Looduselainel liik valmib koos sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskuse raha. Sinna raadio kahe hommikud, kus me oleme jõudnud nüüd otsapidi metsamadega, no tere hommikust, Lennart lennuk. Tere, tere hommikust. Kus sa meiega räägid, oled siis sooloogile kohaselt metsas või vallad? Loomaaias? Ma olen Eesti loodusmuuseumi hoovis keset vanalinna, aga siin on noh, niisugune peaaegu metsatunne. See on tegelikult väga ilus, selline võib olla varjatud nurgake vanalinnast siis, kui asjad lahti lähevad, kuid ta on sinna kasvõi muuseumi ukse etamine, hängima saab ilusa instabildi näiteks. Aga millest me räägime, on räägimegi tegelikult sellest, et kuidas võiks oma sellist linnakeskkonda teha loodusele lähedasemaks ja ennast, et seal mõnusalt tunda. Võtted rändavadki kohe selle peale, et praegu on ju niisugune aia hooldamise aeg ja vaikselt inimesed mõtlevad juba, millist muruniidukit osta ja kuidas siis üldse seal aias midagi maha panna. Võib-olla et kui nüüd siin linnas ringi vaadata, siis inimene ongi tekitanud endale seksi väga hea keskkonna, kus on kõik nagu põhivajadused olemas. Aga teisalt, nagu sellel asjal on ka teine külg, et esiteks siis müra, mis tuleb, et see nagu tekitab stressi meile selline valgusreostus, mis ei lase võib-olla õigel ajal magama minna, ajab natuke rütmist välja. Ja siis ka noh, niisugune üleüldine, võib-olla rohelise puudus natukene, et kes vähegi on harjunud ikkagi looduses käima ja puhkama. Ja noh, siin saab ju väga palju igaüks ise oma aias ära teha, et isegi kui sul on mingi ruutmeetrikene seal, et täiesti vabalt võiks natuke mõelda võib-olla panna kuhugi linnukast üles, miks mitte nahkhiirepesakast milline nahkhiire peavad, mis aga siis ta on, selline lapik ja seal on, peab olema maandumissiis selline rada. Ühesõnaga kuidas lame nagu nojah, nagu mõne ars Online ja aga et ühesõnaga, et saaksime maandumisrajale maanduda ja ilusti siis üles-alla on siis niisugune pilu, kust ta saab sisse minna, sinna varju varjuda siis ei ole nagu pesa, kas varje käest, aga miks on üldse hea, et mul aias nahkhiir on, kas lihtsalt endal kuul vaadata või tal on mingi selline roll ka täita? Eks tal on muidugi roll täita. Tal on inimkui nüüd nagu inimese vaatenurgast võtta, siis kõige parem on vast see, et ta sööb sääski ära, et on teada, et nahkhiir võib süüa tervelt, ütleme, kolmandiku võrra vähendada sääskede arvukust oma sellises toitumispaigas. Aga muidu on ta ju üldse väga hea liik. Et hoiabki seda hoiabki, seda nii-öelda kogu süsteemi niimoodi terve tervenisti elus, et ta on niisugune ainukene öösel öösel tegutseja loom ja lisaks lindudele, aga linnud nagu sellise töölinnud väga linna ei tule. Aga noh, ütleme siis need linnud, kes veel ei ole jõudnud lõunamaalt tagasi, nende jaoks võiks panna pesakastid ikkagi praegu veel üles, et ei ole veel hilja näiteks kärbsenäpi jaoks. Ja miks mitte, kui teha sellist niitmist aias, siis vaadates seda, et jäta mõni kõrgem lapikene oma aianurka, kust saab siil tegutseda, putukad elada ja kui on istutamise mõtted, siis kindlasti vaadata ka, et istutada selliseid õitsvaid taimi, putukate jooks, saaksime mesilased kimalased käia. Ja igasugused muud putukad ja nende järgi tulevad juba linnud, see ja see kõik ongi omavahel väga tugevalt seotud, ma arvan, kõigi inimeste kõrvad jäid sellesse kinni, et üks nahkhiir võib sul kolmandiku jagu sääski siis vähendada. No suvi on tulemas sääsn, kõige õudsam osa, eks ole, meie Eestimaa suvest, mida ma saan teha, et oma aeda võimalikult atraktiivseks siis nahkhiirtel, et nad tuleks, võiks olla terve parv? Miks mitte jah, et tegelikult noh, Tallinnas on raskeiat õõnespuid, onju, et seal nii-öelda muutuvad eluohtlikuks, kuna nad on väga lähedal parkimiskohtadele käiguradadele. Et sellepärast tulebki siis neid varjepaiku, kui just ehitada ja kes soovib, võibki tõesti ehitada mõne suurema kohe õpetused on internetis olemas. Looduse fondi Eesti looduse fondi lehel on näiteks instruktsioonid. Ja mida veel, et kui keegi paneb näiteks endale majale laudis peale, siis ka arvestada sellega, et sinna laudise vahele võivad ka nahkhiired tulla elama ja samuti noh, kellel on juba suurema, et see võiks saunad ehkki kaevates mõelda selle peale, et seal on ka nahkhiirtel väga toitude peal. Ja, ja kui saunatiiki kaevata, siis kindlasti selliste hästi laugete servadega, et, et seal saaks ka kahepaiksed elada, sest et kui serv järsk, siis sinna kahe võiksid väga hästi kudema ei tule. See oli looduselainel, meil oli stuudios Lennart lennuk gloobuse lainer.
