Tere, head looduse ja linnusõbrad. 100 aastat tagasi esimesel mail loodi Eesti ornitoloogiline ühing. See juubelit tähistav linnuhuviliste kooslus seob inimesi,  kellel on väga erinev taust ja kõik nad pole sugugi  linnu-uurijad ehk ornitoloogid. Eesti ornitoloogiaühingus 100 aastat järjepidevat tööd on  olnud hindamatu. Kahtlemata on tegemist meie riigi ühe tähtsama  keskkonnaorganisatsiooniga kelle sõnal ja tegevusel on sisu  ja kaalu. Läbi ajaloo on tegevuse eesmärkideks olnud lindude uurimine,  kaitsmine ja tutvustamine. Osoonil on olnud au olla ornitoloogiaühingu tegemiste  kroonikuks ligemale 30-l aastal ning meil on hea meel  soovida õnne kõigile linnuhuvilistele teadlastele  ja otse loomulikult meie saatelõikude tähtedele lindudele. No juba kahekümnendatel aastatel, kui ornitoloogiami kasutati,  siis seal asutajateks olid tegelikult Noh, toonane esimene kutseline Eesti, ornitoloog Mihkel Härms,  aga ka toonane zooloogia professoris kutsutud Johannes  Piiper ja arstina tegelikult töötanud ju ülikooli rektor  Henrik Koppel ja nemad hakkasid saatma siis esimesi  ringkirju ja ka fenoloogiliste vaatluste üleskutseid  toonastele Eesti kooliõpilastele ja metsaülematele metsatöötajatele. Ehk siis sinna hakkaski kogunema usaldusmeeste liikmete näol  lisaks siis ornitoloogidena töötavatele inimestele muude  elualade esindajaid. Ja see sai plahvatuslikult, veel tõusis viie-kuuekümnendatel aastatel,  kui just fenoloogiliste vaatluste selline suur buum tuli,  kui hakati sadu ja sadu kaustasid üle Eesti laiali saatma. Ja kui me praegu vaatame Eesti ornitoloogiaühingu liikmeid,  siis me leiame tõesti kõikidel elualadelt inimesi  ja kõik kõigelt vanuserühmadest inimesi,  nii et linnud on lihtsalt selline atraktiivne vaatlusobjekt,  mida ühest küljest on huvitav vaadata ja eriti huvitav,  kui sa tead, et sellest vaatluse t võiks  ka mingisugust kasu tõusta, et sa annad oma vaatlusele  ka sisu. Kas te tunnete nüüd kõik linnud ära, mis siin ujuvad need  väiksed karbikesed ja. Kas ma otsikus ülesse teile torusse ja näitaks? Tutt varst. Isalinnud on need musta ja valgega. Ta on peas, paistab ja emalinnud on, et pruunikad. Nende vahel on külg on natukene heledam,  nendel. Kui me räägime üldiselt ornitoloogiast, siis see peabki  kaasama väga erinevaid inimesi selles mõttes,  et ühed, kes uurivad, kes analüüsivad andmeid,  teised, kes koguvad neid ja kui me räägime linnukaitses,  siis linnukaitse ei saa toimuda ainult kaitsealadel  või sellistel kindlalt piiritletud aladel. Põhimõtteliselt linnud on ju igal pool meie ümber  ja see tähendab seda, et selline mõistlik  või hooliv suhtumine peaks ka toimuma igal pool. Ja seepärast on hea, kui, kui neid inimesi,  kes vastava suhtumisega on leidub üle Eesti. Selge on see, et suhtumine loodusesse iseenesest on ju  muutunud ja ka selles mõttes need võtted kuidas lindudele  ligi saadi, et kui me tänapäeval peame normaalseks seda,  et me püüame linnu kinni. Mõõdame paneme talle mingi seadme ja laseme ta lahti  ja selle juures jälgime, et ta. Jääks võimalikult terveks ja käituks võimalikult normaalseks,  siis pool sajandit ja rohkem tagasi oli tavaline see,  et ka haruldase linnu tõestamiseks tuli ta maha lasta. Kui me vaatame vanu raamatuidki, kus on avaldatud pilte sellest,  kuidas Erikumari seisab laua taga ja tema ees on terve hulk  lastud veelinde siis jah, see oli tolle aja standard. Tänapäeval me võime muidugi nina krimpsutada selliste asjade peale,  samas ei maksa ära unustada, et kumari 54 ilmunud Eesti NSV  linnud on paljudele meist siiamaani heaks referentsiks. Sest kust ikka võtta näiteks andmeid selle kohta,  palju kaaluvad mingid linnud Eestis? See on ainukene allikas. Nii