Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetada. Tere raadio kahes alustab puust ja punaseks, see on meie iganädalane teadus ja tehnoloogiauudiste rubriik. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel ja järgmisel nädalal on minuga koos siin Tartu Ülikooli zooloog Randel Kreitzberg et tuua teieni põnevaid teateid loomariigist ehk siis mida teadlased on huvitavad loomade ja kõiksugu muude elukate kohta teada saanud. Ja oleme siis välja valinud põnevaid teemasid, et neid teie jaoks teha puust ja punaseks. Tere, Randel. Tere, Arko. Alustame seda väikest minisarja loodusuudistest, siis võib-olla kõige kaugema uudisega paigast, kus me teame, et ega seda elu ja elusloodust väga palju ei ole. See on siis lõunanaba ümbrus, Antarktise manner ja nüüd teadlased, nagu ma aru saan, täiesti endalegi üllatusena, leidsid elusolendeid paigast, kus nad seda üldsegi oodanud ei oleks, ehk siis jää alt jää seest. Ja Antarktikas on minu jaoks üks äärmiselt vahva piirkond, et ühest küljest jah, nagu sa ütlesid, et tundub, et on selline elutu ja ja suur ja tühi ja külm koht, aga tegelikult seal kihab see veealune maailm sellest elust. Ja kui seal seal polaarpäeval päike paistab, siis, siis see paneb kõik need protsessid seal vee all tööle ja, ja see on nagu metsiku elurikkus ja, ja niivõrd palju selliseid põnevaid kohastumusi Endale ekstreemsetel tingimustele. Nii et ühest küljest muidugi seda uudist lugedes olin üllatanud, teisest küljest mitte. Ja see siis, et nad leidsid sealt niivõrd kaugelt suure paksu jääkilbi alt elu, et, et see vapustas teadusmaailma siin tõesti mõni nädal tagasi. No nad, eks teadlased on varemgi puurinud sinna jääkilbi all on otsinud neid jääaluseid, järvi on sealt kõiksugu baktereid välja toonud, analüüsinud aga ka see avastus on kuidagi, on natuke teistsugune. Ja see on selles mõttes teistsugune, et lisaks sellele mandrijääle noh, osaliselt see mandrijää, kilp, ulatabki sinna vee kohal, onju aga siin on siis tegemist selle nii-öelda äärmiselt paksu jääplaadiga, mis katab seda vedelimerd. Ja see on, mida nad seal puurisid 900 meetrit puurisid läbi ja selleks, et selleni räni jõuda ja nad kirjeldavad, et lähim selline see nii-öelda jääservad, kus jää ära lõpeb ja siis vesi lainetab, on 260 kilomeetri kaugusel. Ehk siis sisuliselt tähendaks seda, et terve Läänemeri on jää all ja nemad siis puurisid sellest suurest paksust jääplaadist läbi ja mõtlesid, et et see on nii kaugel sellest igasugusest valgusest fotosünteesist, et mis valemiga nagu sinna sügavale pimedasse kohta sinna jää alla. See elu nagu peaks jõudma, et, et nad arvasid, et seal on selline suhteliselt tühi elud do mudane mere põhi, mis on pime, kus toitained ei ole ja keegi ei ela, et võib-olla mingisugune, ma ei tea, bakter seal nagu leidub, aga, aga nad said tõelise šoki, kui nad siis avastasid, et vau, et, et seal oli, oli väga palju põnevaid erinevaid liike ja, ja suuri, mitme sentimeetriseid loomasid. Loomad olidki kõige suurem üllatus, sellepärast et meie, meie loogika on see, et loomad elavad seal, kus neil on toitu, kus nad saavad energiat ja see ongi nagu senimaani vist nagu mõistatused. Kust kohast üldse need elusolendid siis energiat saada? Ja nad avastasid sellise umbes meetrise diameetriga sellise kivirahnu seal vee all ja selle peal erinevaid igasuguseid käsnasid tõru, vähke, isegi hulkharjasusse, käsnad seal neli kuni üheksa sentimeetrit pikad ja, ja need sessiilset filtreerivad organismid, nendeni peab see toite kuidagi jõudma, aga kui, kui see lähim koht, kus fotosüntees toimida saab, on, on sadu kilomeetreid eemal siis see tekitaski küsimus, et millest nad toituvad ja kuidas see toit siis nendeni nagu jõuab kõik sadu kilomeetreid ja, ja olid selles mõttes nagu täiega hämmastunud, et, et just nimelt seda tüüpi elu seal on selline, siis siinne filtreeriv organism pakkusid, et näed, võib-olla nii nagu nii-öelda liigid hüppavad sealt saarelt saarele, seal ookeanis on need kivi, Rahtlasid seal vee all veel. Et siis need liigid on saanud sealt kivirahnud kivi rahnule tasapisi