Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 25.-st detsembrist. Stuudios on Vallo kelmsaar. Päästjatel on tulnud täna välja aidata kümneid lumme kinni jäänud sõidukeid. Suuremaid ummikuid ei ole kuskil tekkinud, kuid mõnel pool on abi vajanud ka appi rutanud päästeautod. Häiritud on ka rongiliiklus. Jutus muudetakse tõenäoliselt mitmed linnatänavad lumerohkuse tõttu ühesuunaliseks Viljandis koos linnavalitsuse kriisikomisjon, mis otsustas leida lumekoristuseks lisatehnikat ja tööjõudu. Lund hakatakse Viljandis ladustama kõnniteedele. Liiklusõnnetusi, milles inimesed viga said, on päeva jooksul olnud kolm. Eile tabati roolist peaaegu 40 alkoholi tarvitanud juhti ja ligi pooli neist ootab kriminaalkaristus. Vallas koguvad lapsevanemad allkirju haridusreformi peatamiseks Viru Keemia Grupi õlitehas. Osa oma vajaminevast põlevkivist osta Eesti Energia kaevandustest seniks, kuni suudetakse täisvõimsusel käima panna ojamaa kaevandus. Vaikse ookeani all toimunud maavärina tõttu anti piirkonna riikidele hiidlaine hoiatuse. Tsunami küll tekkis, kuid väiksem, kui kardeti. Inimohvritest teateid ei ole. Eestis jätkub aga lumesadu ja tuisk, mõnel pool on sadu tugev. Külma on öösel seitse kuni 12, homme päeval viis kuni üheksa kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt lumesadu ja tuisk on möllanud kogu päeva üle Eesti on mitmest maakonnas olnud ka elektrikatkestusi ning näiteks Viljandimaal ei saanud voolukatkestuse tõttu mitu tundi kuulata rahvusringhäälingu raadioprogramme. Viimastel andmetel on elektrikatkestusi üheksas maakonnas. Rohkem on elektrita majapidamisi praegu Järvamaal ja Harjumaal. Päästjad on pidanud mitmel pool abi osutama sõidukijuhtidele, kelle masin lumme kinni on jäänud, ütles päästeameti pressiesindaja Marek simulmann. Täna on päästjad saanud kokku 70 väljakutset loodusjõududest põhjustatud sündmustele. Peamised probleemid on seotud sellega, et üle Eesti kõrvalteedel on autod jäänud lumme kinni ja väljapääsemiseks on läinud päästjate abi vaja. Samuti on tegemist ka teele langenud puudega. Kas on kuskil tõsisemaid ummikuid tekkinud liikluses? Hetkeseisuga selliseid tõsiseid seisakuid ei ole, ongi olnud kinni mõned liinibussid, mis on küll kohe päästjate poolt vabastatud, kuid praegu on siis hetkel Lääne-Virumaal SO Varangu teel kaks sõiduautot lumes kinni kuue inimesega ja neile appi läinud päästeauto on samuti siis kinni jäänud ja nende teelt vabastamisega hetkel tegeletakse. Et seal piirkonnas siis kõigil liiklejatel tuleb ettevaatlikult sõita ja arvestada võimaliku tee suluga. Lumesadusid on olnud üle Eesti väga mitmel pool. Kas võib öelda, et mõnes piirkonnas on olud raskemad kui mujal? No kõige rohkem väljakutseid tegelikult on ikkagi seal lõunapoolsetes maakondades, võtame Pärnumaa, Viljandimaa ja siis ka Lõuna-Eesti, et on olnud ka juhtumeid, kus ka päästjad ei ole täiesti suutelised seda sõidukit välja tõmbama, vaid on lihtsalt tulnud seal siis sõiduki juurest inimesed evakueerida, et kõikidel, kellel on mingit sõitmine, plaanist, sina peaksid siis väga hoolega mõtlema, et kas neil on vaja minna või mitte ja jälgima siis ka vältimatu sõiduvajaduse korral maanteeinfot meediast. Lumesajud aeg-ajalt põhjustavad ka