Tere õhtust, kell sai kuus, võtame nüüd kokku teise jõulupüha, 26. detsembri olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta otsmaa. Päästjatel on tänavuste jõulupühade ajal tegemiste lumme kinni jäänud autodega või teele langenud puude koristamisega. Suuri ummikuid lumest tekkinud ei ole. Kõrvalteedele siiski autoga minna ei tasu. Elektriraudtee teatel saab Raasiku Aegviidu lõigul liikluse korda teisipäevaks. Kodakondsus- ja migratsiooniameti kohalike büroode tööpraktika on näidanud, et paljudel määramata kodakondsusega inimestele jäävad vajalikud eksamid sooritamata just kallija kauge bussisõidu tõttu. Veebruarist saavad kodakondsuse taotlus head keeleeksameid taas kodukandis teha. Tartu linnavalitsus algatas uue kesklinna üldplaneeringu siduda ajalooline vanalinn uute tõmbekeskustega, viimased nihkuvad aga südalinnast kaugemale, näiteks Maarjamõisa. Seetõttu püütakse kesklinnas säilitada ülikooliga seotud, kui neid ja neid ka juurde ehitada. Vähem kui paari tunni pärast selguvad tänavused parimad sportlased, treener ja meeskond. Saate lõpus oleme ühenduses Nokia kontserdimajaga, kus toimub spordiaasta lõpupidu. Ilm tuleb öösel pilves, aeg-ajalt sajab lund, homme päeval on selgimisi mitmel pool sajab vähest lund, pärastlõunal saju võimalus väheneb. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja külma öösel, kui homme päeval kuus kuni 11 kraadi. Lumesadu ja tuisk on hakanud tasapisi taanduma, kuid liiklemine on endiselt raskendatud. Sõidu vajalikkusest tuleks tublisti kaaluda, sest väiksematel teedel on läbimatuid lõike. Päästeameti esindaja Marek simulman teeb ööst ja tänasest päevast kokkuvõtte. Pühade ajal on olnud päästjatel sellistele väljakutsetele, mis on seotud just rohke lumega vähemalt 100 erinevat, siis väljasõitu ja peamiselt on need aset leidnud siis Harjumaal ja Virumaal. Kõige levinumad sündmused on siis sellised, kus autod on jäänud kuskil kõrvalteel lumme ja on päästjate abi vaja, et inimesed seal taas liikuma saada. Selliseid suuremaid ummikuid ei ole tekkinud. Suuremaid ummikuid ei ole tekkinud, küll aga on olnud ka selliseid juhuseid, kus päästjad lähevad autot välja tõmbama ja jäävad ka ise sinna kinni. Et selliseid juhuseid on paaril korral olnud, et lumeolud on ikkagi eriti eriti rasked veel Harjumaal kui ka Virumaal, et tuleks siis võimalusel vältida kõrvalteedel liikumist kadena. Kuidas teile tundub, kas inimesed on neid üleskutseid võtnud tõsiselt ehk et ei roni enam välja nii nagu juhtus eelmise tuisu ajal seal Padaorus? Sellel korral on tõesti selliseid juhtumeid vähem olnud, et kuskil selliseid suuri autokolonn ei ole maanteele niimoodi kinni, et noh, ilmselt on põhjuseks ka pühad, et inimesed on tõesti rohkem kodus olnud. Kuigi täna õhtul muidugi teeb muret see, et paljud hakkavad maakohtades tagasi linna sõitma, et siis jällegi tuleks ikkagi pimedasse ja kõrvalteedel sõitmist vältida ja enne teele minekut, kui seda siiski on vaja teha, tasuks jälgida meediast maanteeinfokeskuse teadaanded ja siis võimalusel helistada aga maanteeinfonumbrile 15 10, et siis täpsustada seda teekonda, kas seal on kõrval veel korralikult läbitavad või mitte ja kui ei ole võimalik sõita, siis tuleks ikkagi sõit juba homse peale lükata. Praegu sellist nii teravat olukorda kuskil üle Eesti hetkel ei ole. Millega päästjad on need veel pühade ajal kokku puutunud? Tüüpilised juhtumid on siis sellised, kus puud langevad maanteel ja takistavad sealset liiklust, et neid tuliselt eemaldada, tuli välja aidata ka üksikuid selliseid