Pakendiringluse juhatuse liige Alder Hartman ütleb, et eelmise aasta algul oli neil ligikaudu 2000 avalikku konteinerit. Sügiseks paigaldasid nad 1000 juurde ka need täituvatena. Hoogsalt. Ta on küll rohkem jah, kui muidu, ütleme niisugune keskmine toidupakendid, et kas on aastaiks circa 50 protsenti, isegi, et pakendite selline üldkokkuvõttes oli muidugi nii suur, ei ole, siis teiselt poolt on ka paljud ettevõtted, kes on sunnitud siis kinni, oleme, sel ajal on, on siis jälle vähem et, aga võib-olla, kui võrrelda nüüd kokkuvõttes siis kuskil viis protsenti pakendi turulepanemise kasv on olnud kuskil viis protsenti. Jäätmekäitleja Ragnar seltsi kommunikatsioonijuht Rainer Pesti seletab, et prügikastid kodude juures on täna tühjendamisel raskemad. Siiski tekib näiteks hotellides ja restoranides oluliselt vähem prügi. Selgelt ei saa veel öelda, kas prügi tekib piirangute tõttu rohkem või lihtsalt teises kohas. Kui me räägime sellisest kodustest olmejäätmetest, siis pigem on trend jah, selles suunas, et seda tekib rohkem, kui palju, see on seletatav koroonaga. Ma ei oska täna täpset statistikat välja tuua, aga pigem on see seotud just sellega, et majandustegelikult endiselt jätkab kasvamist. Ja täna, kui me vaatame eestlaste jäätmetekitamise mahtu siis see on umbes 20 protsenti madalam kui Euroopa liidus keskmiselt. Ja see tegelikult tähendab seda. Meie mahud kasvavad ajas nii või naa. Kodudest kogutud jäätmeid on ka raskem suunata taaskasutusse. Olmeprügist enam midagi kätte ei saa. See läheb kas otse prügimäele või põletamisele. Jah, see on kuldreegel, et mida hajutatumalt või laiali need jäätmed rohkem on, seda keerulisem on neid pärast kokku koguda ja ringlusse suunata. Et see on väga selge tõde, et kui need massid tulevad restoranide ja hotellide sektoritesse see grupp inimesi, keda koolitada ja need materjalide kood oluliselt stabiilsemalt ja paremini kontrollitavamad, kui see protsessi läbi viia nagu kõikides kodudes. Keskkonnaameti peaspetsialist Helena akenpärg kinnitab, et kodudes tekib praegu tõesti rohkem jäätmeid. Seda, kas ka nii on, üldarvestuses ei taha akenpärg veel öelda. Eelmise aasta kohta pole andmed veel koos. Kasvanud on kindlasti selle ühekordse plasti tarbimine, et kuna inimesele einest enam lõuna ajal väljas ei söö nii-öelda siis päris taldrikult, vaid tellitakse, ostetakse toit kaasa, siis kahjuks pahatihti on ta ka pakendatud ühekordsesse plasti, millest siis tuleb pakendijäätmete surgas.
