Käes on kolmapäev, 28. aprill ning Nova alustab kohe. Täna saates õpime lauda katma. Räägime kuldsetest liblikst. Taks. Ja tuunime särki. Vahel tuleb hirmus tahtmine vanemaid üllatada,  näiteks teha neile pidulik õhtusöök ja katta laud. Gustav käis õppimas, kuidas katta lauda ja õppis muuhulgas,  kuidas voltida servietti ehk piduliku rätikut. Kui te tahate praegusel ajal enda vanemaid üllatada  ja nendele piduraha teha ja ei tea, kuidas lauda katta,  siis see on lugu sinu jaoks. Kuidas saab? Lauda katta laua katmine on selle minu teenindaja karjääri  jooksul kõige enam muutunud. Ikkagi on kirja pandud mingisugused teatud reeglid,  etiketid. Täna siis lähtume ka nendest etiketidest,  et ma eelkõige kõigepealt sooviksin, et sa ise kataksid laua  ja siis ma juba vaatan, kuidas läheb ja vastavalt  siis teeme, muuda. Nii ma näen taldrikuid, näen liiga palju klaase. Ma ei tea, taldrikud, ma tean, kuukäivad. Käivad. Siia. Ja siis kahvlid ja noad. Mis see on? See on äkki jää kuupikute võtmiseks. Nüüd seda ma ei mäleta, kumba pidi pidi nuga minema,  see on ju täiesti teistsugune nuga. Okei. Äkki piim toidu poole, see noatera? Ätikuid ka oleks vaja. Nende saavad ka inimese ala. Kas. Niimoodi näeb niimoodi. Äkki paneks ilusamat kuidagi? Oo, näed, sa, ma ei tea, kas selle kuubiku asja peaks  ka nagu lauale panema või. Kui. Ah, ma ei tea, ma jätan pigem siia. No mul on enda arust tehtud. Ma ütlen, et väga tubli, et kui sinu ema  ja isa leiavad eest sellise laua, siis nad on väga hästi  kasvatanud sind, mina lähen natukene siis rohkem detailidesse. Et kõigepealt alati tuleb küsida enda käest,  miks sa midagi teed. Et kui sinul on hetkel on siis eesmärgiks see,  et sa teed emale isale, siis valmistada neile üllatuse,  teed neile ilusa õhtusöögi koos lauakattega. Põhitõde, millest peab lähtuma, on see, et laual ei tohi  olla mitte midagi üleliigset. Nüüd on lause. Kaetud teie poolt, aga mis te taldrikud ära võtsite? Taldrikud on eelkõige siis Pandud algselt laua peale näitamaks õiget kohta,  kus kohas inimene võiks istuda, sest et taldrik tuleb ikkagi  eelkõige koos toiduga ja tuleb köögist. Nüüd siin on kaks eriala pool, et miks need erinevad on  erinev katteviis on igapäevane lõuna siis lõunateenindus  lõunakate ja on õhtusöögikata. Ja kui sa tahad veel erilisemaks isa-ema õhtut teha,  siis sa võid ise siis kirjutada pisikese menüü ka,  et mida sa pakud. See on siis näidis servjetist. Proovin seda järele teha. Nii võin selle lahti teha absoluutselt. No saatsin ringitanud Ja siis voltinud. Ma liiga lahti ei taha teha, okei issand,  vaikselt saan midagi aru. Ma proovin siis uuesti. Ja siis teed ühe selle rulli niimoodi. Täiesti elegantne välja. Tegelikult ongi see serveerimine täiesti omaette kunst. Seega te ei pea seda nii raskelt tegema. Aga kindlasti, ma soovitan teil seda ikkagi proovida. Nüüd aga räägib meile Maarja Meriva barro kuldsetest liblikatest. Tere, Maarja, tere. Hästi tihti öeldakse, et kui sa näed kevadel esimesena Kollast liblikat, siis sul tuleb kuldne suvi,  kas ka see on tõsi? Vot saad jälle ise järele kontrollida, vaata,  keda näed, ja vaata, kuidas su suvi läheb. Aga kui sa näed kevadel esimesena kollast liblikat,  siis suure tõenäosusega see on lapsu liblikas. Ja muideks, kui ta on kollane, siis ta on üsna kindlalt  ka isane, sest ainult isased lapsuliblikad on sellised,  kollased emased on üsna heledad. Kaugelt vaadates isegi tundub, et valged  ja selle pärast tihtipeale inimesed ajavad neid  kapsaliblikatega segamini, kuigi tegelikult,  et kapsaliblikad nii vara kevadel kunagi väljas ei ole nagu märts,  aprill ja mai. Ja teine asi, mis neid eristab, on see, et kapsaliblikatel  on ka tiibade peal sellist mustemat hallikamat tooni,  aga lapsel blikatel ühtlaselt hele. Küll, aga emastel ja isastel lapsuliblikatel,  nii nendel erkkollastel kui ka nendel heledatel on sellised  tillukesed oranžid täpid tiibade peal, nende järgi tunneb  ka ära, et see on just nimelt lapsu. Liblikas ja lapsuliblikaid on Eestis hästi palju erinevates kohtades,  nad on päris head lendajad. Nii et kuigi nende toiduks on türnpuud ja paakspuud,  siis oma toiduotsingu nad võivad päris kaugele eksida,  nendest mõlematest võivad sattuda tööstusmaastikele,  nad võivad sattuda keset linna. Jah, siuke hoogsad lendajad ja nendega on veel see huvitav asi,  et keset suve, kui on väga soe, siis nad võtavad