katuste varingud ja muud sellist. Paar katuste varingut on olnud, kus on siis tõesti mingeid varikatused sisse langenud, üks on olnud bensiinijaamal ja teine on siis olnud ka sellisel eluhoonel, aga nendes inimesed õnneks ei ole vigastada saanud. Lumesadu ja tuisk on põhjustanud tõsiseid häireid ka rongiliikluses. Elektriraudtee rongide liiklus toimub graafiku alusel seest valingu jaama teed on lumeolude tõttu suletud või raskesti läbitavad ning see mõjutab oluliselt rongide liiklust. Eesti raudtee avalike suhete juht Urmas Klaas ütles, et pööranguid puhastatakse kõigi jõududega ja prioriteet on just reisirongiliikluse kindlustamise kindlustamine. Vaatamata rasketele ilmast paljudele pole aga täna liikluses väga raskeid õnnetusi olnud, nii ütles politsei ja piirivalveameti pressiesindaja Harris Puusepp. On juhtunud kolm liiklusõnnetust, kus inimesed on viga. Esimene neist juhtus juba öösel kella kahe paiku Ida-Virumaal Vaivara vallas Tallinn-Narva maanteel, kus sõiduauto kokkupõrkes sai üks inimene viga. Tänapäeval kella 13 15 paiku juhtus liiklusõnnetus Harjumaal rannamõisa teel, kus siis ka jällegi kahe sõiduauto. Kokkupõrkes sai sedapuhku kolm inimest, iga on Eestis üks laps, 1997. aastal sündinud tüdruk, kes siis viidi lastehaiglasse ning ligi tund. Aga hiljem juhtus liiklusõnnetus Kohilas Tallinn-Rapla-Türi maanteel, kus jällegi siis kahe sõiduauto kokkupõrkes sai kolm inimest viga. Esialgse info kohaselt üheski neis õnnetusest inimesed eluohtlikult viga saanud ei ole. Pühad on selline aeg ka, kus võib-olla tavapärasest rohkem alkoholi tarvitatakse. Jah, paraku, see on küll valdkond, millele, nagu me ka enne jõulupühasid ütlesime avalikult, pöörame sellele rohkem tähelepanu ikka selleks, et inimesed liikluses ellu ja terveks jääksid. Paraku ei ole see sõnum sugugi igaüheni jõudnud, nii et tõepoolest eilse päeva jooksul kõrvaldasid siis patrullid erinevates kohtades Eestis liiklusest kokku 38 sõidukijuhti, kes alkoholi tarvitanud, neist veidi vähem kui pooled olid päris alkoholijoobes, mis Eesti tänase seaduse järgi tähendab ka juba kriminaal arvestust, nii et tõepoolest see, et pühade ajal õhtusöögilauas võib-olla võetakse, siis peab sellega arvestama, et kui aval õhtul on vaja sõitma minna, siis tasuks ära jätta ja kui järgmise päeva hommikul on vaja minna, siis ka siis peab arvestama, et alkoholi tarvitamine jääks ikkagi mõistuse piiridesse. Tallinnast tuiskas lumi hommikul kinni Kopli trammitee ja kõrvalekaldeid tavapärasest sõidugraafikust on olnud päeva jooksul nii prollidel kui ka bussidel. Tartus on lund sadanud kolm korda tavapärasest rohkem ning Tartu linnapuhastusteenistuse juhataja Madis Tammeorg ütles, et tõenäoliselt tuleb mitmed kitsamad tänavad ühesuunaliseks muuta. Viljandi linn on otseses mõttes lumme uppunud, nii teatab meie korrespondent Piret. Ristsõiduteid seal küll puhastatakse, kuid lund sajab pidevalt juurde. Päris keeruline on olukord kõnniteedel ning majade vahel. Viljandi linnapeaga. Jens kutsus täna kokku linnavalitsuse kriisikomisjoni, mis otsustas leida lumekoristuseks lisatehnikat ja tööjõudu. Meil on kaks põhipartnerid, Reolijaiagnoreaazi firmad, nende tavatehnika ja kõik kogu tööjõud on aga et sellest ei piisa