Tere hommikust, on esimene detsember, reede  ja terevisioon alustab, sest et viis minutit puudub kella seitsmest. Ja väga mõnus ja tore muusikaline algus on meil täna saates  Reigoven Riio teeb siis muusikat meil täna saates ees kaks  kindlat lugu tulemas, aga praegu selline mõnus,  mahe ja jõulukuu alguses sobiv džässalgus. Just nimelt, aga jõulukuu algab täna, aga sellega seoses sai  läbi ka november ehk november, teise teisisõnu  ja sellega seoses on meil üks tore muutumismäng teile  ka kohe näidata. Meie meie enda meeskonna liige Armas Mustafa on teinud  kasvatas terve novembrikuu habet ja vuntse  ja ajas selle siis loomulikult detsembri puhul  ka maha. Loodan, et ka teile, kallid vaatajad,  on sarnaseid pilte meile saata võite endiselt ju saate oma uda. Eile neid ka saatesse tuli päris palju habemega  ja habemeta ja kusjuures minu jaoks täiesti uskumatu,  et tõesti mehed võtavad ki sellest osa. Noh, mis seal nii uskumatu on, see habe lihtsalt kasvab  ja seal osa ei ole väga keeruline ülesanne,  see ei nõua üleliia ja see ei nõua üleliia pingutust. Vastupidi see, see on pigem selline hetk,  kus saab nagu vabalt lasta sellel asjal kasvada. Ei on olemas ka vabandus, sest et on, oli  siis november igal juhul november on läbi saanud,  detsember on tõesti alanud. Nii on ja sellega seoses, et detsember ja jõulukuu on alanud,  käib ju rahvusringhäälingul selline siis üleskutse  ja tegevus, et saatke jõululuuletusi ja need jõululuuletused,  siis lõpuks satuvad ka ETV programmi Mait Malmsten. Parimad loeb ette, juba on neid laekunud kas üle 300. Ja mulle tundub, et lihtsalt kuivõrd on juba jõulukuu  ja esimene detsember käes, et siis advendiaeg,  võibolla peaksime ikkagi alustama nende luuletus,  ma arvan küll, et me peaksime alustama, sul on üks väga ilus  ja Aimar Seller on saatnud luuletuse, mille nimi on  piparkook ja kuivõrd see on nii värske, sest mul ei ole seda  vabandust peas ja see kõlab nii üsna lühike mu looke,  kuidas teha piparkooke? Ära mõtle liiga pikalt, võta kook ja peale piparkook. See on retsept. Ja luuletus üheskoos, nii et ühesõnaga rahvusringhäälingu  lehelt leiate selle koha ja võimaluse, kus neid luuletusi lisada. Ja aga mina leidsin ka ühe väga toreda, mul  ka vabandust, seda peas ei ole, aga pealkiri on  siis teine jõuluootusi. Ep Kaasik. Ahju pandud part ja õun. Telekast käib homon. Tuba täidavad aroomid laual pehmed piparkoogid. Hirmust karjub väike kevin. Meil on aisakella helin. Väga vahva luuletus, neid saab seal ka hääletada,  like jagada neid luuletustele ja, ja mõni luuletus on saanud  seal juba ka kümnete kaupa, just, just, just just. Aga kui teil kodus ei ole olemas näiteks advendikalendrit  mingil põhjusel te ei ole seda endale veel hankinud,  siis Me täna siin saates meisterdame, sellepärast ongi meil  laud kaetud kõiksuguste erinevate vahenditega,  siin on üllatuslikult tuleb välja siit ka advendikalendri Alus. Meil on kaks meistri täna külast, kes seda valmis meistertavad. Kas õpetajad annavad nippe, kuidas häid soove  ja häid maitseid sinna advendikalendrisse sisse pikkida? Just just kuivõrd aga Eesti on e-riik ja me elame  digitaalsel ajastul, siis ühtlasi minge ja vaadake sellisele  lehele nagu lastejaam.ee. Sellepärast et rahvusringhäälingu head inimesed on sinna  kokku pannud ka ühe advendikalendri ja seal on sellised  väikesed miniluuletused või muinasjutud. Ja seal on õigele siis kuupäevale klikkides. Täna saab esimesena ida ja seal on. Lasteaeda tuli uus kasvataja, tädi Malle oli täitsa tavalise  tädi moodi, selline ümmargune ja punase peaga lapsed ütlesid  talle tere. Vahva lugu on tänase päeva peal seal olemas,  see ongi selline koht, kus siis tuntud ja head inimesed nagu  näiteks tänase päeva puhul, Andrus Kivirähk on sinna lugenud  ühe väikese jõululoo, nii et selline advendikalender on  ka saadaval, kui päris füüsilist ei taha,  kas ise meisterdada, nagu meie täna siin hakkame tegema  või siis kaubandusvõrgus endale hankida. Just aga kiiresti ka veel tegelikult kaks tundi on  ülilahedat saadet ees ootamas, advendikalendrit tõesti meisterdama,  meil on kassid stuudios ja kuna siin tõesti eriik oleme,  siis räägime ka e-residentsusest, nii et olge kindlasti meiega. Ja räägime ka uudistest, sest kell on nüüd seitse. Tere hommikust, E-residentsuse programmi täitub täna kolm aastat,  praeguseks on Eestil üle 28000 eresidendi,  kes juhivad üle 4000 ettevõtte, millest pea pool on uued  just e-residentide asutatud ettevõtted. Programmi edasine arendamine ongi suunatud ettevõtlust  ja sellega seotud teenuseid silmas pidades. Täna avalikustatakse ka e-residentsuse majandusliku mõju analüüs. Programmi juht Kaspar Korjus ütleb, et numbrid on rõõmustavad. E-resident juhib oma ettevõtet kaugelt, aga tarbib Eesti  teenuseid ja maksab siin makse, mis toob omakorda kaasa  täiesti uut tulu, ütleb Korjus. Eesti elanikud ei tea, et HIVi nakatutakse aina enam  sugulisel teel, selgub novembris Kantar Emori poolt läbi  viidud Eesti elanikkonna küsitlus est seitse inimest 10-st  on kindlad, et hiiv levib Eestis peamiselt süstivate  narkomaanide seas. Vaid 25 protsenti vastanutest nimetasid peamiseks  levikuviisiks sugulist vahekorda. Terviseameti andmetel sai 2016. aastal 57-l protsendil  inimestest HI-viiruse sugulisel teel, kellest ligi 60  protsenti olid vanuses 25 kuni 39. Sihtasutuse koos HIV vastu asutaja ja juhi vilja Toomasti  hinnangul näitavad uuringu tulemused, et vaatamata 29 aasta  möödumisest esimesest HIV positiivse diagnoosimisest Eestis  on HIVi suhtes ikka veel palju teadma. Kui inimesed teadvustaksid, et HIV diagnoos ei tähenda elu lõppu,  oleks meil võimalik uute nakatunute te arvu tunduvalt vähendada,  ütles Toomas. Täna, esimesel detsembril on ülemaailmne AIDSi vastu  võitlemise päev. Argentiina lõpetab kadunud allveelaeva otsingut,  sest selle meeskond on praeguseks paraku ülima tõenäosusega surnud. Allveelaeva on otsitud juba 15 päeva, laeva hapnikuvarud  võimaldasid meeskonnal aga ainult seitse päeva vahetpidamata  vee all olla. Allveelaeva otsingust võttis osa 10 riiki,  sealhulgas USA ja Venemaa allveelaev 44 inimesega pardal  kadus 15. novembril, olles eelnevalt teatanud tehnilisest rikest. Mõni tund hiljem täheldati piirkonnas, kus laev pidanuks  viibima tugevat plahvatust. Jaapani keiser Akihito loobub troonist tuleva aasta 30. aprillil. Akihito annab keisritrooni üle oma pojale kroonprints Naruhitole. Akihito teatas juba möödunud aastal, et kavatseb kõrge  vanuse ja viletsa tervise tõttu troonist loobuda. Loobumist takistas tõik, et Jaapani seadused ei võimaldanud  keisril ametit maha panna. Täna avatakse pidulikult Endla teatri suur saal,  ühtlasi tähistatakse sellega 50 aasta möödumist enda maja valmimisest. Praegune teatrihoone avati novembris 1967  ning alles nüüd toimus esimene põhjalik lavatehnoloogiline uuendus. Saal. Taas avatakse lavastusega Kaarna Kivi perenaine,  mille tegevus toimub 1950. teatel aastatel. Kõik on pahupidi ja katki, justkui oleks Eestimaast üle  käinud keeristorm. Suur osa endistest maailmast on haihtunud,  vanad ajakirjanumbrid kõneleksid otsekui elust teisel planeedil. Lavastus esietendub osana Eesti teatrite suurprojektist  sajandi lugu ning see tuuakse lavale koostöös Kuressaare linnateatriga. Pärnu keskraamatukogu saalis etendub nooremale teatri  publikule mõeldud etendus appi appi, kass läks kappi. Tegemist on visuaalteatri lavastusega neile,  kellele meeldivad võlulood, toredad juhtumised  ja öised seiklused. Pärnu keskraamatukogu saalis ei ole lavastaja Barbara lehtna  sõnutsi enne teatrit tehtudki. Lehtna ise on varemgi lavastanud, kuid appi appi kass läks kappi,  on tema esimene lastele mõeldud tükk. Kuigi me kasutame küll selliseid nukuteatri võtteid ja,  ja võib-olla ka tantsuteatri võtteid mingil mingil hetkel,  et siis just selline visuaalteater, mis on mõeldud lastele,  ehk siis me tekitame või või kasutame palju efekte,  mis lastele võiksid olla põnevad. Etendus sobib vaatamiseks lastele alates neljandast eluaastast,  kuid ka vanematele, kes korraks argirutiinist välja soovivad tulla. Laval hakkavad toimuma müstilised lood, selline peata mees  nimega Albert, kes siis mingil hetkel ajaloo ajaloohõngusest  kapist välja astub ja, ja siis läheb see seiklus lahti,  et eks ta hakkab oma pead taga otsima, et kas see jäi  siis kappi või kes sealt kapist veel välja ronib,  seda siis näeb juba etenduses. Albertit kehastab Kaido Torn, kes on ühtlasi etenduse kunstnik. Lavastust appi, appi kass läks kappi, mängitakse Pärnu  raamatukogu saalis detsembri alguses veel kolmel korral  ning hiljem minnakse ringreisile kaugemalegi. Ilma ja teeolud muutuvad järjest keerulisemaks,  sest on hakanud sadama lund. Tänasest peavad kõigil autodel all olema talverehvid. Turvalist liiklemist ja mõnusat hommikut. Jaa. Tere hommikust, tõesti, mitte lihtsalt ei ole hakanud sadama lund,  vaid lund lausa tuiskab, on väga tihe ja ma ütlen ausalt,  et Tallinna lahte ega ka vanalinna, mida ma siit tavaliselt näen,  hetkel näha ei ole, sest et nähtavus on erakordselt halb. Ja kindlasti seetõttu olge ettevaatlikud,  kui lähete liiklusesse hommikul üle Eesti ilmateenistuse  andmetel on pilves ilm sajab, sajab lund,  lörtsi, saartel paiguti ka vihma. Kohati on sadu väga tugev ja nähtavus halb,  mõnel pool võib ka tuisata. Puhub mõõdukas tuul ja õhutemperatuur on null kraadi ringis. Päeva peale ilm suurt ei muutu, sadu võib-olla läheb aina  tugevamaks ja esineb ka jäidet. Sajab siis tõesti lund, lörtsi, vihma, puhub idakaare tuul  viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur jääb null kraadi ringi, saartel kuni pluss kolm,  mõnel pool on ka miinus üks kraad. Aga tõesti, olge kindlasti ettevaatlikud etteruttavalt  nädalavahetuse kohta saan öelda, et laupäeva päeva peale  saju võimalus õnneks väheneb, siin öösel veel kindlasti  sajab palju. Aga pühapäeva õhtupoole hakkab jälle uuesti sadama,  nii lörtsi kui ka vihma, sisemaal sekka ka lund. Puhub mõõdukas tuul sellel nädalavahetusel,  mille puhangud võivad saartel ja rannikul ulatuda kuni 20  meetrini sekundis. Õhutemperatuur. Nädalavahetusel jääb mandril null kraadi ringi,  suurematel saartel kuni pluss kuus, aga täna Euroopa kõige  jahedam pealinn on Oslo, kus paistab päike  ja on miinus kolm kraadi. Helsingis sajab lund ja kraad sooja. Näiteks Pariisis on vahelduva pilvisusega ilm  ja viis kraadi sooja. Kõige soojem täna Larnakas Küprose pealinnas,  kus paistab päike, on pluss 20, aga meil täna Eestis  erakordselt halvad ilmaolud, kuna sajab lund,  mis on iseenesest ilus, aga puhub ka tuul,  esineb jäidet ja see lumesadu on tõesti väga tihe,  nii et olge palun väga ettevaatlikud, kui asute liiklema  ja tuletan meelde, et tänasest on talverehvid kõikidele kohustuslikud,  nii et valmistuge siis tihedaks lumesajuks  ja olge ettevaatlikud. Jõulukuule üsna omane ilm on siis hetkel väljas nagu nägite  ja helisõnumitest ka kuulsite, teed on libedad  ja talverehvid täna kohustuslikud ja siis jääksügavus  selle rehvimustril peab olema rohkem kui kolm millimeetrit,  tahab ka maanteeamet kindlasti toonitada,  nii et vaadake oma talverehvide, nende seisukord kindlasti  ka üle mitte, ärge lihtsalt usaldage, et teil on talverehvid  näiteks juba olemas aastaid viis või kuus tasub kontrollida  ka nende olukorda. Selline on siis ilm ja ilmaga seotud sõnumeid,  mis tänase päevaga kaasas käivad. Esimene detsember on, te vaatate terevisiooni,  tere hommikust. Täna on ühtlasi ka AIDS i vastane päev või AIDS i  siis ennetuse ja AIDS iga võitlemise IVnakkusega