korraks aja maha,  neil tuleb selline asi nagu suveuni. Et nad tõesti keset suve neid ei ole näha,  sa näed neid kevadel juulis ei näe. Ja siis, kui hakkab jahedamaks minema, siis neil tuleb jälle  selline lennutuhin peale, siis võib neid näha kuni külmadeni välja. Nemad on sellised, kes väga põhjalikult oma pesa ette ei valmista,  et põhimõtteliselt seal, kus külm tuul ta nagu maha niidab,  sinna ta ka magama jääb. Kui sa kohtad hilissügisel näiteks või ka talvel kuskil  looduses kraavi ääres või kuskil kohtad mingit lapsuliblikat,  mingit kollast või valget liblikat kes ei liiguta,  kes tundub, et on surnud siis parem ära puutu,  sest tegelikult ta üldsegi ei pruugi olla surnud. Võib-olla ta lihtsalt ootab uut kevadet tulla sulle jälle  seda kuldset suve soovima. Et miks lapsuliblikal on just selline nimi? Võiks arvata, et see on seotud kuidagi lastega on ju  lapsukese taga, ei ole, arvatakse, et see on seotud hoopis  ühe vana lõunaeestikeelse sõnaga nagu lapsutama,  mis tähendas siis plaksutama. Ja sellepärast, et see, kuidas ta lendab,  on selline nõka-nõka-nõka selline kuidagi nagu teistest  liblikatest natuke erinev, nagu selliste aplauside lendab  põhimõtteliselt paneb oma tiivakesi kokku  või kui oled näinud lapsuliblikat akna vastas peksama,  siis ka jällegi, et selline nagu tiibadega plaksutamine on  talle justkui oma. Arvatakse, et sealt see sõna on pärit, aga keegi täpselt ei tea,  sest et lapsu liblikat me oleme lapsu liblikaks kutsunud  juba rohkem kui 100 aastat samal ajal kui teised meie ümber. Näiteks Soomes öeldakse sitruna perhanen,  ehk siis sidruni liblikas, venelased samamoodi,  Limonnitsa vist on nende termin nii et teised vaatavad värvi järgi,  meie vaatame siis selle liikumise stiili järgi. Nüüd aga õpetab Juliette teile, kuidas oma särk sokid  ägedaks tuunida. Mina olen süljett, täna teeme patika värviga riideid. Selleks on vaja patika värvi mida saab kunstipoodidest  ja hästi varustatud supermarketitest siis vett,  riideesemeid, mis oleks heledat värvi. Mul on siin sokid ja üks teesärk. Siis on vaja ka plastikut laua katmiseks. See võib ka olla prügikott ning kummikindaid. Alguses meil on siis vaja siia patika värvi sisse panna,  vett kallata. Oi, uks no pole hullu. Kuna ma panin pool pakki siis patika värvi,  siis on mul vaja seda pool sellest pudelist ära kalata. Keerame korgi peale. Nüüd on vaja natuke aega loksutada. Et pulber ja vesi seguneks Ma näitan teile siis ühte mustrit mida, mida saab teha  patika värviga. Aga kõigepealt on vaja see riideese natuke märjaks niiskeks teha. Takson niiske. Niiske nüüd ma pritsisin ühe poole särgist korralikult ära. Ja keeran teise poole. Briti sokid ka märjaks. Nüüd need on piisavalt märjad. Ja aeg alustada patika värviga tegemist ja selleks on sul  vaja lihtsalt natuke niimoodi see pluus kortsu ajada. Näppudega. Unustasin öelda, et enne patika värvi pealekandmist tuleb  ka riie kummiga kinni siduda. Vaadake, et kortsud ära ei tuleks. Sokiga mõtlesin ma teistmoodi teha, teen sokile mitu sõlme. Et see tuleks teistmoodi ja huvi ka huvitav Nüüd panen tagasi kummikindlalt kätte ja alustan patika  värviga värvimist. Proovime igasse vahesse natuke panna värvi. Et see huvitav oleks. Värvid võib julgelt panna, sest et tegelikult need kortsud  on nii suured, et seal sinna jääb ikka palju valget ruumi. Nüüd on serk valmis ja on vaja panna see kilekotti kuueks  kuni kaheksaks tunniks. Aga asume soki kallale. Nüüd panen särgi siis kilekotti nagu varem mainitud. Teen ilusasti sõlme peale. Ning jätan need kilekottidesse kuivama. Kui kuus kuni kaheksa tundi on läbi saanud,  siis võtad nad ilusasti kotist välja siis nendel särkidel  ja riie, riideesemetel, millel on kummid,  lõikad need kummid lahti ning paned need pesumasinasse. Aga pane neid pigem eraldi, et need teisi riideid ei määriks. Soovitatav on ka pesta väga kuuma veega,  et see värv korralikult maha tuleks ja ei määriks enam teisi  riideid ka. Sau vahepeal on pluus ja sokid ära kuivanud  ning ma pesin need 60 kraadise pesuprogrammiga,  mis kestis tund aega. Tulemus on teie ees. Minu arust oli neid riideid väga äge teha  ja kindlasti soovitan kõigil patika värvidega katsetada. Tša. Aitäh vaatamast, ongi tänane saade läbi. Vaadake meid kindlasti järele nii lasteekraani kui  ka Jupiteri lehelt, kuid ärge end tuppa unustage,  sest õues on ilus kevad. Näeme homme.
