Praegune kriisiaeg tekitab muresid ning süvendab hirme ja teadmatust. Doktor Reigo Repo Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliinikus tõdes, et lõhet stressi taluvad ja sellega halvasti toime tulevate noorte vahel on süvenenud, kuid seda juba pikema aja vaate lõikes kui koroonapandeemia. Ma ütleksin, et ütleme, pöördumiste arv võib olla suurenenud, võiks olla praegu võrreldes eelmise aasta kevadega, vaadates nüüd osakonna numbreid võib-olla üks, 10 20 protsenti võib-olla keskmisest rohkem ambulatoorse ravi osas ka võib-olla otseseid paralleele on raske tuua, sest eks me kogu aeg püüame oma tööprotsessi ka kohandada ja paremaks teha, et meie tänasel päeval see, kuidas meil tööd käib, ei ole ju täpselt see, mis eelmisel aastal. Kriisiaja mõju kinnitab ka sotsiaalministeeriumis läbi viidud uuring. Ministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Kätlin Mikiver. Vastanutest siis üle poolte ja siin me räägime vanusest, siis 15 kuni 24 esineb depressiooni sümptomeid. 41 protsendi oli ärevushäire sümptomeid ja 72 protsendi lausa siis vaimse tervise kurnatuse sümptomeid. Aga need on siis nii-öelda vestlused sümptomeid, ei tähenda kohe, et oleksid siis diagnoositud midagi. Uuring näitab, et kasvanud on ka üldine stressitase. Kui oktoobris tunnistas selle tõusu 37 protsenti noortest vastanuist, siis märtsis juba 52 protsenti. Kogu elanikkonna hulgas ilmnevad koroonakriisist tuleneva vaimse kriisi mõjud pikema ajavahemiku peale. Neid numbreid võime näha sügisel või aasta pärast, nentis Mikiver. Sotsiaalministeeriumis välja töötatud vaimse terviseroheline raamat rõhub ennetusele. Nii näiteks seatakse perearstide juures sisse vaimse tervisenõustaja koht perearstid. Peafond saab juurde miljon eurot. Haridus ja teadusministeeriumi kaudu saavad lisaraha koolipsühholoogid, samuti on abi tugiorganisatsioonidest nagu peaasi punkti või lasteabi. Veel kord. Kätlin Mikiver. Meil on tegelikult praegu olemas ka rajaleidja keskused, mis koole toetavad ja rajaleidjate keskuste juures on samamoodi erinevad spetsialistid olemas, kes aitavad erinevate õppenõustamise teemadega. Igal juhul on ka juba praegu mingites osades vähemalt see abi kättesaadav ja julgustame siin kindlasti võtma ühendust ka nagu rajaleidja keskustega. Kui oma koolis ei ole tugipersonalirajaleidja KE leheküljelt või siis on ka need telefoninumber, siis seitse, kolm, viis null 700. Et sain siis sellise õppe osas nõustamise telefon, kus saavad nii õpilased kui lapsevanemad nõu küsida.