võitlemise  päev ja kui vaadata neid numbreid, mida Eesti kohta Öeldakse  siis diagnoositud ja diagnoosimata HIV positiivsete  hinnanguline koguarv Eestis aastal 2017 on ligikaudu 6700 inimest,  nii et see on oluline probleem kahtlemata  ka Eestis ja sellest me räägime, aga millest me veel tänases  saates räägime, nüüd lähemalt? Peagi algav uus aasta ei too mitte ainult uusi makse,  vaid ka muudatusi tervishoius. Räägime haigekassa ga, mida patsiendid peaks kindlasti teadma. Eesti e-residentsus saab kolme aasta vanuseks,  uurime, mis kasu on sellest olnud meie majandusele. Vaatame üle Eesti kaunimad varjupaigakassid,  kes jätkuvalt uut kodu otsivad. Just täpselt nii, meie stuudios tulevad siia külla juba  vähem kui tunni aja pärast külla kassid,  kes on kodutud kahjuks ja kes otsivad endale uut kodu  ja nädalavahetusel toimub siis selline üritus,  kuhu kaunimad kassid just koduta kassid kokku tuuakse  ja neid imetleda saab ja endale ka sealt  siis kassi võtta saab. Esimene detsember, see tähendab muidugi jõuluaega  ja kuna pühapäeval algab ka advendi aeg,  esimene advent, nimelt siis täna hakkame meisterdama advendikalendrit. Tere hommikust, epi Annika. Mis see on esimene asi, mida peab tegema,  kui nüüd advendikalendrit hakata tegema,  ma näen, siin on raamitud, raamitud naelterida. Just täpselt meie meie idee on. Selline, et me võtsime ühe pildiraami ja  siis Meie teeme täna niimoodi, et paneme siia nagu väikse  kalendri ja kuhu sisse siis? Mille peale kalendri peale paneme väiksed kotikesed,  mille sisse siis saab panna? Väiksed? Teist nummerdatud, see on juba esimene näidiskott,  on selline olemas. Sellistest alustame siin natuke kaunistatud,  siis see tähendab number üks nagu kuupäev,  eks ole, selle me saame täna kohe ära süüa. Väga sti. Ühesõnaga te panete riputate neid siia peale,  aga. Siia sisse sisse paneme midagi väga maitsvat,  mis see, mis on väga maitsev. Kas väiksed trühvlid, väike piparkoogivärvi? See on ka puhas töö, see on nagu väike jäätis. Väga, mis trühvel see on, mis siin sees on? Siin sees on minu, need on erinevate maitsetega,  siin on nüüd pisut Vana-Tallinnat ja siis midagi maitset. Selline mõnus trühvel, see kuna siin sees on nüüd alkoholi,  siis see Ühesõnaga, kui teete lastele, siis võib-olla seda alkoholi  ei saa kohe sisse panna, aga aga igal juhul mõnusad trühvlid,  piparkooki saab panna, mis siin veel on,  ma näen igasuguseid toredaid kaunistuid. Väiksed sõnumid, sedelid, sedelid, et iga,  et iga iga ümbriku, siis ei peagi olema alati kommikene  või midagi magusat, vaid. Hea soov näiteks selline hea soov õnn on sinu tegude korrutis,  ole tegus. Selline sellised ilusad soovikesed, mis lähevad  ka kõik siis nende paki pakkide sisse. Aga see, see on nüüd. Siia saabki sõnumikese panna siin ühesõnaga,  need on erinevad, üks sõnum, üks on. Üks on komm. Aga kas midagi läheb veel? No vaatame, mis meil siin lõpuks Välja töötab ja kuidas te selle ja olete nüüd  ka ise teinud käsitsi valmis, nii, kott on ikkagi siiski  ostetud ja kott ostetud ja siis kaunistused ja,  ja, ja muud asjad, aga kuidas te vot näita mulle ühte  voltimist ka, palun. Me lõikame vastavalt siis selle, kui suurem kui suure  kotikese me tahame lõikama ta natuke lühemaks,  kuna nii väikseid kotikesi ma ei leidnud ki kahjuks. Õnneks käärid abi absoluutselt ja. Siis sa voldid vastavalt siis selle suurusele,  mis sa. Mis sa siis soovid sinna sisse panna? Siis kotikese peale saab panna erinevaid kleepse lipse  kleppida või siis teha templeid. Ja siis tuleb siia selline takunöör justkui  või väike nöör, mille abil saab selle siia naela külge riputada. See on väga tore tegevus koos perega ju teha,  nädalavahetusel näiteks, onju? Väga äge. Igal juhul, saate lõpuks saame kindlasti valmis  selle terve advendikalendri, mis iga naela naela otsa saab  kindlasti riputatud, kas soov või midagi maitsvat. Jätame teid praegu siia tegutsema ja ootan igatahes põne põnevusega. Mis sellest kõik sünnib? Aitäh teile. Ka. Niisiis, advendikalendri valmimist me saate jooksul jälgime ja,  ja saate lõpus vahetult enne kella üheksat saame vaadata,  kui imeline see lõppkokkuvõttes välja näeb. Advendikalendri meisterdamine tegelikult annab meile märku,  et aeg on mõelda ka uue aasta peale, sest et täna,  esimesel detsembril on jäänud uue aastani aega ju täpselt  üks kuu ja see annabki põhjust rääkida sellest,  mida toob meile uus aasta. Üks oluline valdkond on tervishoid ja just tervishoiu  uuendustest me täna ka räägime seda, mis puudutab  siis haigekassat ja haigekassa suhet patsiendiga,  see on meil vaatluse all ja sellepärast on meil külas  ka Kersti Esnar Eesti haigekassas. Tere hommikust. Tere hommikust. Kersti, mis need kõige olulisemad asjad on,  mida siis aasta 2018 toob just haigekassa  ja patsiendi suhetes? Kõige olulisem asjadena tahaks ära nimetada proteesihüvitist hambaproteesihüvitist,  mis muutub mitterahaliseks hüvitiseks. Tahaks ära mainida täiendavat ravimihüvitist,  mis ka muutub mõningal määral. Ja võib-olla ka Riina vähi sõeluuringut,  kus me sihtrühmasid, laiendame. Ja üks kindlasti huvitav teema veel, millest ma loodan,  me täna jõuame intervjuus ka rääkida, on see tervisekeskuste  teema sellepärast et nüüd lõpuks aastal 2018 esimesed tervisekeskused,  millest nii palju on räägitud, peaks hakkama  ka valmima. Täpselt nii, aga hakkame sellest proteeside hüvitamisest  peale aastas umbes 50000 inimest, on need siis,  kes proteeside hüvitist vajavad ja siin on juba natukene  kerge selline kuidas siis öelda ka hambaarstide poolt  probleemidele viidatud või tõstetavad üles üks üks küsimus,  see puudutab seda, et praegu veel hetkel ei ole ju teada  neid siis hambakliinikuid, kes hakkavad tegelema proteeside  ja selle uue hüvitisega. Tõsi, ta on, et täna veel lepingupartnereid meil ei ole,  räägime mõistes lepingupartnerid, sest haigekassa hüvitist  saab ja nende juures, kellel on haigekassa ga leping  ja alates tänasest on ka võimalus, tegelikult on meie poole  pöördutud ka varem neid lepinguid sõlmima hakata nüüd  detsembrikuu jooksul. Seetõttu ma paneks inimestele südamele, kes vajavad proteesi  uuel aastal. Et nad ei tormaks kohe esimeseks jaanuariks seda aega panema kirja,  vaid nad vaataks, ootaks natuke, vaataks haigekassa kodulehe pealt,  kes on need lepingupartnerid ja jaanuarikuu jooksul neid  kindlasti ka veel lisandub. Ehk et kui vanasti toimis süsteem nii, et  siis sai seda proteeside hüvitist taotleda haigekassa  ja minna ükskõik kuhu siis hambakliinikusse,  kus seda tehti, siis nüüd alates peab olema alates  siis 2018-st aastast eriti teadlik ja uurima  ja küsima, et satutakse ikka õigesse kohta. Täpselt nii peab küsima, kas on haigekassaga leping,  sest tasumine toimub ju inimese jaoks, õigemini inimese  jaoks muutub asi lihtsamaks, ta ei pea saatma haigekassasse  mingit taotlust, et raha tagasi küsida. Kogu arveldus käib hambaarsti või selle hambaproteesi tegija  ja haigekassa vahel. Kas see hüvitise suurus ja see aeg, kui seda hüvitist saab kasutada,  jääb samaks, või siin muutub ka mi? Need jäävad samaks nagu esimesest juulist. Sellel aastal kehtestati 260 eurot kolme aasta kohta. Ja see tähendab siis seda, et kui mul on vaja hambaproteesi  siis ma panen aja kirja, endal siis hambakliinikusse  jälgides eriti hoolega, et see on see kliinik,  kellel on siis olemas teiega leping, kas seda saab kuskilt  avalikust registrist näha, et see leping on olemas  või seda peab oskama küsida? Seda saab näha haigekassa kodulehel. Haigekassa kodulehel on näiteks täna on üleval,  kellel on hambaravi hüvitise täiskasvanute hambaravihüvitise  kohta leping, laste hambaravi ja sinna tekivad täpselt samamoodi,  kes pakub proteesiteenust. Kas siin võib olla mingi oht ka, et lihtsalt asi oleks selge,  ma küsin selle üle, et nii-öelda see raha saab otsa saada  või on see nii-öelda inimese jaoks kindlalt fikseeritud,  et seda ei saa olla nii, et 2018. aasta ma ei tea poole  pealt me kuuleme uudist, et enam ei ole seda  hambaravihüvitise või proteesihüvitist. Ei, see, need rahad on prognoositud, me teame,  see hambaproteesihüvitis on olnud aastaid. Me teame, kui palju neid kasutab. Ja selle järgi oleme me arvestanud ka järgmiseks aastaks  eelarvesse vahendeid. Nii et ühesõnaga süsteem mõnes mõttes patsiendi jaoks läheb lihtsamaks,  kui välja arvata see, et peab ise oskama küsida  ja vaadata, et satutakse ikka õigesse siis kliinikusse. Ja jah, täpselt nii ja ühte asja tahan veel rõhutada siin inimestele,  et kes täna on kasutanud hambaproteesi hambaproteesi,  siis saamas käinud ja hüvitist on veel saada,  nad on saanud tšekid, arved selle eest, mida hambaarst ise  pole meile esitanud. 31. jaanuarini 2018 saab neid esitada haigekassale. Et siis veel maksta selle aasta ja eelmiste aastate tööde eest. No järgmine asi, mis on, on uuendus, on see,  et täiendavat ravimihüvitist saab järgmisel aastal alates  juba 100-st eurost. Mis see täpsemalt tähendab, kui nüüd lihtsasti ära seletada? Lihtsasti ära seletatuna, kõigepealt alustan jälle sellest,  mis täna on. Täna on see, et inimene, kellel on suuremad suurem ravimivajadus,  peab esitama haigekassale taotluse, palume  siis raha hüvitamist. Alates esimesest jaanuarist on automaatne süsteem  ehk apteeki minnes. Kui inimesel on aasta peale juba kokku kulunud  retseptiravimitele 100 eurot hakatakse sellest 100-st eurost  üle ületavast osast maksma viitekümmet protsenti  ehk arvestama täiendavat soodustust. Õigemini seda ei maksta inimesele, vaid seda arvestatakse  siis ostu pealt soodsamaks seda summat. Ja kui inimesel ületavad retseptiravimitele kulud aastas  kolmesadat eurot siis selle täiendava osa eest arvestatakse  veel soodustust. 90 protsenti. Kuidas see toimib? Ma lähen, ma ei tea, näiteks teisel jaanuaril apteeki ostma  oma retseptiravimit välja, kuidas siis teatakse,  et aasta peale kulub mul nii või naa palju? Siis veel ei teata, siis läheb, algus hakkab  nii nagu ikka, maksad oma retsepti eest vastavalt omaosaluse  ja haigekassa ülejäänud osa. Ja kogu aeg süsteem kontrollib, et kas juba on 100 eurot  kokku kulunud. Kui on 100 eurot kokku kulunud, näiteks tuleb 110 eurot täis  siis see 10 eurot, mis ületab selle pealt,  arvestatakse veel poole soodsamaks, ehk et inimene maksab  ainult viis eurot. Haigekassa hüvitab viis eurot. Nii et siin ei pea ise tegema arvestust ja märka raamatusse  kirja panema ja ütlema apteekrile, et mul on nüüd 100 eurot täis. Ei kõik on automaatne, järgmine uuendus,  mis puudutab siis rinnavähi sõeluuringuid vanusegruppi laiendada,  kus toimub see uuring? Ja vanusegruppi laiendame ja järgmiseks aastaks laiendame  seda siis 68 69 aastaste naiste arvelt. Ehk et need naised on olnud meil nüüd pikalt sõeluuringuga  hõlmamata ja me teame, et vanuse kasvades Ka rinnavähki haigestumus suureneb, seetõttu me alustame oma sihtrühmade,  keda me siis kutsume rinnavähi sõeluuringutele laiendamist  just vanematest inimestest. Aga samm-sammult tahame me laieneda sinnani,  et meil ongi hõlmatud Eestis 50 kuni 69 aastased naised. Ja me jõuame ühest uuendusest veel Kersti Esnar rääkida,  see on siis uued tervisekeskused, kui palju neid järgmisel  aastal uusi peaks avanema? Tervisekeskuse, mis nüüd ehitatakse struktuurfondi rahadega,  neid peaks tulema 35. Kokku aga järgmisel aastal siis 15. Osade tervisekeskused on tekkinud nii-öelda oma rahadega  ehk et neid võib tekkida Eesti peale rohkem kui 15. Täna näiteks on haigekassa rahastada juba kolm tervisekeskust. Mida see tervisekeskus inimese jaoks tähendab,  tähendab ta seda, et ta saab täiendavalt perearstile  ja pereõele seal kohapeal ka füsioteraapia teenust. Kui tal on näidustus saab ta emaemand teenust  ning alates esimesest juulist 2018 ka koduõe teenust. Kui see vajadus on? Nii et tasub oodata ja neid uuendusi tähele panna,  aitäh, Kersti Ester. Selle jutuajamise eest Jaa. Ja nüüd on aeg vaadata, mida kirjutatakse lehtedes  ja millest kajab internet ja internet, muidugi kajab  sellisest toredast asjast, et Suurbritannia kõige ihaldatum  poissmees Harry on nüüd päitsed pähe saanud. Ei ole, ei ole enam poissmees, aga keegi tore naljanina  või kes nüüd naljanina on teinud ürituse Facebooki? Kus siis on Harry selline poissmeeste õhtu planeeritud  ja see on loomulikult, see on selles mõttes naljaka tehtud,  et see asukoht on Buckinghami palee, aga minu meelest,  mis huvitavaks teeb, selle on see, et siin on juba 37000 inimest,  ütlevad, et nad lähevad, sina. Ja 103000 inimest ütlevad, et on huvitatud. Mine just nii, et ma, ma, mina isiklikult väga huviga ootan,  et mis saab 10. mail 10.