reisibusse, mis olid jäänud. Üks oli näiteks Tallinnasse Pirita kandis ja teine oli siis Raasikul. Kuid õnneks õnneks need väga kaua aega ei võtnud, said need takistused kõrvaldatud, tulekahjudele välja sõita oli pühade ajal tavapärasest tegelikult vähem, küll aga hukkus pühade aeg tulekahjudes kokku kaks inimest. Ja maanteeinfokeskuse teatel on praegu Harjumaal lume ja tuisu tõttu läbimatu Kazis pea Ilumäe maantee. Liiklus on õnnetuse tõttu raskendatud Tallinna-Tartu maanteel kuivajõel, kus kahe sõiduki avariis on esialgsetel andmetel saanud kolm inimest viga. Selle õnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel ja politsei suunab seal liiklust ümber Kose kaudu, sõnas kuivajõe. Bussipeatuses on aga veel kokku põrganud veoki ja sõiduauto. Virumaal ei pääse Aa hooldekoduni Tallinna-Narva maanteelt vaid mööda kõrvalteid. Calvisse saab aseri kaudu, kinni on ka järve Valaste tee ja ümber saab sõita Ontika kaudu. Lumes on all küla martsa soodume Moldova a-, Moldova karjääritee ja varia Moldova tee. Lääne-Virumaal pääseb Loksa külla kullengaja Väike-Maarja kaudu ning Undlasse saab Kadrina Viitna teelt. Järva maakonnas on praegu läbimatud Anna Peetri, Huuksi, Koigi köisi ja Seidla Järva-Jaani maanteed. Niisiis talvetingimustes liiklusesse minnes võtkem kaasa lumelabidas ja laetud mobiiltelefon. Elektriraudtee annab teada, et elektrirongidele Vene suur aina sõidugraafik on taastunud. Jätkuvalt on aga liiklusele suletud Raasiku Aegviidu lõik. Elektriraudtee avalike suhete juht Norbert Kaareste. Kuna elektrienergiaga varustamine on jätkuvalt Raasiku Aegviidu lõigul elektrirongidele problemaatiline seal elektrirongiliiklust sellises mahus nagu põhigraafik ette näeb. Samuti ei saa me sinna saata ka asendusbusse, kuna maanteeamet ja noh, inimesed ise on ka kurised. Raasiku Aegviidu vaheline tee ei ole läbitav. Erandkorras saavad rongid 414 416 401 ja 403, sõita graafiku järgi tervel liinil. Elektriraudtee püüab normaalse liikluse taastada teisipäevaks ja palub seni ebamugavuste pärast vabandust. Nüüd aga vahetame teemat. Pärast aastatepikkust vaheaega saavad kodakondsuse taotlejad keele eksameid taas kodukandis teha. Veebruari algul Tartus, Jõhvis, Pärnus ja Narvas toimuvatele eksamitele saavad soovijad registreeruda kuni uue aasta alguseni. Pärnaste jätkab Ülle Hallik. Kui põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmises on oma teadmisi viimasel paaril aastal saanud mõnel harval korral Pärnus näidata, siis keeleeksamit tehti siin viimast korda 2000. aasta algul. Kodakondsus- ja migratsiooniameti Pärnu büroo juhataja Annika Pärna sõnul oli vajadus selle järele olemas. Käesoleva aasta septembri seisuga oli Pärnumaal 1701 määratlemata kodakondsusega isikut ka kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindustes läbi personaalseid vestlusi kõigi määratlemata kodakondsusega isikutega ja teavitame neid Eesti kodakondsuseta taotlemise võimalustest ja nende vestluste käigus on selgunud, et paljudel inimestel on probleemiks, et eksameid ei ole võimalik sooritada. Pärnus ja põhjustena on siis välja toodud, et sõit Tallinnas on kulukas ja aeganõudev. Nüüd siis ongi riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskusega saavutatud kokkulepe, kuuendal veebruaril saab B1 taseme eesti keele eksameid sooritada lisaks Tallinnale ka Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Narvas. Annika Pärna selgitas, kuidas eksamile registreeruda. Seda on siis võimalik teha riigiportaali wwwdeestjee puudu või saata vasta avaldus koos