Klooduse aine looduselainel rubriik valmib koosluses sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskuse lahtiaeg on rääkida looduses toimuvast. Meil on nüüd sild Sanderoolaga no tere hommikust. Tere hommikust ja millest me räägime? Lumetormidest Euroopast. Aprilli lõpus. Täpselt nii, et tahtsin ka mõni hetk tagasi natuke mainisite nendest asjadest, et kehva ilma. Aga kust see tuleb? Ma nüüd manifesteerin seda halba ilma ja sa annad sellele üha jõudu, nagu kunagi oli Rein see samm. Ei no olgem ausad, kui ei ole nii, ülemöödunud nädalavahetusel oli mingi 10 plusskraadi, sooja sai t-särgiga väljas oldud ja praegu hommikul tulles oli mingi üks kraad. No siin võiks öelda, et seal natukene kehva ilmaga, aga ma loodan, et et teil on veel loodusõpetus meelest, et mis te arvate, et kust tuleb lumi või vihm? No siis, kui õues on külm, piisavalt külm, miinuskraadid ja siis vesi Ja aga põhiline küsimus on, et kus vesi tuleb, et siin kui me mäletame, siis umbes kaks aastat tagasi oli selline suurem euroopalt vallanud lumetorm, mille britid nimetasid hellitavalt piisk from teist. Ja, ja siin nii-öelda teadlased hakkasid uurima, et kus see lumi siis tuleb või kust see niiskus siis tuleb, et see kõik sellise suure koguse lumena maha sajab. Et noh, nii-öelda teoorias oli kõigil nagu asi, selge, et see tuleb Põhja-Jäämerest kusagilt sealt Barentsi merelt. Aga kuidas seda tõestada? Et satelliidiandmete kohaselt auras seal loetud nädalate jooksul umbes 140 miljardit tonni vett mis korreleerub imehästi Põhja-Euroopas ja Kesk-Euroopas alla saanud lumekogusega, mis oli umbes suurusjärgus 160 miljardit tonni? Noh, selles mõttes selline korrelatsioon juba tundub, et ütleb otse ära, et kui ühes kohas auras, siis teises kohas 100. alla, et seal peab olema mingi seos. Aga teadlaste jaoks peab olema asi ikkagi võimalikult kindel, kuidas tehaseid või kindlaks, et see niiskus või see sademed pärinevad päriselt Põhja-Jäämerest. Värvid ära selle vee nagu Tallinna küte teeb oma selle soojusvõrkude veega. Ahaa, peaaegu tegelikult loodus on selle värvimise sinu eest juba ära teinud. Et igal veekogul, eriti veel meredel ja ookeanidel on väga kindel keemiline jalajälg või nagu sõrmejälgi ütleks nii et neil on seal väga spetsiifiline isotoopkoostist. No see tähendab lihtsalt seda, et seal on kindel suhtarv kergeid ja raskeid hapniku ja vesiniku isotoop ehk nii-öelda stabiilseid aatomeid. Ja, ja selles mõttes, kui sa sealt hakkab aurama, siis aur sellest sõrmejälg on täpselt samasugune nagu sellel merel, aga kus siis tuleb? Ühesõnaga siis oligi see, et, et teadlased võtsid siit ühest ilmajaamast, mis asus seal Põhja-Jäämere ääres analüüsisid nende kuude auru, auru, isotoopkoostist, said aru, et see on jah üks-ühele siis selle mere isotoopkoostisega ja arvestades veel satelliidiandmed, et analüüsi, siis võiski nii-öelda näidata, et suitsev relv ongi Põhja-Jäämeri. Aga miks see on oluline? Point ongi selles, et et silisem nii-öelda analüüs näitab, et et see ongi nüüd Põhja-Euroopa jaoks suur probleem. Sulab Põhja-Jäämeri, et kui jääkatet ei ole, siis, siis toimubki selline olukord, et kui, kui selle sooja mere kohelast talvel satub külm õhumass siis hakkab intensiivne aurumine ja tihtipeale ongi see, et sa aur sajab kusagil alla ning suure tõenäosusega sajab kusagil alla meie kandis. Et kiired kalkulatsioonid näitasid, et ühe ruutmeetri jää kadumine tähendab talvel lisanduvad 70 kilogrammi sademeid. Et aga arvestades, et viimase mõnekümne aasta jooksul on olnud jääkadu miljonites ruutkilomeetrites, siis me räägime öelda talviste sademete lisandumisel Põhja-Euroopas mingi kümnetes, kui mitte sadades miljardites tonnides. Et noh, kuidas ajaks ühtlaselt, siis oleks okei, noh, tibutab terve aasta läbi. Vahet pole, aga probleem ongi selles, et pigem see toob kaasa ekstreemseid ilmaolusid ja, ja tavaliselt ekstreemsed ilmaolud, olud on sellised, milleks ei saa kunagi valmis olla, see tähendab, et meie teed on kinni, meie lennujaamad on kinni, raudteed on kinni, kui tuleb Tutult lund ning elu seisab, noh okei, praeguses maailmas võib-olla ei tundugi nii hull, aga võib-olla kunagi, kui jälle asjad natukene normaalsemad on, siis siis iga selline suur shatoun tähendab tegelikult suurt majanduslikku kahju. Nii palju praegu siis loodusest kloor, gloobuse, lainer.