-st kuni 12. maini,  ta peaks aastal 2018 siis toimuma, mis siis saab,  kas need 37000 inimest kõik tõesti kogunevad kuskile kokku ja? Kui see pulmapidu toimub, siis kindlasti on tänavatel  inimesi rohkem seda sündmust jälgimas kui 37000 inimest. Aga kui nüüd paberlehtede juurde tulla, mis täna Eestis ilmunud,  siis Postimehes on suur lugu, mis räägib sellest,  et, et valitsuse majanduspoliitika tekitab hirmu,  nagu ütleb pealkiri ja siis on toodud siin välja sellised kaalud,  plussid ja miinused. Majanduspoliitika kohta valitsusel näiteks siin  haldusreformi lõpule viimine ja nullbürokraatia projekti  algatamine on positiivsel poolel, nagu ka  siis 30 protsenti Tallinna Sadama aktsiatest börsile viimine,  aga miinuspoolel on ettevõtluse ebakindla õhkkonna loomine,  tulumaksuaa miinimumi suur tõus. Ja veel üksjagu on neid siin, et pealkirja järgi otsustades  tundub nii, et miinuspool on justkui raskem selles loos aga  veel hirmutavam just, aga üks põnev lugu on tänases  ka õhtulehes, mis mulle silma jäi, nimelt müstiline juhtum. Raplamaal on selle pealkiri ja perenaine avastas koduõuel  põdrakarvadest ringikesed. Raplamaal elav Anne avastas siis koduõuelt,  jah, tõesti, need põdrakarvadest ringikesed ei oska seletada keegi,  kust need tulid. Siin üks mingi kerge seletus on selle kohta,  et keegi on sealt lähedal asuvast jahiseltsist hiljuti  küsinud vanu põdranahkasid, kes elab selle Anne lähedal,  aga see inimene ka siis ütleb, et tema ei ole asjadega seotud. Ringikesi pole moodustanu. Jah, nii et selline põnev lugu tänasest õhtulehest siis,  aga nüüd on uudisteaeg. Tere hommikust. Tänasest kolmanda detsembrini korraldatakse Saaremaal,  Leisi ümbruses ning Pärnumaal saarde ja Häädemeeste valdades  kaitseliidu suurõppus orkaan 2017, kus osaleb üle 1000  riigikaitsja Eestis ja Lätist. Saaremaal on õppuse põhirõhk rünnaku ja kaitseoperatsioonide läbiviimisel,  pool kinnisel ja kinnisel maastikl. Kui Saaremaal toimuva orkaani osa fookuses on pigem  konventsionaalne sõjapidamine, siis Pärnumaal on kavas  harjutada läbi mitmeid stsenaariumi, mis on seotud  hübriidsõja ja elanikkonna kaitsega. Õppusesse on kaasatud ka kohalikud omavalitsused. Politseiüksused. Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool korraldas  varahommikul Tallinnas endiste tondi kasarmute ees rivistuse  1924. aasta detsembri mässus langenud kadettide mälestuseks. Sõjakooli pärjatoimkonnad asetavad langenud kadettide  haudadele mälestuspärjad Tallinna rahumäe kalmistule,  Jõgeva Laiuse välja kalmistule, Vastseliina kalmistule  ja Tartu garnisoni kalmistule Raadil. Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt,  mida kommunistid 1924. aasta esimese detsembri  riigipöördekatse käigus ründasid. Eesmärk oli hõivata pealinna olulisemad asutused  ning võtta võim kogu riigis ja kutsuda sisse nõukogude väed. Vaatamata ootamatule rünnakule mässukatse nurjus. Sõjakooli kaitstes langes neli kadetti. Jaapani keiser Akihito loobub droonist tuleva aasta 30. aprillil. Akihito annab keisritrooni üle oma pojale kroonprints Naruhita. Akihito teatas juba möödunud aastal, et kavatseb kõrge  vanuse ja viletsa tervise tõttu troonist loobuda. Loobumist takistas kõik, et Jaapani seadused ei võimaldanud  keisril ametit maha panna. Möödunud suvel aga võttis parlament vastu seaduse,  millega kihito saab võimust loobuda. Viimati loobus Jaapani keiser troonist rohkem kui 200 aasta eest. Euroopa populaarseks saanud Lähis-Ida kiirtoitu tööner  Gebabi ähvardab Euroopa liidus kadumine Euroopa Komisjoni  uue määruse tõttu, mis keelab fosforiduainetes. Praegu on fosfaadid levinud säilitusaine,  mida kasutatakse näiteks ka kookides. Abi valmistajate teatel on fosfaadid neile hädavajalikud,  sest aitavad hoida liha värskena kuni kebaabiahi  ehk tööner soojeneb. Euroopa komisjon on valmis uue määruse puhul tegema  kebaabiäridele erandi ent Euroopa parlament kavatseb pigem  hääletada erandi vastu. Erand on juba tehtud mõnedele salami ja suitsuvorstidele,  mille valmistamine ilma fosfaatide a on võimatu. Tagasi Eestisse Tartu Ülikool tähistab täna rahvusülikooli  90 kaheksandat sünnipäeva. Aastapäeva raames toimub nädala jooksul ülikoolis  mitmesuguseid üritusi, antakse üle diplomid doktoritele  ning audoktoritele nimetatakse ülikooli auliige  ja täna õhtul kuulutatakse välja rahvusmõtte auhinna laureaat. See on inimene, kes ülikooli hinnangul on oma loominguga  silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku  ja riiklikku eneseteadvust. Aktusel peab professor Marju Lauristin akadeemilise loengu  rahvusülikool digiühiskonnas. Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm rõhutab oma aastapäeva  pöördumises rahvusülikooli olulisust riigi  ja rahva püsimisel. Ühe väikese rahvuse jaoks on oma rahvusülikooli omamine  eriline privileeg. Estonia kontserdisaalis räägitakse globaalse majanduse kriisist. ERSO ja PÖFFi koostöös tuleb esitusele dokumentaalfilm,  mis peegeldab maailmatööstust otsuse ja rahanduse valdkonna  võtmefiguuride vaimset seisundit, uurides nende väärtushinnanguid,  filosoofiaid ja mõtteviise filmimuusikaga,  kõlab live Soundtrack Eesti riikliku sümfooniaorkestri  ja dirigent Kristjan Järvi esituses. Video ja performancekunstnik. Marina pani kokku videomaterjali intervjuudest  majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni peasekretäri Jose Anhel,  kurja saksa autotootja Timleri nõukogu esimehe Manfred  Bischofi meedia ärimehe Steve Forbesi ja teistega. Eesti Draamateatri suures saalis esietendub Soome noorema  põlvkonna draamakirjaniku Juha Jogela näidend Sumu. Draamateatri laval satuvad sumuste küsimuste Soome teadlased  ja ärimehed, kes püüavad Venemaaga äri ajada  ja need on äratuntavad ka teiste maade sealhulgas Eesti küsimused. Sündmuste käigus pannakse proovile omavaheline sõprus  ja isegi soomelikud väärtused. Näidendi esmalavastus oli Soome rahvusteatris eelmise aasta sügisel. Draamateatri lavale tõi selle Priit Pedajas,  osades Ivo Ukivi, Martin Veinmann, Taavi Teplenkov,  Laine Mägi ja Jekaterina Novosjolova. Tänasest peavad kõigil autodel all olema talverehvid  ja väga sobilikult on Eestis hakanud sadama  ka lund, liigelge ohutult ja ilusat hommikut. Tere hommikust, lumesadu on väga tihe siin Tallinna  kesklinnas niimoodi, et Tallinna lahte pole nähagi. Üsna tugev tuul on nii, et päris jahe on siin  ja üle Eesti. Ilmateenistuse andmetel on ilm sarnane null kraadi ringis. Sajab tugevat ja tihedat lund, mõnel pool  ka tuiskab. Nähtavus on erakordselt kehv, sest kohati on sadu väga tugev. Puhub idakaare tuul, mille puhangud ulatuvad kuni 13 meetri  trini sekundis. Õhutemperatuur on null kraadi ringis, mõnel pool  ka natuke miinuses. Täna on pilves ilm, see lumesadu, tihe lumesadu jätkub terve  päeva vältel kuni ööni välja. Mõne kohati sajab ka lörtsi ja saartel sekka vihmagi. Kohati on jäidet. Olge kindlasti ettevaatlikud, kui lähete liiklusesse täna  puhub idakaare tuul viis kuni 10, saartel  ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur täna terve päeva, null kraadi ringis,  siin-seal paar kraadi soojem, mõnel pool  ka kraadi külma saartel Lääne-Eesti saartel  siis kuni pluss kolm. Nädalavahetusel on enamasti pilves ilm, sadu  nii lume kui lörtsi. Kui vihmasadu, siis laupäeva päeva peale väheneb,  aga pühapäeval hakkab aga jälle uuesti siis enamasti küll vihma,  nii et lund on täna vaid oodata. Nädalavahetusel on temperatuur null kraadi ringis,  Lääne-Eesti saartel kuni pluss kuus puhub mõõdukas tuul,  mille puhangud võivad ulatuda saartel ja rannikul kuni 20  meetrini sekundis. Aga täna on Oslo Euroopa kõige jahedam pealinn,  kus on miinus kolm kraadi ja paistab päike. Helsingis sajab lund on kraad sooja ja Lääne-Euroopas  näiteks Pariisis on vahelduva pilvisusega ilm on viis kraadi  sooja ja lõuna poole minnes muidugi aina soojemaks läheb. Näiteks Ateenas on vähese pilvisusega ja pluss 18,  aga meil Eestis täna väga tihe lumesadu. Kohati on jäidet, kohati tuiskab, see lumi võib olla lausa  nii nii tihe, et teedel on nähtavus erakordselt kehv. Olge väga ettevaatlikud, kui asute liiklema  ja hoidke meeles, et tänasest on ju rehvid talverehvid,  siis kohustuslikud ja muidu nädalavahetusel õnneks  nii tihedat lumesadu oodata ei ole. Pühapäeva õhtupoole hakkab jälle aga vihma sadama. Nii täna kui ka terve nädalavahetuse temperatuur püsib null  kraadi ringis, vaid Lääne-Eesti saartel mõned kraadid  siis soojem. Tere hommikust, nagu äsjasest ilmateatest nägite,  siis jõulukuu näitab juba oma tõelist palet  ehk on hakanud sadama lund, kindlasti toob see paljudele rõõmu,  iseasi, kaua see lumi püsib. Ütleb ikkagi, et selline siis kahtlev hing,  kahtlev eestlase hing minus, et ei tea, kas neid valgeid  jõule ka näha saab, või on see selline ajutine jõulukuu  alguse nähtus, kes see teab. Aga tean kindlasti öelda seda, mida me tänases saates teeme  vaikselt juba köögis käib askeldamine ja see askeldamine on  seotud sellega, et valmib üks advendikalender,  sest esimesel detsembril on ju põhjust avada advendikalender  ja kui seda valmis ei ole, siis täna me jagame õpetust  selle kohta, kuidas üks ise oma kätega meisterdada  ja mida sinna siis nendesse väikestesse paberkotikestesse,  mis meie advendikalendris on ka sisse tasuks panna  ja ise valmis teha. Aga otseloomulikult on meil teisi teemasid veel saates,  nüüd neist lühike ülevaade. Värske analüüs selgitab, kui palju uusi töökohti on loonud  täna kolmeaastaseks saav Eesti e-residentide programm. Stuudiosse tulevad külla Eesti kõige hinnatumad  ja ilusamad, ent koduta ja varjupaigas elavad kassid. Uurime, kes teavad Eestis kõige vähem HIV nakatumisest  ja aidsi ennetamisest ning kuidas saaks neid inimesi ohu  eest hoiatada. Reigo Ahven Trio on meil ka täna külas ja teevad siin  hommikusse sobivat mõnusat džässi. Aga nüüd räägime e-residentidest ja e-resident programmist,  mis täna tähistab oma kolmandat sünnipäeva. Tere hommikust, Monika Kallas. Tere hommikust. Te olete seda teemat uurinud ja seda analüüsinud just  selle koha pealt, et milline on olnud siis e-residentide  mõju Eesti majandusele ja majanduskeskkonnale? Kui see e-residentide programm käivitus,  siis räägiti, et kindlasti võiks olla neid residente 10  miljonit või vähemalt seati selline eesmärk,  kui palju neid e-residente tegelikult täna on? Täna on tegelikult eresident pea üle 28000  ja ja võib-olla see fookuses olegi enam niivõrd 10-l miljonil,  vaid vaid sellele, et kui palju need eresidendid suudavad  luua ettevõtteid ja kui palju need ettevõtted