koopiaga, passist või ID-kaardist. Riikliku eksamikvalifikatsioonikeskusesse avalduse ja täpsed juhised leiab riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse kodulehelt www. Punkt. Edupunkte ja samuti oma teeninduses aitame me alati inimesi, kes soovivad registreeruda eksamitele ja juhendame neid, kuidas neid avaldusi täita. Huvi asja vastu näib olevat kuu alguseks oli Pärnu büroos end eksamile registreerinud juba paarkümmend inimest. Avaldusi võetakse vastu veel kuni uue aasta alguseni. Uue aasta algul laekub registreerunute postkasti aga info eksami ja sellele eelneva konsultatsiooni toimumise kohta. Annika Pärna loodab, et veebruari algul kohtadel toimuvad keele eksami teie ühekordseks projektiks. Me suhtleme nende inimestega, kes määratlemata kodakondsusega inimestega ja, ja kui see soov on nendele edaspidigi seda eksamit teha, et siis võtame jälle ühendust eksami- ja kvalifikatsioonikeskusega. Ja ma loodan, et, et see koostöö meil jätkub, et nad tulevad vastu inimestele ja tulevad seda eksamit siia Pärnusse vastu võtma. Nyyd eksamile registreerunud, kes teadmiste proovile välja ei ilmu, saavad uue võimaluse mitte varem kui kolme kuu möödudes. Linnavalitsus algatas uue kesklinna üldplaneeringu, et siduda ajalooline vanalinn uute tõmbekeskustega ning nüüdisajastada linnasüdant üldiste linna arengutega. Abilinnapea Raimond Tamm nentis, et kuigi tõmbekeskused nihkuvad südalinnast kaugemale, üritab linn ülikooliga seotud hooneid ka kesklinna piirkonnas säilitada ja juurdegi ehitada. Liisu Lass räägib edasi. Ajaloolisel Tartu vanalinnal on viimastel aastatel pigem sümboolne, linnasüdame roll, regionaalseid funktsioone täitvad linnakeskused on nihkunud Turu tänava ja Emajõe vahelisele alale või äärelinna. Nägemus, milline võiks olla Tartu kesklinn ja selle funktsioonid, pärineb hetkel 15 aasta tagusest ajast. See on üheks põhjuseks, miks vajab muutmist ka kesklinna üldplaneering, ütles abilinnapea Raimond Tamm. Kui seni on kesklinna arendamine toimunud üksikute planeeringutega, siis uus üldplaneering peaks Tamme sõnul loomad tervikpildi sellest, milliseks võiks Tartu kesklinn kujuneda järgnevate aastate jooksul. Meie jaoks on esmatähtis see panna paika tulevikustsenaarium, millist kesklinna Me tegelikult soovime ja vajame. Selge on see, et Tartu on kujunenud Lõuna-Eesti üheks olulisemaks keskuseks. Kahtlemata ja Tartu peaks kindlasti olema ka selline armas kodulinn kohalikele elanikele, küll need erinevad tasandid erinevatel tasanditel, keskusena on oluline siis paika panna, milline see Tartu peaks olema ja kesklinna puhul on kahtlemata üheks olulisemaks funktsiooniks just nimelt avalikkusele suunatud funktsioon, mis eristab teda ka muudest linnaosadest. Et sellest tulenevalt vaatleme loomulikult kõiki kohalikke omavalitsuse riigiasutuse võimalikke täiendavaid funktsioone, mis, mis võiks kesklinnas oma koha leida. Teiseks põhjuseks kesklinna planeeringu muutmisel on Tamme sõnul tõsiasi, et varem kesklinnas paiknenud tõmbekeskused on nüüd nihkunud linna äärealadele. Nii asub uus ülikoolilinnak maarjamõisas ning lõunakeskus ränilinnas. Kuigi ülikoolilinnaku laienemine Maarjamõisa väljale on paratamatu, üritab linn ülikooli hooned siiski ka kesklinna piirkonnas säilitada või neid juurde ehitada, nentis Tamm. Maarjamõisalinnak on kujunenud uueks tõmbekeskuseks, sinna on veel planeeritud ka küllaltki lähitulevikus füüsikahoone rajamine, et selles mõttes see Maarjamõisalinnaku roll on oluline ja, ja meie eesmärk on seda linnakud kindlasti sidustada