et need asjad tuleb panna lihtsalt sellesse aja konteksti,  mis tol ajal oli Ja nüüd on ka meil Eestis väljaandmisel populaarne punane raamat,  see on siin ametlik punane raamat. Siin on väga detailsed andmed kõikide meie haruldaste  häbimis ohus olevate taimeloomaliikide kohta,  levikukaardid ja nii edasi ja nii edasi. Nii püütakse linde rõngastamiseks et teada saada,  kuhu nad lendavad, eks õigus. Ja kui leiate rõngastatud linnu, teatage sellest kohe. Eesti lindude uurimine on muutunud ajas vastavalt  tehnoloogia arengule tundub mulle, et kui me vaatame  möödunud sajandi algust ja 20 kolmekümnendaid aastaid,  siis põhiliselt kasutati ju visuaalseid vaatlusi  ja hakati ka vaikadel rõngastama linde, et teada saada,  siis kuhu nad täpsemalt lendavad kus nad käivad  ja millal nad tagasi tulevad. Nüüd tehnoloogia arenedes on kasutusele tulnud uued meetodid,  näiteks ka ornitoloogiaühingusse. 2006. aastal me panime esimese satelliitsaatja  musttoonekurele millest said alguse meie erinevate liikide satelliituuringud. Sinna juurde tulid linnustiku uurimisel erinevad pesakaamerad. Lisaks sellele siis oleme metsistel kasutanud satelliit  vastuvõtjad saatja täpsemalt teada. Paneme. Tüügiajakirja kaheksa, 11. Me siis koordinaadid. Ja paneme talle kõigepealt jalga rõnga. Nii ja nüüd hakkame talle selga panema raadiosaatjat. Nii et kõik selline uus tehnoloogia aitab meil tegelikult  hinnata nende lindude olukorda ja seisundit erinevates  maailma punktides ja see omakorda aitab kaasa  rahvusvahelisele koostööle, sest mitte alati ei saa me  linnustiku ja lindude kaitset edukalt ainult Eestis teha,  vaid see on täiesti kindlalt rahvusvaheline teema. Räägime nüüd sellest konkreetsest kurest Ahja neljast,  mis kurb see selline oli. See ahjaneli rõngastati Ahja küla juures sõna otseses mõttes  ja selle järgi on ta ka nime saanud ja neli sellepärast,  et me oleme sealsamas samade vanemate poegi  ka varem püüdnud ja rõngastanud ja ka pannud saatjad selga. Me oleme Etioopias 2500 meetri kõrgusel kiltmaal pealinnast  Addis Abebast vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel. Siin ümbruses laiuvad tohutud karjamaad ja märgalad  ja meie sookurg Ahja neli talvitub siinsetel märgaladel  ning just see niiske põllumaa meie jaoks väga tähtis,  sest siin jättis ahjaneli oma viimase signaali. See tähendab, et eile öösel ööbis Ahja neli just  selle maa peal. Pesa on ühe poja, sellel pojal on Rõngas jalas. Ma ei näe, ma ei näe. Kuidas me meie kure ära tunneme? Tal on valge kollane, valge rõngas ja saatja peaks näha olema. Annan. Ongi kaks vana ja üks noor ja see noorel on saatepüüdes. Kohe võetakse kõnega Eestisse Aivar Leitole  ehk kureonule, kes on ekspeditsiooni eestvedaja. Me leidsime sinu ahja nelja linnu üles. Ja praegu ta ei usu. Lind on täitsa elus, kõnnib koos vanematega kaheksa lindu koos. Päeva võib lugeda igati kordaläinuks, sest otsitud lind on  elus ja terve. No ühingu rahvusvaheline koostöö on olnud seotud muidugi  ennekõike erinevate seire andmete analüüsidega,  sellepärast et Eestis on väga pikk seirete traditsioon Tema siin on kahe päeva vanune must saba vigle tibu. Meie enda töödest on kindlasti tähelepanuväärsed  põldsitsitajalased tööd, millest me võib-olla ei ole siin  Eestis väga palju rääkinud, aga kus me siis neile selliseid  pisikesi seadmeid selga pannes saime teada,  nende rändeteid, oli võimalik tuvastada geneetilised  erinevused erinevate populatsioonide vahel. Ja kui enne seda uuringut prantslased väitsid,  et võltsiitsita ja laskmisega ei ole mingeid probleeme,  sest need linnud, keda nad lasevad, pärinevad Venemaalt,  kus neid on hästi palju siis meie uuringu tulemusel selgus,  et Venemaalt ei