võiksid  Eestile tuua täiendavat majanduslikku lisakasu. Kas see analüüs, mis te tegite tänase päeva puhul,  et selgust majja tuua, siis kolm aastat on olnud seda programmi,  et, et kaugele me oleme jõudnud, kas see näitab ka,  et mis valdkondades need eresidendid on siis neid  ettevõtteid loonud, on see peamiselt see samane digimaailm e-teenused,  ettevõtluse? Ja see on tegelikult ettevõtlus, see on professionaalsed teenused,  kus peamiselt täna eresidendid tegutsevad. Aga meie analüüsi mõte oli tegelikult rohkem lahti mõtestada seda,  et resident ja eresidendi ettevõte kui selline  ja kuidas ta Eestile eestlasele võiks täiendavat kasu tuua. Ja tegelikult laias laastus võiks need kasud jagada kolmeks. Kõige suurem ja kõige olulisem ilmselt on panus meie  ettevõtlusele ja majandusele. Et ühelt poolt eresidendid, kes loovad oma ettevõtteid,  tulevad siia oma ettevõtetega ja tarbivad siinseid teenuseid,  sest see on loogiline ja see annab kohalikele  olemasolevatele ettevõtetele võimaluse neid pakkuda. Aga veel huvitavam on tegelikult see, et need eresidendid  tuvastavad turul sellise puudujäägi ja iga puudujääk vajab  lahendust ja on hästi positiivne, et nende lahenduste taha  tekivad ideed. Ideedest saavad aluse uued ettevõtted, uued ettevõtted  kaasavad investeeringuid ja loovad uusi töökohti. Ehk et tegelikult võib see eresident kaudselt puudutada väga  paljusid leibkondi Eestis. Teine selline olulisem grupp, mida eresidendid mõjutavad,  on meie tuntus ja Eesti teadvustatus maailmas. Ja eelkõige mõjutab see meie turismisektorit,  sellepärast et ka eresidendid on inimesed,  kuigi nad ei pea reisima, nad armastavad reisida,  nad on väga liig. Ja ja nad tulevad siia, nad ei tule ainult Tallinnasse,  nad lähevad Saaremaale, nad lähevad rõugesse,  nad lähevad Hiiumaale ja sellest ainult meie väikeettevõtlus  ja turismisektor võiksid võita. Ja kolmas ja võib-olla isegi kõige olulisem,  aga kõige keerulisemalt kvantifitseeritav on meie selline  rahvuslik turvatunne. Mida rohkem on väljaspool Eestit, inimesi,  riike, kes ennast meiega identifitseerivad,  kelle jaoks meie poliitiline majanduslik sõltumatus on oluline? Ma arvan seda turvalisemalt, tegelikult võib iga  kodueestlane ennast tunda. No kui me hakkame pihta sellest majanduslikust mõjust kõige esimesena,  siis kui suur see ulatus on, kas kas saab mingi sellise mahu  mingisuguse teatud protsendi meie SKT-st või,  või midagi sellist välja tuua, mis, mis miskit pidi annaks  meile aimu, et kui suur see eresidentide mõju meie  majandusele Ma hetkel nüüd täpselt numbreid ei saa veel välja öelda,  sest et selle jaoks on täiesti oma omad plaanid tänase päeva puhul,  aga me võtsime selle majandusliku mõju lahti kaheks komponendiks,  üks on selline otsene finantsmõju ehk siis otsesed tulud,  kulud, mis on seotud e-residentsuse programmi ülalpidamisega. Ja teine on siis selline kaudne sotsiaalmajanduslik,  mis puudutab siis kogu meie majanduse struktuuri  ja turismi uusi töökohti, administratiivset efektiivsust. Ja loomulikult keskendub ka täiendavatele kuludele,  mis kaasnevad, et ma võin nii palju öelda,  et et me räägime positiivsetest sadadest miljonitest,  me räägime kordades suuremast kaudsest mõjust,  mis võiks siis tulla läbi selle programmi 10 aasta jooksul. Aga ma arvan, et veel olulisem kui see, et,  et rääkida 10 aasta mõjust on rääkida sellest,  et programm on kolme aastane ja, ja meie võib-olla selline  isegi suurem fookus oli aru saada, kas kolme aasta jooksul  tegelikult on see programm olnud hea investeering Eestile  ja igale eestlasele. Ja meil oli hästi positiivne tõdeda, et ta tõesti on seda olnud. Kas see uuring annab siiski kätte ka mingid nõrgad kohad  selles e-residentsuse süsteemis? Muidugi ta, ta viitab nendele täiendavatele riskidele  mis on seotud e-residentsusega. Muidugi me võtame arvesse suurenevat küberriski,  mis paratamatult sellega kaasneb. Muidugi me peame arvestama sellega, et me oleme täna esimene riik,  kes seda teeb ja see on ainulaadne, aga meie järel on kohe  tulemas mitu mitu riiki, kes on meist palju suuremad ja,  ja võivad kulutada palju suuremaid investeeringuid sarnaste  programmide loomiseks. Et kindlasti on seal palju mõttekohti nii meeskonnale,  endale kui kui ka meie valitsusele. Et üks suur oht on siis või seisneb selles,  et ühel hetkel meid nii-öelda kopeeritakse ja,  ja siis me oleme küll toredad ja algatajad olnud  ja aja raamatust saab kirja panna, et esimene eresidentidega  riik ja nii edasi. Aga see kõik on ajalugu. Kas kuskil juba te näete, et toimub see,  seda meie edulugu hakatakse vaikselt kopeerima? Ma arvan, sellest võib võib meeskond ja,  ja Kaspar rohkem rääkida, aga ja indikatsioonid on olemas,  et suuremad riigid kui meie tegelevad selle programmiga,  tegelevad nende investeeringutega. Millal nad küpseks saavad, kas nad on atraktiivsemad,  kui meie, seda me tegelikult täna ei oska veel öelda,  aga see ongi selle programmi ja uudsuse võlu. Et, et me saame olla esimene ja me saame mõnes mõttes  kujundada seda positiivset pilti. Aga mis võiks teha, et meie edulugu jätkuks,  on siin mingeid selliseid selgeid näpunäiteid näiteks välja tuua,  et et meist ei mindaks mööda või meie edulugu kopeeritaks,  nii et me sellest edust ka ise ilma jääks. Ma arvan, et kõige olulisem ilmselt on olla atraktiivne  riigina ja see tähendab seda, et me oleme Euroopa liidus  olev väike, majanduslikult tugev riik, kes suudab pakkuda  väga efektiivset infrastruktuuri ka mitte mitte oma tavaresidentidele,  vaid meie uutele digikodanikele. Ja see panus peaks minema sinna, et me suudaksime käia  kaasas nende muutuvate nõu nõuetega nõudlusega. Maailmas on hinnangu hinnanguliselt huvitav fakt,  mida ma eile kuulsin, ligikaudu 100 miljonit freelansserit  ja see arv eelduslikult järgneva kolme-nelja aasta jooksul mitmekordistub. Ja, ja see on paratamatus, kuhu liigub tulevik,  mida näitavad ka kõik tööjõuturu-uuringud. Nii et need 100 miljonit või rohkem Freelanserit ühel hetkel  võiks olla kõik Eesti eresidendid. Ma ei tea ta unistuse teatavas uni. Kestuses nad võiksid, aga, aga see näitab seda,  et sellel programmil on mõtet, see näitab seda,  et neid on palju ja see näitab seda, et tegelikult  ka teiste riikide huvi nende freelansserite vastu hakkab suurenema. Aitäh Monika Kallas selle jutuajamise eest täna hommikul  siin täna hommikul, siin aga meie terevisiooni stuudios on  külas Reigo Ahven trio ja nüüd ongi eeter nende päralt. Nii Reigo Ahven Trio, väga mõnus, hommikune ärataja,  selline, aga nüüd. Meil on siin üks kass pannud parasjagu plehku. Aga see on kõik sellepärast, et homme toimub selline üritus  nagu kaunim koduotsija. See on siis Eesti suurim heategevuslik varjupaigakasside näitus. Kaks kassi on meil kohapeal ka üks üks on kuskile plehku pannud,  Sabiine jookseb meil ringi, aga Georg Georg just. Ja Klaire ja Epp on meil ka külas, tere hommikust. Kas tere hommikust teile mõlemale. Tere hommikust. Räägime siis natuke kõigepealt kassidest ka,  Georg, mis kass tema on? Georg on Tallinna tänavatelt leitud selline vahva kassipoiss,  kes siis otsib uut kodu endale ja kuna ta on sellise ilusa  omapärase välimusega, siis me arvasime, et oleks päris hea  kandidaat sinna kasside missivõistlusele  või siis misteri, pigem tema puhul. Siin selle mister või missivõistluse võitja saab endale  ka sellise uhke trofee ja ja rosetigi kaela,  aga see tegelikult. Kuid ju ei ole jackpot Claire või? Ei, kogu see üritus on ikka ikka mõeldud  selle jaoks, et äkki mõni mõnigi kassikene sealt koju saab  ja see oleks siis ikka tõeline jackpot neile. Kõik need muud ilusad asjad, mis nad sealt kaasa saavad,  see on lihtsalt boonuseks boonuseks juurde veel,  et jah, see suur karikas, rosett on siis tõesti nagu  nii-öelda jäle aga absoluutselt iga kassike nendest 40-st,  kes tuleb, kõik saavad, mitte küll, võib-olla kõik päris  nii suured rosetid, aga kõik saavad ikka ilusad auhinnad  ja kingikotid ja kõik nagu ikka, kassi. Sa nagu ikka kassi näitusel, seal on väga toredad  siis kategooriad ka, mida näiteks Tiina Toomet on žürii esinaine,  kes siis valib välja need? Tore triibik, lahe lapik, kena kolmevärviline,  mõnus mustik ja üllatav ühevärviline. No millise auhinna võiks Georg näiteks saada? Georg võiks võistelda üllatava ühevärvilise kategoorias. Ja seda ta. See on juba kõik teada ka, et kes kuhu kategooriasse  nii-öelda võistlema läheb jah, ja ikka kõige abiine on neile  võime rääkida, temast on kuskil siin müstilise Kusagil ja et tema on kena kolmevärviline. Kriipital oli natukene punast ka seest. Tõele see, et kolmevärvilised on alati emased. Ma olen kuulnud sellist müüti. Täpselt sama müüt on need kõik punased kassid on isased,  tegelikult ei ole. Et võib ka juhtuda, ikka vastupidi, et on punaseid,  emaseid ja kolmevärvilisi isaseid, aga jah,  rohkem ilmselt tõesti on kolmevärvilised emased. Eve, te olete ise varjupaikade või varjupaiga juhataja,  kui palju praegu teie varjupaigas kasse on? No palju, et kusagil täpset arvu me ei tea,  see muutub iga päev, mõni saab koju, mõni tuleb juurde. Et umbes 250 ringis, see on uskumatu number,  see on uskumatu number, aga. Tendents on, et kas me räägime tegelikult väga palju nendest  hulkuvatest loomadest, et kas, kas on seda,  et hakatakse vastutustundlikumalt loomi võtma? Ja kindlasti ma arvan, et kui me vaatame sellist viie  või 10 aasta tagust aega, siis sellega võrreldes on meil  palju parem ja väga palju aitab kaasa loomade kiibistamine,  ehk siis, kui me leiame tänavalt kiibistatud looma  ja saab kohe koju tagasi. Ma küll ei taha küsida päris nii otse, aga kas võib juhtuda,  et varsti teil ei olegi tööd enam? Varupaik läheb, no ütleme siis nii et see oleks ju tore,  see oleks ainult tore. Aga ilmselt sinna läheb veel aega. Et kahjuks praegu ikkagi on, on veel tänavad koertega on  päris hästi, koeri on vähe, aga kasse on veel selliseid  nii-öelda tänavakasse, kes tänaval poegivad ja,  ja siis need omakorda jälle seal saavad poegi  ja et selliseid kohti ikka on isegi Tallinna linnas veel. Kuid kus on kasside kolooniad või, või et öelda jah,  no võib nii öelda. Aga mida selle jaoks teha lisaks sellele,  et teadlikkust tõsta, aga kas on veel mingeid meetmeid,  mida peaks? Ma ei tea katsetama, kasutama, mida inimeste? Tegelikult on ta ikkagi ainult inimeste teadlikkus,  et üks asi, et kassid peaks olema kastreeritud  ja steriliseeritud, et ei tuleks neil neid järglasi  nii palju ja kindlasti siis kodukassid kiibistatud,  et kui midagi juhtub, siis kass saab kohe koju tagasi  ja no lisaks kiibile siis ka registrisse kantud. Muidu on üksi vähe sellest kiibist. Aga Klaire, räägime veel korraks sellest üritusest endast,  seal on 40 kassi, on sinna tulemas, eks ole. Ja nad kõik saab kohe sealtsamast kohapealt koos  siis nende trofeedega koju ka viia, eks ole. Kuna sinna tuleb, noh, Eve ütles, et Paljassaare varjupeas  on 250 kassi, siis tegelikult on Tallinnas ju veel päris  päris palju kasse, tänavatelt päästvaid organisatsioone,  et ma arvan, et kolm-neli korda sama palju kasse on veel  teistes vabatahtlikes ühendustes kodu ootamas,  nii et see on ainult nagu see 40 kassi, kes meil sinna tuleb,  see on nagu piisake meres tegelikult, et tõesti. Aga kas nad sealt koju kõik saavad, ma arvan,  et see on nagu iga kassivabadust, iga kassiga tuleb kaasa,  kui tema nii-öelda vabatahtlik, kes siis tema eest on  hoolitsenud ja kes ta sealt tänavalt on päästnud ja. Ja kes tema eest seal näitusel ka hea seisab? Nagu tavalisel kassinäitusel, siis kõikidele tehakse