ida-Viru koostöös  nendega saime nii-öelda piirkonda, laiendasime  ka teistesse haiglatesse Covid võimekust ja,  ja vaikselt hakkasime niimoodi koolitama  ja kasvama sealt peale välja, et ja see koostöö sujus minu  meelest suurepäraselt. No siin mingi hetk kiirabiautod sest nii Tartu kiirabi kui  ka kliinikumi tulid Tallinnale appi noh,  vurasid nagu konveieril kahe linna vahel,  et seda pilti enam näha ei tahaks. Näha ei tahaks loomulikult ja, ja ise loodan,  et, et vaktsiin teeb selle nimel tööd ja loomulikult see oli,  see oli üks meede, millega me tulime põhja kolleegidele appi  ja ma arvan, et selles situatsioonis oli see üks väga-väga  otstarbekas lahene. Lahendus. No Ida-Virumaa on jätkuvalt murelaps seda uute nakatunute poolest,  kui ka vaktsineerimise tempo suhtes, mis teie plaan  siis on? Ida-Virumaad jah, kui vaadata iga omavalitsuse sisse,  siis põhimõtteliselt tegelikult kolm, kolm murekohta oli  seal Narva linn, Narva-Jõesuu ja Kohtla-Järve piirkond,  et, et eks see on nüüd lähipäevide teema lähipäevil teema,  et kuidas me nendeni jõuame, kas seal on avõimekuse probleem  või lihtsalt suhtumise probleem, et, et inimesed ei ole  huvitatud või ootavad nad konkreetset vaktsiini,  et, et et vaatame nüüd, mis nendel nädalatel,  kui Fizeri vaktsiinide kogused paranevad,  et, et kuidas me siis ja millised numbrid saavad seal  siis olema, et just konkreetsetes mainitud linnades Et lihtsalt need eelnevad vaktsiinid ei ole olnud väga populaarsed,  et järsku Faizerit õnnestub müüa. Äkki õnnestub? Kui palju sellest sputniku ootamise legendist teie kogemuse  põhjal tõele vastab? Linnalegendid käivad, kas seal ka mingi tõsi tõsijutt taga on? Ma ei tea, mul andmed puuduvad. Muide, kui mures te ikkagi olete, sellepärast et levivad  uued viirusetüved ja kõik see ühel hetkel lööb meie  kaitsekilbi upak. Ma ei ole õige inimene sellele hinnangut andma,  et tean, et paar saadet ennem oli professor Irja Lutsar siin,  et tema kindlasti on sellel alal ekspert pigem,  mille pärast mina muretsen, mina muretsen  selle pärast, et kas kas tarned peavad ja et meie hoog ei  raugeks ja et meie soostumus püsiks. Ei, ei juhtuks seda ja kutsun siinkohal üles,  et, et ärge laske ennast soojast päikesepaistest nagu  kuidagi nii-öelda letargiasse langeda, vaid,  vaid ikka tulge vaktsineerima, kui on teie aeg kätte jõudnud,  et see on minu hirm, pigem, et, et töötan  selle selle plaaniga täna. No teil endal suvepuhkus sel aastal ei tule,  nii et naljaga pooleks läheb suvi luhta. Jaa, aga tühja temaga, et, et kui saab rahvatervise  hühanguks miskit ära teha, siis minu minu süda on rõõmus. No kaks päeva olete ametis olnud, mis nüüd tegelikult kõige  kiirem asi on, mis lahendamist vajab? Kõige kiirem on tegelikult see, et, et kõlab võib-olla väga selliselt,  ma ei tea bürokraatlikult kuidagi, aga konkreetne  juhtimismudel käsulae lauad paika ja, ja vastavalt  siis tarnetele väga selge operatiivne reageerimine,  et, et kui tarne on, et me suudaksime selle kogusega  adekvaatselt edasi liikuda ja, ja ei jääks kuhugi nii-öelda  toppama väga selgelt. Mitmed ettevõtjad on öelnud, et senine  vaktsineerimisprotsess on puudust tundnud sellisest kuidas  ma ütlen ettevõtjalikust või isegi startup ilikust mõtteviisist,  et viite te sellist mõtteviisi sellesse gruppi. Tahaks lootaMa, usun, et, et mingil põhjusel mind märgati ja,  ja, aga ma tahan ka öelda seda, et enne mind on seal tehtud  väga startupilikke lahendusi ja tööd on tehtud palehigis,  et ei tohi seda kuidagi alahinnata, et me oleme täna seal,  kus me täpselt oleme, see tulemus ei ole üldsegi mitte halb,  et, et see ei ole tulnud tühja koha pealt. Et seda ei tasu tegelikult alahinnata, et alati on neid,  kes kes leiavad, et saab paremini ja, ja kuskil paari kolme  nädala pärast või kuu aja pärast on kindlasti neid inimesi,  kes ütlevad, et noh, täiesti läbi kukkunud ja,  ja nii ta on, ma, mina olen ise sellega arvestanud  ja ja nii on paraku. Täiesti omavahel, milline on vaktsineerimisjuhi kõige suurem  õudus unenägu seoses uue tööga? Kõige suurem õudusunenägu kõige suurem õudus unenägu ongi see,  et, et kui tänaseks lubatud tarne kukub,  ma ei tea viie-kuuekümne protsendi peale. Et sellest, mis noh, võib-olla jääb 10 või noh,  lubatakse 40000 doosi, aga tuleb 4000 eks,  et me peame seda väga-väga dünaamiliselt ikka vaatama,  et, et, et, et ja, ja selle peale väga tõsiselt mõtlema. Ja päris lõpetuseks, kui ma teid kusagil septembri alguses  siia saatesse tagasi kutsuksin, et siis mis oleks see,  mis annaks teile põhjust öelda, et oli päris okei. Põhjuse annab see, et kui me jõuaksime jaanipäevaks  nii kaugele, et, et, et me oleme jõudnud  ka sinna vanusegruppi 30 ja pluss ja nad on vähemalt esimese  süsti kätte saanud ja ma arvan, et ma olen isiklikult rahul,  kui ma tean, et, et poliitiline ambitsioon on suurem,  et 70 protsenti seal augusti lõpuks, aga ma arvan,  et ma rahulduksin ka 60 protsendiga, aga kõik üle  selle on veel ägedam. Selge pilt Marek Seer, jõudu tööle ja hoiame pöialt. Suur tänu ja head vaatajad, soovitan vaadata homset esimest stuudiot,  sest külla tuleb välisminister Eva-Maria Liimets. Kohtumiseni. Ta.