ja siis on lihtsalt mitmetelt teistelt firmadelt tegime kokkulepped ja rahalised vahendid kõigepealt siis mis me riigilt saime 170000, et ilmselt see raha on põhiline, aga kui sellest ka ei piisa, siis ega linnal on reservfondis veel taga varaseid, küll. Ja Viljandi linnas palutakse siis mõlemapoolsete kõnniteedega tänavatel kasutada ajutiselt lume ladustamiseks ühe poole kõnniteed. Osade tänavate laius väheneb kolme kuni nelja meetrini ja möödumiseks moodustatakse taskud ja see puudutab siis sõiduteid. Autosid palutakse mitte tänavate äärde parkida, kuna nad takistavad lumekoristust. Parkimisvõimaluste tagamiseks hoitakse lumevabad kõik avalikud parklad, aga nüüd Viljandi kiirabi töömaile sest Viljandi kiirabi valvearst Oleg üle toa rääkis meie raadiouudistele, et kiirabiliikumine ilmastikuolude tõttu on raskendatud. Hommikul need teeolud olid väga-väga rasked, lumi oli koristamata, aga kuskil kella 10-ks päeval. Teeolud. Tõsi, see oli nüüd linnas, aga maakonnas on teil Viljandi maakonda ka väljakutseid olnud. Maakonnas oli vaja natuke külalisteabist Suislepa, seal kohalikud inimesed aitasid, tulid traktoriga. Külatee oli läbimatu või tee taluni sees. Teetalunik pigem jah, traktor ajas selle tee puhtaks. Lõuna-Eesti päästekeskuse Viljandi korrapidaja Rain Liir rääkis, et praegu on komandos valvel 10 päästjat. Meie intervjuu ajaks polnud teateid hätta sattunud inimeste või tehnika kohta, kuid siiski tuli päeval Viljandis tulekahju kustutamas käia. Põhitänavad on ikkagi läbitavad, probleeme võib tekkida üksikute kitsaste tänavatega, mis on ka siis lahti lükkamata või, või hull liiga palju. Raines Liir avaldas lootust, et maapiirkondadesse appi minnes päästjad ise lumevange ja Aga meil on olemas natuke teist tüüpi masinad, mis liiguvad ka läbi paksema lumekihi. Autosid hakatakse tõmbama teelt lumehangest välja valikuliselt. Kõiki autosid me ei pruugi välja tõmmata, meil ikkagi puudus spetsiaalne tehnika, aga inimesi me hätta ei jäta, me jõuame iga inimeseni ja Toomela külma käest ära. Tuli vallas koguvad lapsevanemad allkirju haridusreformi peatamiseks. Türi vallavolikogu on otsustanud lõpetada järgmisest õppeaastast Türi gümnaasiumi ja Türi majandusgümnaasiumi tegevuse ning luua Türi põhikooli ja Türi ühisgümnaasiumi. Olev Kenk. Lapsevanemate allkirju koolireformi peatamiseks koguti Türi kahes gümnaasiumis kahes lasteaias ja raamatukogus. Jõulupühade eel oli kampaania eestvedaja, Türi majandusgümnaasiumi lapsevanema Asta Oloneni kätte kogunenud 80 allkirja. Allkirjade kogumine jätkub, koosolek. Mis tehti esimesel detsembril, kus kutsuti kokku lapsevanemad ja kus oli valla esindaja, vastati kogu aeg, et pole teada ja küll saab ja kuidagi ikka ja, ja kui reaalselt lapsed kooli ei mahu ja pole tingimusi, siis lapsevanemate ei ole nõus sellise koodiga. Praegused kaks gümnaasiumi lahutatakse põhikooliks ja gümnaasiumiks, kusjuures suurema õpilaste arvuga põhikool paigutatakse kesklinna koolimajja, kus lapsevanemate arvates ilmselgelt ruumi napib. Rahalist kokkuhoidu kuskil nagu näha ei ole ja vallavalitsuse esindajad ei osanud vastata, palju siis kulub selleks ümberkorraldustega ja palju siis kokku hoitakse? Türi vallavolikogu esimehe Toomas Marrandi