vastavad,  ma ei tea, protseduurid, käivad nad karva hooldus,  vot seda ma ei tea, mina seda ei tea. Mina seda ei tea, kas Eve, kas teie kassid käivad  karvahoolduses enne, kes tulevad? Sest nad päris ei käi, aga, aga, ja kõik muu on neile tehtud,  et nad on valmis kohe koju minema. Aga seda ma usun küll, et kui, kui inimene tuleb,  täidab seal kindlasti tuleb täita ankeedid  ja nende inimeste pere tausta, ikka natuke uuritakse,  et päris nii ei ole, et haaran puurist kassi  ja lähen sellega koju. Aga eelmise aasta näitusel see näitus on meil juba teist  aastat tegelikult eelmine aasta oli esimest aastat  ja osutus üli noh, nagu väga toredaks ja populaarseks ürituseks,  et kui me pärast kokku lõime kõik selle arvu kassid,  kes said koju enne näitust ja veel pärast kontaktide kaudu  peale näitust, siis selle Selle ürituse kaudu leidis kodu kokku 15 kassi. Nii et ma väga lootsin ja minu soov oli,  et et kui ma seda üritust hakkasin korraldama,  et kui üks kass saab koju, siis kogu see töö  ja vaev, mis sai tehtud, on juba nagu tasutud. Aga see sai tasutud siis eelmine aasta 15 kordsed,  nii et kui ka see aasta üks kassikene leiab kodu,  siis minu töö ja vaev saab kuhjaga tasutud. Leiab rohkem kui 15 kassi sel aastal aitäh teile täna  hommikul tulemast ja tõesti homme, laupäeval  siis kakumäel Pet s toimub selline varjupaigakasside näitus,  nii et kõigil, kellel on huvi endale kassi võtta,  tasub vaadata sinnapoole aitäh ja edu homseks. Mata. Kõik arvavad, et see on nii hullult nagu suur asi,  et issand mõttes, nüüd jääb sulle eluks ajaks  ja et, et see on nii Kohutavalt eluotsus, eks ju? Mul selle ühe maaliprotsess käibki niimoodi,  et. Ma vahest jätan ta kuni nädala seisma ja  siis vaatan värske pilguga, et vot siit on kõvasti. Töörööbikud täna õhtul kell. Kaheksa Eesti Televisioonis. Mu daamid ja härrad, suured ja väikesed. Mul on suur rõõm ja au esitleda teile midagi enneolematut,  ainult siin saates vend veis Eesti vanim lehm. Ta on üle elanud taasiseseisvumisaja, kõik peaministrid,  põllumajandus ja maaeluministritest rääkimata. Ja nüüd on ta ära näinud aja, mil Eesti sai esimese naispresidendi. Oh aegu, oh rõõmu. Kokasaade vend veis täna kell pool üheksa õhtul Eesti televisioonis. Advendiaeg toob ootuse ja rahunemise. Süütame küünla ja soovime head. Esimese advendi palvus Tallinna diakoonia haiglas pühapäeval  10 minutit pärast keskpäeva Eesti Televisioonis. Ja. Jaa. Siin terevisioonis laua taga käib askeldamine  ja meisterdamine, sellepärast et me valmistame  advendikalendrit ja saate lõppedes peaks siin valmis saama. Epi Annika, kas teil on mingi süsteem, kuidas te neid asju panete? Süsteem ei ole, praegu tuleb töö järgi pakendatakse. Selge, nii et võib juhtuda, et nii üheksandal kui  ka 10. on näiteks piparkokk sees. Ei ei järjest ei tule. Tuleb väga tore ja te panete ühtlasi ka siia väikseid  selliseid soove sisse, mina hakkan ka siia ühte kirjutama. Aga samal ajal on meil eetris uudised. Tere hommikust, E-residentsuse programmil täitub täna kolm aastat,  praeguseks on Eestil üle 28000 eresidendi,  kes juhivad üle 4000 ettevõtte, millest pea pool on uued  just e-residentide asutatud ettevõtted. Programmi edasine arendamine ongi suunatud ettevõtlust  ja sellega seotud teenuseid silmas pidades. Täna avalikustatakse ka e-residentsuse majandusliku mõju analüüs. Programmi juht Kaspar Korjus ütleb, et numbrid on rõõmustavad. E-resident juhib oma ettevõtet kaugelt, aga tarbib Eesti  teenuseid ja maksab siin makse, mis toob omakorda kaasa  täiesti uue tulu, ütleb Korjus. Täna vabaneb vanglast Liis Haavelina tuntud kelm,  praegu kannab naine Eloise Katherin Haveli nime. Alates juunist vahi all viibiva Haaveli karistuslepe näeb  ette kuue kuu pikkuse reaalse vanglakaristuse  ning kahe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse põhja. Ringkonnaprokuratuur süüdistab haavelit võõra identiteedi  ebaseaduslikus kasutamises ja arvuti kelmuses. Uurimisandmetel kasutas haavel ära eakate meeste tervislikku  seisundit ning võttis nende pangakaartidega nende kontodelt  välja ligi 50 kümmend 1000 eurot. Haavel esines oma skeemitamistes sotsiaaltöötajatele,  eakate kannatama patanute sugulasena. Eesti elanikud ei tea, et HIVi nakatutakse aina enam  sugulisel teel, selgub novembris Kantar Emori poolt läbi  viidud Eesti elanikkonna küsitlusest. Seitse inimest 10-st on kindlad, et HiV levib Eestis  peamiselt süstivate narkomaanide seas. Vaid 25 protsenti vastanutest nimetasid peamiseks  levikuviisiks sugulist vahekorda. Terviseameti andmetel sai 2016. aastal 57 protsenti  inimestest HI viiruse sugulisel teel. Ligi 60 protsenti nendest inimestest olid vanuses 25 kuni 39. Sihtasutuse koos HIV vastu asutaja juhi vilja Toomasti  hinnangul näitavad uuringu tulemused, et vaatamata 29 aasta  möödumisest esimesest HIV positiivse diagnoosimisest Eestis  on HIVi suhtes ikka veel palju teadmatust. Kui inimesed teadvustaksid, et HIV diagnoos ei tähenda elu lõppu,  oleks meil võimalik uute nakatunute arvu tuntud tava vähendada,  ütles Toomas. Täna, esimesel detsembril on ülemaailmne AiDSi  vastuvõitlemise päev. Argentiina lõpetab kadunud allveelaeva otsingud,  sest selle meeskond on praeguseks ülima tõenäosusega surnud. Allveelaeva on otsitud juba 15 päeva. Laeva hapnikuvarud võimaldasid meeskonnal aga ainult seitse  päeva vahetpidamata vee all olla. Allveelaeva otsinguist võttis osa 10 riiki,  sealhulgas USA ja Venemaa. Allveelaev 44 inimesega pardal kadus 15. novembril,  olles eelnevalt teatanud tehnilisest rikkest. Mõni tund hiljem täheldati piirkonnas, kus laev pidanuks  viibima tugevat plahvatust. Katoliku kirikupea paavst Franciscus peab täna Bangladeshi  pealinnas missa umbes 100-le 1000-le katoliiklasele. Ka kavatseb kirikupea kohtute rohingja põgenikega. Paavst saabus Bangladeshi Maarist, kust sadu tuhandeid  rohingasid on augustis. Peale Bangladeshi põgenenud. Vastu ootusi pole Paavs teinud teravaid avaldusi rohingad  kaitseks ja nende tagakiusamise vastu. Viimati külastas katoliku kiriku pea Bangladeshi rohkem kui  30 aastat tagasi. Pärnu keskraamatukogu saalis etendub nooremale teatri  publikule mõeldud etendus, appi-appi kass läks kappi. Tegemist on visuaalteatri lavastusega neile,  kellele meeldivad võlulood, toredad juhtumised  ja öised seiklused. Pärnu keskraamatukogu saalis ei ole lavastaja Barbara lehtna  sõnutsi enne teatrit tehtudki. Lehtna ise on varemgi lavastanud, kuid appi appi kass läks kappi,  on tema esimene lastele mõeldud tükk. Kuigi me kasutame küll selliseid nukuteatri võtteid ja,  ja võib-olla ka tantsuteatri võtteid mingil mingil hetkel,  et siis just selline visuaalteater, mis on mõeldud lastele,  ehk siis me tekitame või või kasutame palju efekte,  mis lastele võiksid olla põnevad. Etendus sobib vaatamiseks lastele alates neljandast eluaastast,  kuid ka vanematele, kes korraks argirutiinist välja soovivad tulla. Laval hakkavad toimuma müstilised lood, selline peata mees  nimega Albert, kes siis mingil hetkel ajaloo ajaloohõngusest  kapist välja astub ja, ja siis läheb see seiklus lahti,  et eks ta hakkab oma pead taga otsima, et kas see jäi  siis kappi või kes sealt kapist veel välja ronib,  seda siis näeb juba etenduses. Albertit kehastab Kaido Torn, kes on ühtlasi etenduse kunstnik. Lavastust appi, appi kass läks kappi, mängitakse Pärnu  raamatukogu saalis detsembri alguses veel kolmel korral  ning hiljem minnakse ringreisile kaugemalegi. Enne kui liiklusesse tuiskate, veenduge,  et teie autol on all talverehvid, sest talv on kohal. Ilusat hommikut. Ja. Tere hommikust, talv on tõepoolest kohal,  sest ega ta ju sinna taeva jääda ei saa. Siin Tallinnas sajab väga tihedat lund, puhub tugev tuul,  on külm, nii et olge ettevaatlikud, kasuta kuskile liiku vaikuses,  aga täna hommikul ilmateenistuse andmetel üle Eesti on ilm selline,  et on pilves, igal pool sajab lund, lörtsi see sadu on mõnel  pool väga tugev, nähtavus on halb, mõnel pool võib  ka tuisata. Puhub ida kaare tuul, mis on küll mõõdukas viis kuni 10  meetrit sekundis, aga puhangud ulatuvad kuni 13 meetrini sekundis. Õhutemperatuur täna hommikul null kraadi ringis. Päeva peale see ilm suurt ei muutu, null kraadi ringis on  temperatuur siin-seal ka paar kraadi külma Lääne-Eesti  saartel kõige soojem muidugi kuni pluss kolm. On täna on pilves ilm, sajab lund, lörtsi,  sekka vihma, kohati on ka jäidet. Puhub idakaare tuul viis kuni 10, saartel  ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Nädalavahetusel õnneks ilm läheb natuke paremaks,  sest et sadu lakkab vähemasti laupäeva päeva poole. Ent pühapäeva õhtuks hakkab jälle uuesti sadama,  siis küll eelkõige vihma ja lörtsi, sisemaal sekka  ka lund. Nädalavahetusel puhub mõõdukas tuul,  mille puhangud võivad saartel ja rannikul ulatuda kuni 20  meetrini sekundis, siis õhutemperatuur mandril jääb null  kraadi ringi, suurematel saartel kuni pluss kuus. See on siis nüüd eeloleval nädalavahetusel  ka täna Euroopas kõige jahedam pealinn on Oslo,  kus on, paistab päike ja miinus kolm kraadi. Helsingis sajab lund, on kraad sooja, aga näiteks Brüsselis  on pluss kolm ja pilves ilm kõige soojem täna Lara sakas,  kus paistab päike ja on pluss 20, aga meil täna Eestis  tõesti tugev tuul, tihe lumesadu ja ka sekka lörtsi,  mõnel pool. Kuna temperatuur on null kraadi ringis ja mõnel pool  ka alla nulli, siis kindlasti esineb ka jäidet. Teeolud on väga muutlikud, nii et olge kindlasti ettevaatlikud,  eriti just need, kes asuvad täna liiklema kohustuslike talverehvidega. Sest tee teed on kindlasti libedad, muidu pange ikka soojalt riidesse. Niisiis, nagu Heli ütles, pange soojalt riidesse,  kui lähete autoga liiklema, siis vaadake,  et talve rehvid oleks kindlasti all. Tänasest alates on nad kohustuslikud ja rehvimustri  jääksügavus peab olema vähemalt kolm millimeetrit,  see on ka oluline teada, nii et vaadake ka oma talverehvid  üle ja kontrolli, kas nad on vastavad ja aitavad teil teel liigelda. Kell on aga nüüd saanud kaheksa läbi peagi üheksa minutit  ja põhjust rääkida sellest, mis meil tänases terevisioonis  siin on köögis, mitte köögis, vaid siis laua taga käib meil askeldamine,  sest et seal valmib üks advendikalender ja ütlesin köögis  sellepärast et sealt tuleb nii head, lihtsalt magusat lõhna. Sest nende advendi väikeste kotikeste sisse,  mis kannavad õiget kuupäeva, pannakse muuhulgas  ka piparkooke. Ja esimese advendi puhul on seda piparkoogi lõhna juba  nii hea tunda ja tõesti, tekib tunne, nagu istuks köögis,  kus valmistatakse piparkooke. See on üks meie tegevus, aga millest me veel tänases  terevisioonis räägime, sellest nüüd. Värske küsitlus paljastab, et kõige enam aitavad HIV nakkuse  levikule Eestis kaasa heteroseksuaalsed keskealised inimesed. Helistame Saksamaale ja küsime, kas Angela Merkelil on  põhjust teatada uue valitsuse kokkusaamisest? Ja filmikriitik Tristan Priimägi soovitab veel viimaseid  filme PÖFFi kavast. Ning õige pea viskame pilgu peale ka sellele,  millest kirjutavad tänased ajalehed ja appi tulevad meile  Piret Kriivan vikerraadiost ja Lauri Lugna,  siseministeeriumi kantsler istub ka juba diivanil seal koos  Piretiga ja vaatavad siis, mida tänased lehed kirjutavad,  mis need põnevamad lood nende jaoks on? Aga siit stuudiost me jätkame nüüd teemaga,  mille nimi võiks olla siis AIDS i vastu võitlemise päev,  sest täna esimene detsember just seda on  ja üle maailma seda tähistatakse. Ja kui vaadata neid fakte, tõtt ja arve,  mis räägivad HIVist ja aidsist Eestis, siis probleem on üsna tõsine. Laur, aabner, kui