Kui me nüüd vaatame nelja nädala taha, kus meil rekordpäev, et viiendal aprillil oli meil kokku siis 727 haiget katsionaalsel ravil siis täna on see number 407, tundub üpris pisikene juba. Aga intensiivravivajadus on jätkuvalt väga kõrge, nii et meil on 62 patsienti kolmanda astme intensiivravi osakondades ja nendest 41 on siis juhitaval hingamisel, nii et haigus on jätkuvalt väga raskekujuline ja mida me oleme näinud, kui siin mõned nädalad tagasi ütleme kuu aega tagasi, päike, trend, et haigus muutus nagu nooremaks kuni rohkem nooremaid patsiente, siis viimastel nädalatel on jälle olnud vanemate inimeste osakaal kasvab praegu keskmine haiglas ravil, viibijate iga on 60 60-ks aastaks. Ma vaatasin Terviseameti statistikat vaktsineerimise kohta ja selgus, et näiteks Ida-Virumaal on 80 pluss inimestest vaktsineeritud ainult 26 protsenti, 70 kuni 79 aasta vanusegrupist on vaktsineeritud 37 protsenti, et need on täiesti masendavad numbrid, kui me võrdleme seda teiste maakondadega. Kas meil tulevik ongi selline, et kuna idavirulased ei julge ennast vaktsineerida siis sealt me saame patsiente kogu aeg haiglatele peale? Tahaks loota, et ikkagi mingisugune läbimurre toimub teises suunas, aga noh, nii naljakas kui see ei ole, et kui inimesed põevad nad oma olemuselt, et saavad ka sellega sihukese immuunreaktsiooni kaasa, nii et Ida-Virumaal inimesed põevad rohkem, siis tegelikult oma olemuselt on nad natukene sarnase tulemuse vaktsineerimisele, tõsi küll, et sellist vaktsineerimist ei, ei soovitaks kellelegi, et mina ikkagi loodan, et, et tasapisi nüüd noh, ütleme, et vaktsineerimised, kultuurilised erinevused hakkavad tasanduma ja saame Ida-Virumaal ka neid numbreid kõrgemaks, aga praegu jah, tuleb tunnistada, et tõesti see erinevus on hetkel hetkel väga suur. Aga kuna vaktsineerimine on ka noh, ütleme kogu kogukonna vaktsineerimine on ikkagi väga pikaajaline projekt, et siis noh, ei tasuks ka liiga negatiivselt sellesse olukorda suhtuda.