kesklinnaga ja luua sellised optimaalsed liiklemisvõimalused nii kergliiklejatele eeskätt et tudengitel oleks võimalik siis hõlpsasti kesklinna ja Maarjamõisalinnaku vahel liikuda ja, ja loodame, et on meil võimalik ülikooli tulevikuarengut selliselt suunata, et ülikool säilitaks oma olulise rolli kesklinnas. Uus üldplaneering peab muu hulgas leidma lahenduse Riia-Turu ristmiku sujuvaks autoliikluseks ning leidma jalakäijatele varianti, kuidas ühendada Kalevi Aleksandri tänavat. Südalinnaga lahendamist ootavad ka kesklinna parkimisprobleemid. Uus Tartu kesklinna üldplaneering võiks abilinnapea sõnul valmida 2013. aastal. Liisu Lass, Tartu stuudio. USA-s Ohios suri 88 aasta vanusena keeleteadlane professor Ilse Lehiste. Ilse Lehiste valiti 1989.-le aastal Tartu Ülikooli audoktoriks ja 2008. aastal Eesti Teaduste Akadeemia välisliikmeks. Lehiste peamiseks valdkonnaks teaduses oli akustiline foneetika. 2001. aastal avaldas kirjastus Ilmamaa Eesti mõtteloo sarjas valiku Lehiste artikleid pealkirjaga keel kirjanduses. Mullu määrati Ilse lehistele Wiedemanni keeleauhind. Vabariigi president on Ilse Lehiste autasustatud valgetähe kolmanda klassi teenetemärgiga. Tallinnas Jaani kirikus algab aga õige peakontsert, mis lõpetab Urmas Sisaski juubeliaasta Eesti esiettekandele tema teos luu ja vaimu kiidulaul. Selle teose tellisid heliloojalt Aarne Saluveer. ETV tütarlastekoor. Teose esiettekanne toimus 2008. aasta juulis. Londonis avaldati tänu Suurbritanniale, kes esimeste hulgas taasiseseisvunud Eesti riiki tunnustas. Sel aastal tunnustati Urmas Sisaski tiitliga aasta muusik 2010. Aasta lõpupeomeeleoludes. Spordirahvas on aga kogunemas Nokia kontserdimajja ja juba paari tunni pärast saame teada, kes on aasta sportlane ja treener ja võistkond praegu aga sona Joosep Susile. Tere õhtust, ütleme juba varakult Nokia kontsertsaalis ja kui pool kuud tagasi jagasid see on siin auhindu Euroopa filmitegijad, siis nüüd on siia kogunenud kogu Eesti spordirahva paremik, et ühiselt ja pidulikus õhkkonnas traditsiooniliselt välja anda auhindu aasta parimatele ja juba aastat 55 antakse välja aasta parima sportlase autasu Eestimaal, alates 67.-st aastast tehakse seda eraldi meeste ja naiste seas aastas 69 saame teada, kes on ka parim võistkond ja alates aastast 80 kaheksaga aasta parima treeneri. Kui möödunud aastal olid parimad siis naiste seast Ksenia Balta meestest Andrus Veerpalu ja parim võistkond oli Eesti sõudmise ja parim treener Mati Alaver, siis kindlasti favoriitide sekka kuuluvad need nimed ka tänavusel aastal. Aga kesistada täpselt osutuvad kolme valikukriteeriumi seas lõpeks, parimaks selgub enam kui pooleteist tunni pärast, aga valiku teevad siis ühiselt ajakirjanikud, rahvas ja alaliidud, nii et nende kolme ühised punktid arvestatakse kokku ja siis saamegi teada, kes on aasta parimad, aga siin, mõistagi kohapeal on kogu Eesti spory rahvas ja selle eliit, nii et Eesti noorsootipptase on ikkagi kohaletulnute pidulikus seltskonnas, pidudel tavapäratusse õhkkonnas, aga sellest hoolimata ja kõik see, mis siin Nokia kontserdisaalis toimub sele toome teieni ka vikerraadio vahendusel. Praegu kuulmiseni. Joosep Susile suur aitäh ja mõnusat peomeeleolu sinna. Ilm tuleb meile öösel pilves, aeg-ajalt sajab lund, homme päeval on selgimisi ja mitmel pool sajab vähest lund, pärastlõunal saju võimalus väheneb. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja külma on nii öösel kui homme päeval kuus kuni 11 kraadi. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.