tõsine see probleem on Eestis,  kui me mõtleme HIV asi. Ta kindlasti ei ole täna enam nii hull, kui ta oli,  ütleme siin 20 aastat tagasi või 15 aastat tagasi,  aga jätkuvalt on Eesti HIV nii-öelda epideemia esirinnas Euroopas. Me oleme teinud palju tööd Eestis, et see olukord paraneks  ja olukord on mõnevõrra paranenud. Aga me näeme pigem seda, et, et see HIV leviku pilt on  aastatega palju muutunud. Et paljud meist mäletavad siin 2000 alguse aastat,  kui hästi palju räägiti süstivast narkomaaniast  Ida-Virumaast ja need olid need peamised märksõnad,  mis HIV-ga seostusid. Aga. Ja AIDS on olnud jah, nii-öelda pigem nii-öelda vähemuste  ja süstivate narkomaanide kõik see sellised märksõnad on  seal küljes olnud. Ja kuna see HIV-teema niimoodi inimeste nii-öelda Eesti  inimeste teadvusesse tuli, siis, siis ilmselt paljudele see  seos on siiamaani jäänud, sest see oli esimene kord,  kui nad HIVist Eestis kuulsid, et et see on süstivate  narkomaanide ja, ja nii-öelda Ida-Virumaa probleem. Aga see, mis me näeme, mis, mis aastatega on muutunud aina  enam on, on see, et me näeme, et need, kes täna Eestisse  HIV-i nakatuvad, ei ole enam need samad,  kes aastal 2000 või 2003 või viis. Ehk siis tänaseks me näeme seda, et nakatuvad aina enam inimesed,  kellel ei ole süstiva narkomaaniaga mitte mingisugust pistmist,  ehk siis seksuaalsel teel oma seksuaalpartneritest. Ja, ja see on väga nii-öelda raske muutuma see inimeste  suhtumine ikka veel arvatakse, et, et aasta on 2002 ja,  ja on süstivad narkomaanid, see põhiprobleem Et kui siin statistikat välja tuua, siis eelmisel aastal sai  57 protsenti inimestest HIV viiruse just nimelt sugulisel teel. Ja 59 protsenti nakatunutest olid vanuses 25 kuni 39. Ja, ja me just näeme, et vanemates vanusrühmades,  et jah, enamus jääb sinna 25 kuni 39 aga palju varem kui  palju enam kui varasematel aastal on just  ka seal 35 pluss ja, ja sealt vanematest vanusrühmades. Miks see nii on, et, et see riskirühm on nagu nihkunud  vanuse mõttes? Ülespoole. No miks, küsimus on alati selline keeruline,  et mis siin täpselt need põhjused on, aga aga kuna ma arvan,  et üks põhjus on see, et kuna HIV-ga me Eestis oleme väga  pikalt tegelenud ja selle, mis puudutab nüüd süstivaid narkomaane,  seal seda olukorda suutnud väga palju parandada,  ehk siis Meie narkomaanid ei jaga enam süstlaid nii palju nende  nii öelda see nagu turvalisus, käitumine on parem  ehk nende seas HIV ei saa enam nii palju levida,  nad oskavad ise seda takistada. Nad testi vad ennast rohkem. Paljud saavad ka ravi, ehk siis see, see HIV enam seal  nii palju ei saa nagu levida ja nende nagu arv  või osakaal seal nakatunute seas siis vähenebki. Aga paljud inimesed võib-olla ei mõtle selle peale,  et et susti Markomon elab ka aktiivset seksuaalelu ja,  ja see üks viis, kuidas arvatakse, kuidas peamiselt HIV saab  levida sellist väga kitsast rühmast nii-öelda tavaliste  inimeste sekka ongi see nende seksuaalpartnerite kaudu. Ja ja siis kunagi tervise arengu instituudil oli  ka kampaania, et kas sa tead oma seks partneri ekspartnerit,  ehk siis ka siin see küsimus on, on sellest,  et kuivõrd siis nende partnerite kaudu see võibki levida  nii-öelda tavalistele inimestele ja suure tõenäosusega me näeme,  et seda, seda ongi mingil määral juhtunud. Aga see võib olla probleem on ka selles,  et need kampaaniat on sihitud just nooremale seltskonnale,  koolilastele ka nende sõnumite mõttes seal kumm on seks  ja nii edasi, et, et noorte keel, noorte släng,  kogu visuaalne pool pigem on olnud, me oleme näinud reklaame  siis nii-öelda noortest, kes teevad vanainimeste asja,  aga me ei ole näinud reklaame vanainimestest,  kes teevad vanainimeste asja, et kas siin on see probleem? See kindlasti on üks probleemi osa, et, et saab öelda,  et kui me ka siin eelmine aasta põhjalikult vaatasime,  hindasime Eesti HIvest strateegiat, et kuidas sellega on läinud,  siis mis puudutab ennetustööd ja teavitustööd,  siis seal tõesti me tõime välja, et kuigi kui epideemia  algas ja Eestis kogu seda ennetustegevust hakati tegema,  siis tõesti olid noored Need, kes olid kõige nagu suuremas ohus,  tuli rääkida neile, mis asi on kondoom, mis asi on turvaseks kõik,  kuidas partneriga rääkida. Ja kuigi aastate jooksul nüüd HIV-epideemia on muutunud,  ehk siis ohus on aina enam vanemad, mitte enam nooremad,  meie noored on päris tublid, et see ennetus selles mõttes  selles rühmas on vilja kandnud, et nad kasutavad kondoomi  harrastavad turvaseksi, võiksid oma vanematele nii-öelda  silmad ette teha turvaseksi käitumises kindlasti. Et aga meie nii-öelda ennetustegevused või teavitustegevused  ikka on jäänud veel sinna nagu noorte sekka tõesti,  et me ei ole nii palju seda nii-öelda teavitustööd teinud  sellele ütleme, kolme-neljakümnendates, võib-olla püsisuhtes,  inimesele või inimesele, kes on nii-öelda uuele ringile minemas,  et et, et see on kindlasti meil katmata ja selleks  ka tänaseni. Ilmselt sellest räägime. Kas üks võti on see tõesti, et inimesed lihtsalt käivad  testimas lihtsalt mingisuguse perioodi tagant inimesel on  jälle põhjust minna testima. See oleks kindlasti kõige lihtsam, kõige odavam viis,  kuidas selle epideemiaga saada nii-öelda aina rohkem piiri peale,  et see levimus hakkaks vähenema ja vähem inimesi nakatuks. Sest et kuigi inimesed võib olla kardavad,  et ka, et kui ma lähen arsti juurde, siis ta hakkab küsima  mu käest mingisuguseid küsimusi. Sageli ei, ei tehta seal väga põhjalikku intervjuud,  et miks sa tuled. On käinud töisel põhjusel seal sealsamas  ja teinud selle testi ära ja sa lihtsalt ootad seal  koridoris lähed, annad oma vereproovi, keegi ei küsi su  käest üleliia palju ja lõpuks päädib sellega,  et saad kätte ühe paberi, kus on siis pealkirjas jah  või ei. Noh, jah, et, et selles mõttes seal ei ole midagi hirmsat,  tegelikult see ei võta palju aega. Seda saab ka teha perearsti juures, et, et,  et see oleks nii-öelda vähim, mis igaüks teha saaks,  et ta, et ta käib aeg-ajalt testimas. Eriti siis, kui on olnud ka suur partner või,  või on mingeid põhjuseid, miks ta kahtlustab  või kasvõi see, et ta ei ole mitte kunagi teinud,  et, et, et see juba on ka piisav. Hea põhjus seda teha, sest kui me vaatame  ka numbreid, kui siis koguarv HIV positiivsetest Eestis on 6700,  siis öeldakse, et hinnanguliselt umbes 1700 ei tea. Ja see teebki selle ohtlikuks, miks saab levida,  sest need inimesed, kes teavad, nemad saavad käituda  ja et seda nii-öelda, et see edasi ei läheks nende käest nad  ei annaks seda kellelegi teisele nakkuse edasi. Aga need inimesed, kes ei tea, Nad võivad täiesti enda  teadmata kanda seda viirust teistele inimestele edasi. Ja üks asi, mis inimesed võib-olla veel sageli ei mõtle,  on see, et kui HIV-testi minna tegema ja kui selgubki nii,  et inimesel see HIV on siis tänapäeval me ei räägi HIV-st  kui surmahaigusest enam. See on pigem krooniline haigus, mida ravimit,  et ka võimalik kontrolli all hoida niimoodi,  et inimene ikkagi aastakümneid tunneb ennast tegelikult hästi. Ta saab käia tööl, elad oma elu. Midagi hullu ei ole ja mis, miks see nii-öelda meie  ülejäänute jaoks on oluline, kes me ei ole HIV-nakkuse kandjad,  on siis see, et inimene, kes on diagnoositud,  kes saab ravi Ta ei ole teistele enam nakkusohtlik. Aitäh Laur amer selle jutuajamise eest täna hommik. Meil on nüüd tulnud ajalehti sirvima siia stuudiosse külla  Piret Kriivan vikerraadios, tere hommikust. Ja Lauri Lugna siseministeeriumist. Piret, kas me alustame sinuga? Nii. Näiteks, mis on sinu selline valik, mis sa täna leidsid lehte? Sirbi lehitsesin, ma lootsin siit natukene,  lootsin lugeda Fin Landia kirjanduspreemia laureaadi kohta,  aga see tõesti veel sirpi ei ole jõudnud,  nii et tuleb järgmine nädal uuesti lugeda,  aga sirbis on väga palju Soomest. Ja on näiteks artikkel Mannerheimist, kes on soomlane number üks. Aastal 2004 valiti. Ja Margus Laidre kirjutab temast sellepärast,  et lisaks Soome 100-le on ka Mannerheimi 150. aastapäev ja,  ja ta ütleb niimoodi, et Mannerheimi värvikirev ootamatute  keerdkäikudega ja vastuoluline elukäik on püsinud pidevalt  soomlaste tähelepanu keskmes mittetele, rahvapäästja aga  teiste silmis rahvalihunik, mis viib tegelikult meid tagasi  Soome kodusõja aegadesse ja mis Laidre tõdeb,  et eestlastel on see tegelikult hoomamatu,  et mida see sõda soomlaste jaoks tähendas vastuolusid,  mis püsivad siiamaani, nagu väitis ka Sepa Seterberg,  Eesti loos. Et Me peaksime tema, ütles, et meie, eestlased,  peaksime õnnelikud olema, et meid ei tabanud kodusõda. See on mõnes mõttes huvitav, et kui ma mõtlen tagasi oma  siis kooli ajaloo programmi peale, siis muidugi räägiti  Soome ajaloost, aga kas ma täna näiteks mäletaksin täpselt  seda lugu rääkida, jutustada need algusest peale,  kus Soome iseseisvus pihta hakkas siis ma pigem ei teeks seda. Ei no üldse tegelikult lähinaabrite ajaloost suhteliselt  vähe ikkagi. Et me ka ajaloos õpime hästi palju selliseid suuri  üldprotsesse ja suured sõjad suured rahvastelaud. Selleni, et ma pean ütlema, et kuulake, Eesti lugu. Sest. Teilt praegu käsitleme just Soome ajalugu  ja natukene ka selles võtmes, et näha, mis meil Soome  ajaloost on õppida, kus paralleel Miks meil erinevalt on läinud, miks soomlastel oli talvel  seda Nõukogude Liidu vastu, miks meil mitte,  see on see põhiküsimus. Nii, aga Lauri, mis on valikus? Mina vaatasin tänast päevalehte ja, ja torkas mulle esile  ja silma just ka natuke kergelt seotud sõjateemaga,  eks ju, aga aga nii-öelda vastase mõjutustegevusega  siis mõtte tasandil. Et välismaa rubriigis on Guardiani ajakirjaniku Tim Taulingu  poolt kirjutus vene propagandakanali telenädalast,  mida tahab maailmale öelda, et iseenesest päris niisugune  hea nii-öelda kajastus, kus ajakirjanik on terve nädala  vaadanud ja elanud, elanud selles inforuumis. Ja, ja kui nagu esmapilgul võiks tunduda,  et mis see siis ikka on, et et edastavad uudiseid nagu igaüks,  eks ju, siis siis tegelikult ajakirjanik nii-öelda toob siin esile,  et et olemuslikult selle eesmärk on ikkagi segadust külvata ja,  ja, ja vett segada ja jätta nii-öelda niisugune nagu  hämmingu tunne, mis omakorda viib, eks ju,  selles lugejas või, või kuulajas, eks ju,  selleni, et usaldus ühiskonna vastu üleüldse saab olema  nii-öelda murendatud. Ja noh, tegelikult seda me ju ometi ei taha väga selgelt,  eks, et et ja noh, ta veel omakorda toob siin esile just  nimelt need ajakirjanikud, kes on seas seal  siis varem töötanud ja, ja lahkunud, öeldes väga selgelt,  et me töötame tõesti Putini heaks iga päev kästakse meil tõde,  kui mitte täiesti ignoreerida, siis vähemalt moonutada modifitseerida. Päris hirmus hästi. Jah. Teeme nüüd Pireti juurde tagasi, pingpungitame Soome juurde  näiteks tagasi. Et Helsingin Sanomat tegelikult kirjutab palju Finlandia auhinnast,  mille sai siis kirjanik Juha Hurme. Ta kirjutas raamatu Neeme. Mis räägib soomlusest soomluse ajaloost mis on pooleldi ilukirjandus,  nagu ma aru saan, aga pooleldi teaduslik raamat,  aga esialgu ei ole üldse oluline see mis ta,  mis ta seal raamatus kirjutab, vaid see,  kuidas ta esines, mis on Soomes tekitanud natukene juba poleemikat. Nimelt pool oma kõnest pidas ta soome keeles,  ta rääkis keskkonnaprobleemidest, siis läks ta rootsi keele  peale üle ja lõpetuseks teatas soome keeles,  et, et õpetage rootsi keelt, teie matsid  mille peale solvus hirmsasti kultuuriminister,  kes on põlissoomlaste juurtega ja nõudis temalt aru,  et mis mõttes, mida see siis nüüd tähendab. Sampo Terho on