pärinenud üldse linde. Need, kõik olid Euroopa poolse alalinnud  ja eeskätt siis ka meie ja Skandinaavia linnud,  kelle populatsiooni on väga kiiresti kahanenud. Nii et tegelikult Umbes viis teadusartiklit ilmus väga kõrgetes ajakirjades  ja selle tulemusel peatati lõplikult Prantsusmaal  põldsitsitaja jaht, nii et ma pean seda üheks olulisemaks  sellise teaduslike meetodiga tõestatud. Tööks viimase no ma ütleks viimase 10 aasta jooksul Kormoran seitse. Rohukoskel üks. Nii hõbekajakas üks. Allhaigur kaks. Rohukoskel üks isa, üks emane. Jääkoos kell üks isane üks emana. Kui tõsiselt hästi peab üks linnumees siin kablis neid linde teadma. Kui ta saab siin töötada Harjutamist on tuhandeid tunde vaja, et et ei,  sadade tundide ga ei. See ei ole veel mingi kogemus, et tuhandeid tunde. Linavästrikupar mul läheb veel aega. Lindude kaitse üks olulisemaid osasid on nende rändepeatus  ja elupaikade hea seisund. Eestis on palju rahvusvahelise tähtsusega linnualasid,  mille looduskaitse allavõtmine on aidanud kaasa kogu ökosüst  süsteemi säilimisele. Looduskaitsealade tekkimisel on suur roll  ka ornitoloogidel. Samas elavad linnud kõikjal meie ümber ka seal,  kus inimtegevus üha hoogustub. Sellepärast on Eesti ornitoloogia ühingu linnukaitsjate  tähelepanelik pilk suunatud meie metsadesse põldudele  ja ka linnadesse. Ikka selleks, et elukeskkond säilib. Vaatame, mis siin parasjagu toimub. Paistab kuus näljast suud. Eeltöö linnukaitsealade moodustamiseks oli intensiivne juba  kahekümnendatel 30.-te ja see sai uue tuule tiibadesse  loomulikult viiekümnendatel, kuuekümnendatel aastatel,  kui Erik umari asus ornitoloogia sektsiooni juhtima  ja kui hakkasid siis tulema riburada ametlikud need  kaitsealad Matsalu, Lahemaa, Vilsandi ja  nii edasi edasi, aga see alus tegelikult pandi ju tegelikult  eelmise sajandi alguses 1906 kui Vilsandil hakati esimestena  siis Vaika saari kaitsma. Nüüd on, selles mõttes on edasi mindud, et,  et ka meie ornitoloogiaühingus ei räägi ainult kaitsealadest  lindude kontekstis. Väga olulised on linnud kui sellised lipuliigid  ja katusliigid. Et kui sa tead näiteks, et mingil alal on metsisemäng  või mesised pesitsevad, siis tegelikult sa tead,  et see ala on väärtuslik paljudele teistele,  mitte ainult linnuliikidele, vaid elusrikkusele üldiselt. Alguses oli ikkagi hästi selgelt liigikaitse  ja lindude oluliste alade kaitse peamine haruldased liigid,  väljasuremisohus liigid. Üsna liigipõhine oli see lähenemine, aga nüüd  mida edasi ja mida tänasel päeval lähemale  ja täna eriti on tegelikult aina olulisemaks saanud selline  üldine inimtegevuse mõju loodusele kõige laiemas mõttes see tähendab,  et suured fookusteemad on hoopis paigutunud elupaikade kaupa,  nagu on. Mereelupaigad või mets või põld? Või ja sinna lisanduvad siis igasugused suured  ja suure mõjuga infrastruktuuri asjad nagu tuulepargid,  elektriliinid, kaevandused. Nii. Et pigem liigikaitselt sellisele inimtegevusalade-kesksele  lähenemisele on see kaitse fookus ka läinud tänaseks. Hetkel ma arvan, et see liin on üks, üks Eesti linnukaitse  häbiplekk võib-olla number üks. Kahtlemata see on üks hästi suur selline lõks  ja tapamasin. See tuleb meil kõigil tarbijatel kinni maksta,  et Elering on kindlasti valmis seda tegema. Kui eksperdid antud valdkonnas ütlevad, et see väga suur  probleem Ma võin öelda, et erinevate elektriliinide ohutus on  palju-palju parem lindude jaoks, kui ta oli veel kolm aastat tagasi,  sest Elering on meie soovitusi kuulda võtnud  ja tõenäoliselt näiteks ka väikese väina kõrgepingeliin  võetakse maha. Lähiaastate jooksul. Kui me mõtleme 90.