selgitusel võetakse muudatused ette seoses laste arvu vähenemisega. Türil kaks gümnaasiumit välja ei vea, me loodame ise selline puhas gümnaasium hakkab võib-olla ümberkaudseid õpilasi tõrjoobris juurde tooma, gümnaasiumisse ette neid vähemaks võtma. Lapsevanemad on öelnud, et Türi tulevane põhikool kesklinnahoonetesse ära ei mahu. Peaks tulema 29 klassikomplekti klassiruumid on vana malli järgi tehtud, neid on võimalik ümber ehitada ja ei plaani ühtegi maja praegu käigust välja jätta lihtsalt võttena optimaalset kasutusele. Ja hiljem, kui õpilaste arv veel väheneb, siis järk-järgult vana gümnaasiumi maja nagu kasutusest välja võtta. Siin jõulude eel lapsevanemad on saanud kokku üle 80 allkirja haridusreformi peatamise poolt Türil. Kas volikogu plaanib seda pöördumist arutada? Kui arvestame, et koolis on üle 800 õpilase, ehk siis 80 allkiri on vähe, aga me arutame kindlasti volikogus läbi. Viru Keemia Grupi õlitehast saab osa oma vaja minemast põlevkivist osta Eesti Energia kaevandustest, kuni suudetakse täisvõimsusel käima panna ojamaa kaevandus. Ago Gaškov. Viru Keemia Grupi Eesti energia on mõnes mõttes suured konkurendid, kuna mõlemad firmad tahavad põlevkivist õli toota. Ometi õnnestus Viru Keemia grupil jõulude eel sõlmida leping Eesti Energia kaevandustega, mille kohaselt kuni 2013. aasta esimese aprillini viivad Eesti Energia kaevandused Viru Keemia grupile 1,4 miljonit tonni põlevkivi. Viru Keemia grupi juhatuse liige Jaanus Purga. Me rääkisime lepingut läbi peaaegu sama pikalt, kui lepinguperiood on, ehk siis me rääkisime lepingut läbi üle aasta ja lepinguperiood on need 15 kuud. Kui me läbi rääkima hakkasime, siis me lootsime kuue aastast lepingut ja lootsime saada suuremat põlevkivi kogust. Nagu arvata võib ka odavamat hinda. Leping, mis on praegune, saime, on hea, sest aitab meil ajama kaevandusega alustada rahulikumas tempos, kaitseb meid, et meil ei teki sihukest vahet kaevandusest kivi veel ei ole ja kuskilt mujalt ka ei saa, et peaks õlivabrikut seisma panema, nii et selles suhtes on ta kindlasti hea. Ja ta annab siis 15 kuu jooksul ühe osa meie vajaminevast tükipõlevkivist. Põlevkivi hind uues lepingus on kallim, mis meil odavamaks läheb, maht on meie, no kuuvajaminevast põlevkivimahust jämedalt üks kolmandik igal juhul saadab põlevkivi meie oma ojamaa kaevandusest ja selle peale me tegelikult põhirõhuasutusega teeme. Eesti Energia kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrov peab seda lepingut mõlemale poole kasulikuks. Tegelikult on tegemist suhteliselt väikse osaga, küll toodangus, aga olulise kliendiga ja meile nagu ikkagi oluline, et meil on toodangupiirangud selle põlevkivi osas, mida VKG vajab. Täna jäime pidama 15 kuu juurde, meil oli valmisolek pikemalt rääkida, aga tänased läbirääkimised olid selle koha peal ja me nagu lähtusime oma tootmisvõimsusest hinnast ma ei räägiks siin me oleme kokku leppinud 1,4 miljonit, mis räägib siis 15 kuu mahust alates 12. aasta jaanuarist ja lõpetades esimene aprill, 13. aasta. Kodumaal Ilmatsalu kandis metsa paigaldatud veebikaamera vahendusel saab ka sel talvel jälgida söötmispaika külastavate metsloomade tegevust. Piret Errempress. Napilt enne jõulupühi pandi taaskord käima