siis kultuuriminister, Terja palus,  nõudis andeks palumist, mille peale. Hurme on jõudnud ka vastata ja öelda, kultuuriminister võiks  natukene ennast harida, et see, mis ta tegelikult mõtles,  on see, et ei prantsuse ega saksa ega inglise keeles ei saa  soomlusest kirjutada nii palju kui rootsi keeles,  sest rootslaste soomlus ju suures osas põhineb. Ja muidugi Juha Hurme soovitas kultuuriministrile osta kaks  number suurema suusamütsi. See on huvitav näha, tahaks teada, et mis,  millest see raamat iseenesest? See on huvitav, kuidas. Soome ühiskonnas tõesti aegajalt jälle ilmub üles see rootsi  keele õpetamise ja kohustusliku rootsi keele küsimus,  et see käib teatavate lainetena seal aga see on ilmselt asi,  millest ei saa. Praegu ja praegu ilmselt olen ma aru saanud,  et ka inglise keel kipub isegi rootsi keele üle võimust võtma. Soomes Soomeski. Me jõuame ühe loo veel võtta lehest. Lauri, sul on ees. Ja mul on äripäev ja mul on hea meel näha,  et kaitseminister Jüri Luik on kirjutanud siin  arvamusartikli ja Eesti kaitsmine on kõigi asi. Ja, ja tõesõna, see on, et, et me oleme võtnud,  eks ju, juba aastaid tagasi suuna, et riigikaitse on  laiapindne ja ei seisne vaid eks ju sõjalise riigikaitses,  vaid tegelikult ka kommunikatsiooniettevõtte,  et telekomiettevõte tervishoiusektor on osa tegelikult  riigikaitsest ja, ja ta kenasti toob siin esile,  et et voolav vesi ja, ja toimiv elektrivõrk on,  on nii rahuajal kui ka sõjaajal võtmetähtsusega selleks,  et tegelikult ühiskond saaks nagu jätkuvalt toimida. Ja, ja see ei ole iseenesest mõistetav, selleks tuleb nagu  ettevalmistusi teha, selleks tuleb investeerida,  selleks tuleb teha plaanid neid läbi mängida ja,  ja, ja hea meel on selles mõttes see, et me oleme  ka oma oma regulatsioonides jõudnud nõnda kaugele,  et, et me tulevikus enam ei mobiliseeri neid inimesi,  kes töötavad siis selles veevärgis või või tervishoiusektoris. Et selles mõttes on nagu hea nentida, et täna,  kus meil on ka esimesel detsembril sisejulgeoleku  ja turvalisuse päev Teatavasti sel päeval aastaid aastaid tagasi oli üks  nii-öelda siis riigipöördekatse. Millest kindlasti Piret on oma saates Eesti lugu  ka rääkinud? Vikerraadio lehele tasub seda minna kavas. Kuulma. Siseturvalisuse teemat on tegelikult tore ju lõpetada  ka praegu seda, sest et aeg on otsa saanud kahjuks,  aga nagu me enne ka arutasime, kuidas soovida ilusat  sisejulgeoleku päeva siis näiteks või palju  siis palju siseturvalisus. Just nimelt ja kellel ei ole täna pärastlõunaks veel plaane tehtud,  siis kella viiest on meil vanalinnas ekskursioon just käe eestvedamisel,  kus saab just nimelt tutvuda paikadega vanalinnas,  kus julgeolekut on tagatud. Aitäh, Piret. Aitäh. Lauri, aitäh. Tuleme. 40 viiendat hooaega tegutseb ansambel kordus muusikas,  kutsub kontserdile. Kutsub päris juubelikontserdile, 12. detsembril Tartu  Pauluse kirikus, 13. Estonia kontserdisaalis,  14. Jõhvi kontserdimajas Hortus Musicus 45 aastat ühisel teel. .ee. Lihtsalt tee oma rahvale oma Eestile üks kena kingitus tema  100.-ks sünnipäevaks. Kingituste tegemisest saad kaasa lüüa EV 100 punkt. Ee teeme Eestile kingitusi. Jõulukalender siin terevisiooni meisterslaua taga peaaegu on valmis,  seal on mõned üksikud tühjad kohad, minu käes on näiteks 23.  pakike piilun siia sisse. Ma tahan teada, mis 23.. Ma ei ütle teile, mis siin sees on, igatahes. Epi Annika on meil täna hommikul külas, et meisterdada  valmis üks tõeline isetehtud advendikalender,  sest esimene detsember on ju käes. Enne saate lõppu veel vaatame, kuidas see kõik välja näeb,  mis siin sees ka on, võib-olla mõnesse piilume rohkem,  kui ma praegu seda tegin. Nüüd on igatahes uudisteaeg. A. Tere hommikust. Tänasest kolmanda detsembrini korraldatakse Saaremaal,  Leisi ümbruses ning Pärnumaal Saarde ja Häädemeeste valdades  kaitseliidu suurõppus orkaan 2017, kus osaleb üle 1000  riigikaitsja Eestist ja Lätist. Saaremaal on õppuse põhirõhk rünnaku ja kaitseoperatsioonide  läbiviimisel pool kinnisel ja sellisel maastikul. Kui Saaremaal toimuva orkaani osa fookuses on pigem  konventsionaalne sõjapidamine, siis Pärnumaal on kavas  harjutada läbi mitmeid stsenaariume, mis on seotud  hübriidsõja ja elanikkonna kaitsega. Õppusesse on kaasatud ka kohalikud omavalitsused  ning politseiüksused. Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool korraldas  varahommikul Tallinnas endiste Tondi kasarmute ees rivistuse  1924. aasta detsembri mässus langenud kadettide mälestuseks. Sõjakooli pärjatoimkonnad asetavad langenud kadettide  haudadele mälestuspärjad Tallinna rahumäe kalmistule,  Jõgeva laiuse välja kalmistule Vastseliina kalmistule  ja Tartu garnisoni kalmistule Raadil. Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt,  mida kommunistid 1924. aasta esimese detsembri  riigipöördekatse käigus ründasid. Eesmärk oli hõivata pealinna olulisemad asutused  ning võtta võim kogu riigis ja kutsuda sisse nõukogude väed. Vaatamata ootamatule rünnakule mässukatse nurjus. Sõjakooli kaitstes langes neli kadetti. Tartu Ülikool tähistab täna rahvusülikooli 90 kaheksandat sünnipäeva. Aastapäeva raames toimub nädala jooksul ülikoolis mitte  mitmesuguseid üritusi, antakse üle diplomid doktoritele  ning audoktoritele nimetatakse ülikooli auliige  ja täna õhtul kuulutatakse välja rahvusmõtte auhinna laureaat. See on inimene, kes ülikooli hinnangul on oma loominguga  silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku  ja riiklikku eneseteadvust. Aktusel peab professor Marju Lauristin akadeemilise loengu  rahvusülikool digiühiskonnas. Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm rõhutab oma aastapäeva  pöördumises rahvusülikooli olulisust riigi  ja rahva püsimisel. Ühe väikese rahvuse jaoks on oma riigi rahvusülikooli  omamine eriline privileeg. Jaapani keiser Akihito loobub droonist tuleva aasta 30. aprillil,  kihi annab keisritrooni üle oma pojale kroonprints Naruhitole. Kiit teatas juba möödunud aastal aastal,  et kavatseb kõrge vanuse ja viletsa tervise tõttu troonist loobuda. Loobumist takistas aga tõik, et Jaapani seadused ei  võimaldanud keisril ametit maha panna. Möödunud suvel võttis parlament vastu seaduse,  millega kihito saab võimust loobuda. Viimati loobus Jaapani keiser droonist rohkem kui 200 aasta eest. Katoliku kiriku pea paavst Franciscus peab täna Bangladeshi  pealinnas Dakas missa umbes 100-le 1000-le katoliiklasele. Ka kavatseb kiriku pea kohtuda rohi põgenikega. Paavst saabus Bangladeshi Mianmarist, kust sadu tuhandeid  rohinasid on augustist peale Bang deshi põgenenud. Vastu ootusi pole paavst teinud teravaid avaldusi rohingade  kaitseks ja nende tagakiusamise vastu. Viimati külastas katoliku kiriku pea Bangkokmekümne aasta eest. Euroopas populaarseks saanud Lähis-Ida kiirtoitu denerGebabi  ähvardab Euroopa Liidus kadumine Euroopa Komisjoni uue  määruse tõttu, mis keelab fosfaatide kasutamise toiduainetes. Praegu on fosfaadid levinud säilitusaine,  mida kasutatakse näiteks ka kookides. Kebaabivalmistajate teatel on fosfaadid neile hädavajalikud,  sest aitavad hoida liha värskena kuni kebabiahi  ehk tööner soojeneb. Euroopa komisjon on valmis uue määruse puhul tegema  kebaabiäridele erandi, et Euroopa parlament kavatseb pigem  hääletada erandi vastu. Erand on juba tehtud mõnedele salami ja suitsuvorstidele,  mille valmistamine ilma fosfaatide ta on võimatu. Täna avatakse pidulikult Endla teatri suur saal,  ühtlasi tähistatakse sellega 50 aasta möödumist Enda maja valmimisest. Praegune teatrihoone avati novembris 1967  ning alles nüüd toimus esimene põhjalik lavatehnoloogiline  uuenduse saal. Taas avatakse lavastusega Kaarnakivi perenaine,  mille tegevust, mis toimub 1900 viiekümnendatel aastatel  kõik on pahupidi ja katki, justkui oleks Eestimaast üle  käinud keeristorm. Suur osa endisest maailmast on haihtunud,  vanad ajakirjanumbrid kõneleksid otsekui elus teisel planeedil. Lavastus esietendub osana Eesti teatrite suurprojektist  sajandi lugu ning see tuuakse lavale koostöös Kuressaare linnateatriga. Eesti Draamateatri suures saalis esietendub Soome noorema  põlve draamakirjaniku Juha Jogela näidend Sumu. Draamateatri laval satuvad sumuste küsimuste kätte Soome  teadlased ja ärimehed, kes püüavad Venemaaga äri ajada  ja need on äratuntavalt ka teiste maade,  sealhulgas Eesti küsimused. Sündmuste käigus pannakse proovile nii omavaheline sõprus  kui ka väärtused. Näidendi esmalavastus oli Soome rahvusteatris eelmise aasta sügisel. Draamateatri lavale tõi selle Priit Pedajas. Et. Uudistest praegu kõik, olge liikluses ikka ettevaatlikud  ja tegusat päeva. Tere hommikust, Tallinna kesklinnas on tuul aina tugevamaks  läinud ja see lumi on ka muutunud, pigem lörtsi  või sellise jäävihma sarnaseks. Igatahes väga külm on õues ja ei soovita väga palju kellegi  õue täna nina pista. Kell kaheksa, 51, siin Tallinnas tõuseb päike,  aga see tähendab, ma arvan, ainult seda,  et natuke hämaramaks läheb pimedusest nii-öelda natuke  ainult kraadi võrra ja valgemaks sest et ilm  ka üle Eesti. Täna on pilves. Sajab lund ja lörtsi, mis on väga tihe saartel paiguti võib  sadada ka vihma, kohati tõesti sadu väga tugev,  nähtavus halb. Mõnel pool võib ka tuisata. Puhub idakaare tuul, mis on mõõdukas, aga puhangud ulatuvad  kuni 13 meetrini sekundis. Õhutemperatuur täna hommikul null kraadi ringis,  siin-seal kraad külma või kraad sooja. Aga täna ilm päeva peale suurt ei muutu. Pilves ja see sadu kestab terve päeva, meiega täna tuiskab,  sajab lund, sajab lörtsi, sekka mõnel pool  ka vihma. Idakaare tuul puhub, mis tähendab seda,  et kohati on ka jäidet. Tuul siis saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis,  õhutemperatuur täna päeval null kraadi ringis,  mõnel pool on miinuspoolel ja Lääne-Eesti saartel kuni pluss kolm,  nädalavahetusel ilm sarnane, õnneks vähemasti laupäeva päeva  peale saju võimalus väheneb, aga pühapäeva õhtupoole hakkab  jälle sadama vihma, lörtsi, sisemaal, sekka  ka lund. Puhub mõõdukas tuul, mille puhangud võivad saartel  ja rannikul paikul ulatub kuni 20 meetrine sekundis. Õhutemperatuur mandril jääb null kraadi ringi,  suurematel saartel kuni pluss kuus. See on siis kõik eelolevaks nädalavahetuseks. Aga täna Euroopa kõige jahedam pealinn on Oslo,  kus paistab päike ja on miinus kolm kraadi külma. Helsingis sajab lund, on kraad sooja. Pariisis täna näiteks vahelduva pilvisusega ilm  ja viis kraadi sooja, aga kõige soojem täna Larna,  kus paistab päike ja on pluss 20. Aga meil täna Eestis tuiskab, sajab väga tihedat lund,  mis tähendab, et teeolud on äärmiselt ekstreemsed,  sest et nähtavus on kehv ja esineb ka jäidet,  nii et olge kindlasti ettevaatlikud. Tuletan meelde, et alates tänasest on ka kohustuslikud  talverehvid kõikidel, kes asuvad siis autoga liikluses  ja kõik need, kes lihtsalt jalgsi lähevad täna välja. Pange ennast kindlasti väga soojalt riidesse,  sest et tuul on tugev ja külm, aga nädalavahetuseks  ka etteruttavalt laupäeval sadu lakkab, pühapäeval hakkab  jälle sadama, eelkõige siis vihma. Terve nädalava vahetuse on pilves ilm ja nagu täna,  nii ka terve nädalavahetuse on temperatuur null kraadi  ringis ja puhub mõõdukas tuul. Tänasest alates on siis talverehvid kõigile kohustuslikud. Esimene detsember on see kuupäev, kus alati  siis tuleb talverehvid alla panna. Tänases saates siin lõpupoole, sest terevisiooni on alles  jäänud veel umbes 20 minutit, et me räägime Saksamaast,  me räägime PÖFFi filmidest ja me räägime  ka jõulukalendrist ja Reigo Ahven Trio on meil  ka täna külas, meil