-te lõppu, siis, Saaremaa süda, süvasadama ehitamine Uudepanga lahte otse  Vilsandi rahvuspargi piiri äärde jäi ikkagi suuresti tänu  ornitoloogiaühingu vastuseisule ja teiste Keskkonnaorganisatsioonide toele sündimata. See on See oli selline esimene suurem avalik. No ütleme, et oli võitlus siiski ja kuigi ta ehitati tammele  noh Natukene parem koht. Ole ole valmis. Aga ega ta väga raske ei ole. Taga me näemegi mõnusid, seemnepuid. Mis on jäetud kunagi 10 20 aastat tagasi tehtud raiesmiku peale? Me arvame, et need puud, mis seal püsti on jäetud,  on oma sadakond aastat vanad ja et kotkas ise saaks nende  peale pesa ehitada, selleks kulub veel oma 50  või enam aastat. Eesti ornitoloogiaühing on selgelt kõigile suutnud selgeks  teha on kaks asja, et metsalinnustikul ei lähe hästi. Ja teiseks, et kevadsuvine raierahu on kindlasti-kindlasti  vajalik ja seda viimast ma pean. Noh, selles mõttes oluliseks, et ta kindlasti ei aita neid  kõiki metsa liike tõusule, aga aga ta on väga,  väga hästi ja lihtsasti arusaadav kõigile inimestele Et lihtsalt ei ole vaja linde tappa, nende pesitsemise ajal. Rikas linnulaul varahommikul on, on selgelt vaiksem iga aastaga. Kahjuks. Raierahu oleks üks kõige olulisem kompensatsioonimeede  kuidas linnustikku säästa nende suurte raiemahtude juures. See on küll osale sellest lahendusest, aga sellel on väga  suured mõjud ja, ja metsasektor täna ei ole. Valmis. Seda seda mõju selliselt kanda. Kui me nüüd põllumajanduse juurde läheme,  siis see on tegelikult võib-olla kõige komplekssem  ja kõige keerulisem selles mõttes, et. Et. Põllupidamine on väga-väga palju muutunud,  masinad on läinud suuremaks. Saagid on läinud kõrgemaks. Ja põllumaastikel, kui sellistel on toimunud hästi palju  muutusi Nüüd, kuidas seda leevendada? Seal on Vähemalt nelja käe sõrmedel suhteliselt erinevaid meetmeid,  mida saab rakendada. Aga häda on selles, et, Ei Euroopa Liidu. Põllumajanduspoliitika ole seda piisavalt toetanud ja,  ja ka vabatahtlikult põllumehed neid asju,  mida tegema peaks või kuidas peaks. Väga meelsasti ei tee. Linnud on üldiselt päris head keskkonnaindikaatorid,  jah. Et kui me võtame Sellise peenema asja siis näiteks. Hiljutise uuringuga maaülikooli veterinaardoktor Madis  Leivits leidis, et nii mustal toone kurel kui kassikakul on  ootamatult kõrged elavhõbeda kontsentratsioonid. See on mõlemal liigil läheb halvasti, aga kui me mõtleme,  et kust see elavhõbe nende organismi sai,  siis me tegelikult mõtleme samal ajal ka inimese tervisele  ja üldse sellele keskkonnaseisundile. Samamoodi kui elavhõbe on tegelikult pliilaskemoona jääkide söömine,  sissesöömine kotkaste poolt ja võimalik,  et ka sattumine inimtoitu viimastel aastatel hästi teravalt  üleval olnud ja ootab oma üsna kiirelt ja konkreetset lahendust,  sest teistsugused kuulid, mis ei sisalda pliid,  on olemas ja nende Laskeomadused on sarnased ja mingit põhjust ei ole mürki  loodusesse külvata. Miks need merikotkad surid? Merikotkad surid lämbumissurma, kuna nad ei suutnud enam hingata. Põhjus on üpris lihtne ja levinud. Merikotkaste seas on pliimürgistus. See plii takistab nende lihaste tööd ja need ei ole  võimelised enam. Hingama ja ka teisi elutegevuseks vajalikke toiminguid läbi viima. Ma usun, et ta on väga õnnelik, et ta saab inimeste juurest  minema ja. Ei pea meiega enam kokku väga puutu. Üks-kaks. Kolm. Linnusõprade ja ornitoloogide soov on olnud jagada oma  põnevat huviala ka laiemale avalikkusele. Sest mida rohkem inimesi linde tunneb, seda rohkem  hoolitakse lindudest ja loodusest. Igal põlvkonnal on olnud oma võimalus lindudega tutvumiseks. Kes mäletab Johannes Piiperi pilte ja hääli kodumaa  loodusest või Eerik Kumari lindude välimäärajat  ning kes on kuulnud raadiost Fred Jüssi looduse  ja