sea televisioon. Tegemist on internetist looduskalender e-aadressid leitava veebikaameraga, mis viib otsepildis Tartumaale toiduplatsile loomade ninaesise eest hoolitsev Tähtvere jahiseltsi esimees maid. Simson ütles, et kuna maa on lume all veel külmumata, saavad sead praegu veel ka omal käel hakkama. Lumi on küll sügab, aga maapinnal sulab, nii et ta saab ikkagi ma toidu kätte. Noh, põrandad on raskem, eriti raske on, kui on geeniseest ära lastud, näiteks praegu need jääolud on kehvade lumi tuli peale filmivata lumest läbi ja siis on kraavidel sellised looma hakkab, ülemine, võib sisse kukkuda ja ei saa välja enam neid asju on juhtunud meil üpris palju pesakonna seal niimoodi kraavi ära uppunud. Kõige parem aeg sigade jälgimiseks on valgustatud platsil Simsoni sõnul õhtuti kella kuue-seitsme paiku. Mida krõbedamaks lähevad ilmad, seda rohkem on neil söögiplatsile. Eelmise aasta kogemuste põhjal seal kuskil kolme-neljakümne ringis täis, kui see küll hästi külm aeg oli, siis põrsad olid hommikul juba peal või ütleme, praktid peaaegu päev otsa. Noh, mingi 50 meetrit sellest söödaplatsist, siis olid juba põrsad peal suurele mingi ettevaatlikumad, seal on vililis tammetõrusid, annan nüüd ja praegu on viimasel aastal korjas meile tublisti pool tonni või rohkem, isegi keldreid tuuakse mulle oma aja ületamate leivad, saiad-koogid, tordid. Üldiselt saavad metsloomad Simsoni sõnul praegu kenasti hakkama. Suur mure on aga kitsede pärast. Ilmatsalu kandist on tulnud ka juba esimesi teateid hukkunud metskitsede eest. Neile oleks Simsoni sõnul hädasti vaja lisasöötmist. Simson paneb koera omanikele eriliselt südamele, et koeri ei lastaks mingil juhul lahtiselt metsa hulkuma. Kuna kitsed on juba nõrgad, pole koeral mingi vaev neid metsas murda. Ja veel on probleem see, et need kits üldjuhul peab maapinna välja kaapima magada. Lume peal magamine on tema jaoks Rumoodust, kes kodu juures kuskil näeb, kitsi liikumas ei oleks paa viia neile siis kas vihtasid veis viitasid haab pajuvaarikas nõges heina kitsele meeldib selline lambaheinleheline ja kultuurheinakõrsi ise leida saia võimalda ja juurvilju ja olen proovinud niimoodi, et metsata sügav lumiannete, kaevasin augud maapinna välja, Skipsin auto, magama ei lähe. Ta ei näe ümbrust, ümbrus nägema, siis ma tegin niimodi, panin vaatlikud, kitsad maganud, seal üritan kraapida ja nii edasi kitsa sõimes vanem Rein või midagi maha kraapinud, siis laotasin sillakohtadesse, kus ta maganud oli väga hästi kasutanud neid heina peal magama isi. Sigade toiduplatsil toimuvat saab looduskalendri kodulehel jälgida kevadeni, kui lumi ära sulab ja loomad jälle ise muretult hakkama saavad. Ilmaprognoosi järgi püsib pilves ilm, aeg-ajalt sajab öösel lund ja mitmel pool tuiskab, kohati on sadu tugev. Puhub kirde ja idatuul viis kuni 12, põhjarannikul kuni 17 meetrit sekundis ja külma on seitse kuni 12 kraadi ning homme päevalgi on ilm pilves, sajab lund, tuiskab, mõnel pool on sadu tugev. Puhub kirde ja idatuul neli kuni üheksa, hommikul põhjarannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Homme õhtul pöördub tuul saartel põhja. Külma on homme viis kuni üheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 18136 kuulmiseni.