on valmis saanud vahva uus plaat vinüülplaat,  mis on taas jälle moodne valmistada vinüülplaate,  mitte enam nii palju see teid, aga nüüd siis räägime natuke  Saksamaast ja Saksamaa valimistest, sellepärast et Angela  Merkel võitis küll valimised, sellest on möödas juba hulk nädalaid,  ent siiamaani pole ta suutnud kokku panna valitsust. Esimene selline kõneluste voor, mis siis nii-öelda geeli  kokku pidi tooma ja maika koalitsiooni, see oli parteide  tunnusvärvidest kokku tulev ja maika lipuvärvid. Siis selgus, et see läks lörri ja nüüd on  siis Saksamaal sellised valikud, et Angela Merkel,  kas heidab liit sotsiaaldemokraatidega või veel  drastilisemal juhul, siis korraldab uued valimised. Riina Leminski on meil nüüd Skype' i ühenduses,  otse Hamburgi t eile Riina, Saksamaa president Frank-Walter  Steinmeier kutsus enda juurde kokku siis erinevad osapooled,  et kas oli sellel kooskäimisel mingit reaalset tulemust  ja täna saab näiteks öelda, et Saksamaa on uuele valitsusele  lähemal kui, kui varem oldi. Nii me peame vabandust korraks selle ühenduse katkestama,  sellepärast et heli Saksamaalt ei kostu praegu siia meile,  nii et proovime kohe uuesti. Aga seniks, kuni me proovime, siis vaatame üle,  mida vend veis täna õhtul teeb kell 20 30 ETV-s. Aaa. Esiselg sellest lõigatud Denversteik on üks viimastest  uustulnukatest steikide maailmas. Ses mõttes, et lihaveise esiseljast sellise kuju  ja lõikega sai gurmee maailmale tuntuks Denveris 2009. aastal. Ja tänaseks on see tükk hinnatud üle kogu maailma. Kaunis ilus, värske ja korralik steik nõuab endale  taldrikule väärilisi saatjaid ja selleks me teeme Jimsuri  ja nagu ma aru sain, siis ka marineeritud  ja grillitud kõrvitsat, aga täna on meil kupjaks köögis ats pärn. Miks Jimmi suri, miks kõrvits ja just nimelt enver Steikiga? Simmi Juri sellepärast, et see sobib ilgelt hästi  selle veiselihaga esiteks kokku ja kõrvits sellepärast,  et esiteks on sügisene hooaeg ja võimalikult kasutada  hooajalist juurikat. Sina hakkad Peterselli hakkima, siis mina võtan  selle imelise kõrvitsa. Ette. Selle lihaga on täpselt nagu teiste streikidegagi,  et ta ei vaja palju ta lihtsalt kiiret tuld,  natukene sool-pipar, kõik. Jah, just nimelt kuna vees ja liha ei ole mõtet üle küpsetada,  paljudel küll on see, et ei soovita verist liha,  aga kui sa teed ta veel tanina, siis ta ei maitse just niimoodi,  et. Räägi veel mulle seda, et enver Steik nagu,  mis ta eristab teda teistest steigi tükkidest kas seal on  mingi maitse, on seal mingi tekstuur? Või lihtsalt üks paljudest. Minu lemmikosa on liha juures see, kus tal on rasvakiht. See rasv on eriline sellepärast, et ta annab esiteks  selle lihale maitse. Paljudel lihatükkidel on see, et seda rasva ei ole  ja ta ongi suhteliselt maitsetu, millest saab teha  siis iga näiteks lihakastmeid või hautisi  või selliseid asju. Aga selle liha eripära ongi see, et tal on mõnus rasv,  mis annab sellele maitse ja ei taha grilli peal täpselt  samamoodi väga kaua saada, et ongi keskeltläbi umbes äkki  kaks minutit ja kaks minutit. Jajah. Aga nüüd anname veel soovitusi, viimaseid hetki PÖFFi nautida,  sest PÖFFi saab muidugi läbi, pühapäeval,  aga meil on külas Tristan Priimägi, tere hommikust. Kolme sellist pärli ma ütleks, tegelikult on veel saada  igaks päevaks üks, alustame kohe esimesest,  mis, mida võikski täna minna vaatama granaatõuna aed  Aserbaidžaani film ja inspireeritud Tšehhovi Kirsiaiast. No jah, esiteks see on Aserbaidžaanist, mis võib-olla igale  ühele esimesele filmimaana pähe ei tule,  aga mulle mitte. Ja ta on võib-olla eestlasele sellepärast huvitav,  et võiks nagu mandariinidega iseenesest mingis võrdluses  olla onju. Ja ka pildikeel oli päris selline, nagu. Üsna poeetiline kaamera aeglaselt sõidab maha,  peale keskmes on see granaatõuna aed, siis  mille ümber see asi käib, et kuidagi siis  ka see paradiisiaia allakäigu lugu mingis mõttes mees. Imelikust riigist natuke naiivne, natuke võtab ennast liiga tõsiselt,  nagu minu meelest ka mandariinid on ja. Tegelikult kokkuvõttes väga sümpaatne film,  et ta on tõesti lihtne ja me peame võtma seda,  kui noh, mingisugust ikkagi teistsugusest filmikultuurist  nagu samamoodi võibolla nagu me India filmi võtame teatud reservatsioonidega,  et ta ei vasta võib-olla mingi mingi Lääne-Euroopa  standarditele selle kohta, kuidas me maailma käsitleme,  aga samas miks mitte nagu avardada enda arusaama Perekonna lugu, eks ole see selle õunaaia ümber. Jah, ta on ikkagi minu meelest, ta on niisugune nagu  ka paradiisist langemise lugu, et kuidas  siis selles ilusas paigas hakkavad mingid inimlikud  väiklased impulsid reguleerima seal nende elu  ja siis kuidas see kõik võib-olla noh, kuidas nad selles  võitluses võib-olla ei jää peale. Igal juhul väga huvitav, mulle tundus see nagu pildikeel  ka selline, et lähed, istud ja tõesti kuidagi saab sinna  sisse minna, sest ta võtab justkui väga aeglaselt. Ja ta on väga ilus, ta on aeglane, aga just ma ütlengi  jällegi ongi mandariinide võtta, et ta mitte ei ole  staatilise kaameraga, vaid kogu aeg natukene niimoodi liigub  nii palju, kui ma seda nüüd mäletan, eksole,  päris eile seda ei vaadanud. Aga et ja et visuaalselt kindlasti ka. Igal juhul siis reedel ehk täna siis Artises kell 17 30 saab  seda näha ka homme on põnevusfilm kättemaks nimeks  Prantsusmaa ja Belgia naislavastaja teinud. Selline verine triller ja selle minu meelest teeb eriti  põnevaks see, et selle kohta ei leia ka treilerit internetist. Huvitav, kas see on nagu nende selline kunstiline taotlus,  et ei saa nagu ette vaadata seda, et ta on liiga verine. Ma ei kujuta ette, võibolla praegu isegi parem,  et me siin hommikuses kodu kogupere formaadis nagu ei näita,  et seda reipri veng üsnagi verist ja vägivaldset filmi,  aga film ise on äärmiselt hea. Kuna naine on autor, siis on tal lubatud teha kõiki neid asju,  mida muidu ei tohiks. Naist totaalselt objektistada. Ja siis pöörata see olukord kuidagi niimoodi ringi,  et et kõigi kõigi tõenäosuste kiuste naine teeb puhta töö,  ütleme väga efektiivselt pärast nende meeste Nende meestega, kes teda seal ütleme, pehmelt öeldes  kiusasid ja äärmiselt nutika käsikirjaga väga kihvtilt üles  võetud ja no ütleme, hea näide sellest, et ühest küljest  järgitakse žanri reegleid ja teisest küljest  siis seenhaaval nagu natuke rikutakse neid reegleid. Ehk siis film keerab ootamatult vahepeal  ka siia-sinna. Ja äärmiselt selline kineetiline annab hästi mõnusat  energiat ja on minu arust mingis õhtuses vööndis. Ja ta on laupäeval Coca-Cola Plazas kell 22 15,  nii et see oli väga huvitav, aga pühapäevaks noortefilm justkui,  aga selline nagu räige noortekas isegi võiks öelda,  segaduses on filmi nimi, Belgia Prantsusmaa film kuulub  siis fookuses Flandria sinna. Alagrupi nii-öelda, sest PÖFF sel aastal Flandri keskendub. Jah, see seal flandri fookuses ja noortefilm ma ikkagi  noortefilm on nagu mingi žanr, et minu meelest see ei ole,  see on ikkagi autorifilm. Ta on ikka selgelt selle väga-väga tugeva autori nägemusega,  Fin droh on jällegi naisrežissöör sa suhtunud meil täna  ja räägib tegelikult väga karmil teemal,  eriti lapsevanematele, kes väga veenvalt näidatakse sutsit  napi dialoogi ja tegevust, näidates pigem seda,  et see lõhe vanemate ja teismeliste vahel on tegelikult ületamatu,  et see kommunikatsioonibarjääri, et see ei ole niimoodi,  et võtad kellegi kõrvale ja räägid talle  siis korra ükskord midagi, vaid see on noh,  see on kapitaalne ja just tänu sellele digiajastule sotsiaalmeediale,  sellele noored kapselduvad järjest enam nagu sellest  igapäevasest füüsilisest suhtlusest välja  ja see on nii täiesti relvituks tegev see pilt tegelikult,  mille ta justkui maali ja siis on see noh,  põhimõtteliselt see põhineb mingisugusel mõrva lool,  see on tõesti sündinud lugu, ma rohkem võib-olla ette ei räägiks,  aga jah, selle murvaloo foonil siis tegelikult joonistub  välja selline tegelik noh, kogu lääne ühiskonna Ja tegelikult jälle väga huvitav see kaameratöö ka,  sest neli kolmele formaadis filmitud ja väga selline ütleme  ühe kaadri kaupa justkui seda stseeni üles võetud. Jah, neli kolmele ja mitte ainult, vaid seal on päris palju  ka neid pikliku pildiga siis nii-öelda telefoniklippe,  mida nad omavahel filmivad, et need jällegi mingi  stilistiline võte, kuidas lahenduse. Aga seda saab igal juhul näha pühapäeval Coca-Cola Plazas  kell 18 30, nii et kõigil, kel huvi, saavad veel PÖFFist osa. Viimased päevad siin on aitäh, Tristan, täna hommikul meiega  siin natuke filmi juurde puhumast, aga nüüd. Reigo Ahvena Trio on meil täna külas tõeliselt mõnusat džasi,  teevad meile ja Reigol on tegelikult ka selle sama tril on  tulnud välja plaat. Pühapäeval kell 17, null null saab kumu auditooriumis seda  kõike kuulda ka täispikkuses kontserdina,  nii et tasub kindlasti, aga praegu, praegu nad hakkavad  meile kohe esinema, palun. Aitäh. Jaa. Jaa. Mao. Null. Tuua. Reigo Ahven Trio siis televisioonis, täna hommikul neil  ka värske plaat välja tulnud, aga nüüd me oleme helistanud Saksamaale. Riina Leminski peaks olema meil nüüd telefoniliini peal. Tere hommikust, Riina. Tere hommikust. No me jõuame kiirelt nüüd veel siia saate lõppu rääkida  sellest Saksamaa uue valitsuse olukorrast,  mis seis Riina seal hetkel on, kas me saame rääkida täna  hommikul Saksamaa uuest valitsusest või jätkuvalt  koalitsioonikõnelused käivad? Nagu te enne, mainisite siis eile õhtul tõesti,  et president Steinmeier kutsus Merkeli Schultsi  ja see ohveri enda juurde nii-öelda töökohtumisele,  seda on ka toonitatud, et seal ei olnud ei süüa  ega juua. Ja see oli alles suhteliselt hilja õhtul kell kaheksa,  kas see kohtumine siis oodatust pikemalt,  üle poole tunni. Aga peale kohtumist ükski partei juht? Sisuliselt ei, pressile ei avaldanud, es na,  rääkis, ja nüüd. Meedias on siis kuulda, et tänase päeva jooksul peaks  vähemalt SVD peaks sõna võtma ja siis nii-öelda  siis on ka näha, et kas, kas nüüd läheb tõesti nagu tõsisemaks. Läbirääkimisteks või uued valimised või vähemusvalitsus? Riina hästi lühidalt, mis teie enda sisetunne  ja ajalehe pealkirjad ütlevad, kas pigem tuleb  siis kristlik demokraatide ja sotsiaaldemokraatide liit  või mitte? Ütleme, minu tunne ütleb, et ikkagi vähemalt seede üritab  teha kõik selleks, et suur koalitsioon sünniks. Et vältida just uusi valimisi, sest seda kardab  ka rahvas. Eelkõige sellepärast, et hirm on,  et nii-öelda paremäärmuslased AFD võivad sellest nagu suurt  profiiti lõigata. Selge aitäh Riina Leminski selle lühikese kiire kommentaari eest,  aga nüüd on põhjust siit diivanil püsti tõusta  ja jalutada laua juurde, kus on valminud advent. Nii ta on advendi kalender ja kõige suurem üllatus muidugi  ootab meid siin taga. Juhan. Kes õnneks paistab ka siit tagant välja piisavalt pikk Juhan  selle eest, et sa meile tulid siia külla,  ma luban sul avada esimese selle paketikese,  kui ma siit selle kätte saaksin. Pannud tead, ma ei saa seda lahti. Avame vot, näed nii. Palun. Täna. Oota, võtame selle korra nüüd ikka Eesti,  niimoodi. Me näeme Juhanit. Sealt seest tuleb välja siit, seest tuleb välja. Oi, siin on üks südamekujuline piparkook on siin. See on nüüd väga armas, oli siin veel, siin on veel ka. Oled glasuur mu piparkoogil? Siin ei olegi midagi öelda. Imeline lõpp tänasele saatele. Igatahes võtke siis nõuks ja õpetuseks ka valmistada endale  üks advendikalender, mis muud. Aitäh, et vaatasite, olge ikka meiega homme,  vabandust, homme, ärge olge aga esmaspäeval. Kuus 55, algab saade.