lindude aabitsaid? Internetiajastul saab ühe klikiga infot linnutunnuste  ja häälitsuste kohta ja teise klikiga saab välja saata oma linnuvaatluse,  millest saab kasu ka linnuteadus. Kalakajakas B-s üks lendab, kormoran A-s kaks lendab  rohukoskel A-s üks lendab, sõtkas s kolm lendab sõtkas A-s  neli lendab. Kui me ei tunne linde ja kui me ei tunne loodust tervikuna,  siis me ei oska ka ennast selles looduskeskkonnas suhestada  või paigutada. Meie peade kohal laulab praegu mets vint. Väga oluline on teada, et see on just nimelt metsvint. Ma mäletan enda nooruspõlvest, kui oluline oli mustamäel  trollist välja astudes avastada, et see lind,  kes laulab 10 meetrit eemal, on rasvatihane. Sellega avanes mul hoopis teistsugune pilt sellest Mustamäe  toonasest elusloodusest. Ja ma olen täiesti kindel, et lastele looduse õpetamine,  kaasa arvatud lindude juba lasteaias on ülioluline. Me arvame, et nad ei mäleta seda, et nad ei tea,  aga ma olen veendunud, nad salvestavad selle informatsiooni. Kuulake. Näete, tihased on siinsamas juba olemas ja on vaja õiget hetke,  õiget aega ja õiget impulssi. Et kõik see teadmine, mis neile lastena on täiskasvanute  vanemate poolt edastatud, tuleb ühel õigel hetkel välja  ja on kasu. Ja just nimelt enda ümbruse elust arusaamisel. Millest te selle linnukoogi tegite? Searasvast ja kaerahelbe küpsistest, kaerahelbetest  ja mõnda selletest. Ornitoloogiaühingul on minu arvates kolm üliolulist rahva  kaasamisprojekti olnud mis on täiesti nagu üliolulised  lindude elustikus teadasaamiseks on punktloenduse projekt  millest me teame, mis üldse metsas põllul toimub,  siis on talvine linnuloendus siis maismaa,  lindude tallilinnu loendus ja kes Tallinna vee linnuloendus. Minu jaoks on need olnud nagu läbi ornitoloogiaühingu ajaloo  kolm sellist nagu vaala või tugipunkti, millest esiteks on  kaasatud väga suur hulk linnuhuvilisi linnuvaatlejaid  ja mis annab meile põhilise informatsiooni Eesti linnustiku,  erinevate liikide staatusest, arvukusest  ja kaitsetõususest. Käes lõpuks. Lõpuks saite kõrvakuulmise vai? Nii? Mida suurem osa ühiskonnast hakkab keskkonnasõbralikult  mõtlema ja käituma, seda keerulisem on nii kohalikul  omavalitsusel kui kõrgematel poliitikutel teha selliseid otsuseid,  mis. Ei ole keskkonnale soodsad. Nii Kalev Nober 93 on 65. Ükski. Linnul on kenasti nüüd rõngas jalas ja ta saab Lahti lasta ja loodame, et ta siis lendab kusagil mujal  ka võrku. Ja ei ole ju imelisemat pilti, kui sa näed väikse lapse käes,  kes hoiab väikest sinitihast või pöialpoisse enda käes  ja sa näed tema näost seda emotsiooni selle lapse sees  olevat emotsiooni, kui ta selle linnu lahti laseb. Nii et ma arvan, et et ei ole kahtlust, et keskkond muutub  tänapäeva noortele järjest olulisemaks. Nad tahavad selle eest seista, nad tahavad seda paremini tunda. Nii et ma arvan, et linnutundjaid ja looduse tundjaid tuleb  järjest juurde. Aga meie täiskasvanutena ja ka lastevanematena peaksime  tegelikult selle eest hoolt kandma ja suunama neid noori  ja lapsi selle tegevuse juurde ja pakkuma neile tuhandete  muude variantide kõrval ka seda, et nad saaksid loomi  ja linde tundma õppima paremini. Porri ja käblik on peaaegu ühe ja samas kuused. Porri on rohkem laikusid ja borril on käbliku suurem nokk. Ja borril on. Vinged teravad need otsad, aga käbliku on normaalsed. Nagu need. 100 aastane Eesti ornitoloogiaühing on läbi oma ajaloo  sidunud teadlasi ja huvilisi lindude uurimisel,  kaitsel ja tutvustamisel. Tänu sellele tööle on linnud iga looduses bra,  hinges ja südames. Linnud on olulised looduse seisundi peegeldajad. Kui meie linnuriik on mitmekesine ja neil läheb hästi  siis läheb hästi ka meil inimestel.