nagu hüpata ligi ja, ja noh, fakt on see, et nad tõdesid, et et see leid tõstatas kõvasti rohkem küsimusi, kui ta vastata sai. Kui sa Sest siinsed siis see tähendabki seda, et nad tegelikult ei liigu, nad elavadki põhimõtteliselt kogu elu seal kivi külge kinnitatuna ja, ja saavadki loota ainult sellele, mis siis nagu nii-öelda Mööda ujub no täpselt, et nad panid tähele, et kui nad sinna puurisid ja siis see kaamera sinna vee alla läks, et tekitasid mingisugused mullid seal, et siis seal veel oli päris tugev hoovus ja arvasid, et noh, et see võib olla üks, selgitas, et kuidas need toitained nende elukateni jõuavad. Aga seal on võimalik, et eks neid stsenaariumeid on nagu palju, et et on ju siin ookeani süvikutes elavad organismid, kes kasutavad keemilist energiat Nendele samuti päikest pole vaja. Ja, ja siis, et äkki on mingisugune sulavesi sealt nii-öelda pinnalt jõuab läbi pragude kuskile sinna sügavale ja neid nagu erinevaid teooriaid on mitmeid. Siis nad ütlesidki, et noh, et järgmine etapp on siis selline tõeline väljakutse, et selleks, et nendele küsimustele vastuseid saada, peaks mõne nendest loomadest sealt kuidagi nii-öelda kinni püüdnud koguma või saama mingi prooviselt sügavalt kilomeetri sügavuselt vee alt. Ja et seda nad ju praegu ei teinud, nad vist ainult jupp puurisid ja saatsid kaamerale, ehk siis meil on ainus tõend nende kohta, värske informatsioon nende kohta ongi tehtud pildid ja mitte midagi rohkemat. Ja, ja, ja siis noh, muidugi see tõstatab omakorda siis igast küsimusi, et et mis nüüd saab, kui meil siin Õnnet ja laamat murduvad ja sulavad, et kas need on uued liigid seal kohapeal arenenud või on nad tõesti nagu reisinud niimoodi, hüpates kivilt kivile. Et neid küsimusi on tõesti palju, et kas, kas me peaksime juba mõtlema selle peale, et neid nii-öelda liike seal kaitsta või, või mis nendest tulevikus saab? Kui, kuidas sulle tundub? Kas me võime mingisuguseid üllatusi siis nende sealt jää alt veel oodata, et kui me nagu leidsime sealt nüüd neid liike, keda me poleks oodanud, et et kas nemadki võivad olla näiteks kellelegi toiduseks, et võib-olla hulgub seal veel keegi ringidki, poleks osanudki oodata. Ja, ja täpselt igal aastal leitakse tuhandeid uusi liike ja leitakse uusi imetaja kate liike, kalasid suuri haisid. Et ma täitsa põnevusega nagu ootaks, et mida sealt veel võib välja tulla, et sealt võib igasugu põnevat põnevat avastamist tulla, et siin planeedil on see osa, mida me nagu tunneme või mida me isegi võib öelda, et hästi tunneme, on tegelikult kaduvväike. Lõpetuseks, et. Karmid nende elutingimused seal jää all ikkagi on, et ega, ega vist naljalt mujal maailmas midagi võrdväärset me ei leia. Täpselt, et see elu on seal hooajaline ja kogu see Antarktika piirkond on ka natukene nagu hoovustega piiratud ja, ja need elukad, kes seal elavad selleni vesi tänu soolsusele miinuskraadidega miinus 2,2 kraadi oli seal selles puuraugus vee temperatuur, milles nad elavad, et neil on endal, loomadel on kehast igasuguseid spetsvedelikud, mis kaitsevad nende kudesid ja rakkusid ja selliseid spetsiifilisi kohastumusi, mis meie jaoks võivad isegi täitsa ulmeliselt tunduda või, või midagi, mida me võiks otsida mõnelt teiselt planeedilt, siis selliseid võib avastada sealt Antarktikas kindlasti veel ongi peaaegu nagu elu teisel planeedil, mis seal, mis seal on ja et kusjuures need igasuguseid ekstreemsete tingimustega kuumavee allikad käid ja, ja merepõhja nii-öelda elukeskkondasid, on kasutatud ka nii-öelda kosmoseasjandust testimiseks nii-öelda tööriistade testimiseks, et enne kui minnakse teistele planeetidele. Ühesõnaga õppetund. On siin see, et ka sealt, kus sa ei oska loota, et sa midagi leiad, võid sa siiski elu leida, sellepärast et tundub, et elu on väga kohanemisvõimeline ja vastupidav. Jurassic pargis öeldi, et elu leiab tee. Selline oli tänane puust ja punaseks stuudios Arko Oleski randal Kreitzberg. Täname kuulamast ning toome teieni järgmise uudise juba kolmapäeval. Kõike head ja kuulmiseni. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
