Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Raadio kahe eetris alustab puust ja punaseks, see on iganädalane teadusuudiste rubriik. Sel nädalal toome teieni teateid teadusmaailmast, kes on avanud uusi uksi ja teadmisi elusloodusevaldkonnast ning mina olen saatejuht Arko Olesk, minuga koos siin Tartu Ülikooli zooloog Randel Kreitzberg. Esmaspäeval me rääkisime Uus-Meremaa lähedalt leitud Helendavatest haidest, täna jätkame hai juttu aga pisut nukramast toonis. Ehk siis vahendame teile uuringut, mis on püüdnud kaardistada, kuidas on Hayden Raidel viimastel aastakümnetel meie ookeanides läinud ja tuleb tunnistada, et need sõnumid ei ole üldse rõõmustavad, pigem üsna kurvad ja nukrapoolseid, ehk siis Randel, haide ja raide ei lähe eriti hästi. Ja haisid on meil ju siin erinevatel andmetel siin üle 500 liigi maailmas ja arvatakse, et päris oluline protsent nendest on kas siis väljasuremise äärel või siis nende arvukus on oluliselt kahanenud. Ja 2020 oli märgiline aasta, sellepärast et kaks sellist suurt rahvusvahelist strateegiat või plaani üks siis bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, millega Eestiga on liitunud ja teine siis siin ÜRO säästva arengu eesmärkide tähtaeg olid mõlemad olid 2020 Mill. Oli siis eesmärk seda bioloogilist mitmekesisust lõpetada selle langust või, või võtta midagi olulist ette, et meil need liigid ei kaoks ja üks nii-öelda fookus oli ka siis see, mis toimub meie meredes, et säiliks liigiline mitmekesisus merekeskkonnas, et meil oleks see toit, mis merest tuleb, et see oleks jätkusuutlik, et me saaksime endiselt väga paljud riigid, kus kas toit, rahvused, kelle jaoks meretoit on üks kõige tähtsamaid asju maailmas siis siis toit jätkuks, et need liigid jätkuks, et mereökosüsteemid jätkuks siis see 2020 oli see vaheaasta ja siis selle vaheastme raames nüüd teadlased vaatasid mitmeid indikaatoreid ja leidsid, et haide ja raidega on olukord kehvem kui kardeti. Kui kehv, siis, et mida me saame välja tuua? Põhimõtteliselt nad vaatasid hästi paljusid varasemaid uuringuid mitmetele haidele ja neil oli kaks põhifookust. Üks oli siis see, et mis on muutunud arvukusega ja leiti, et 70.-test aastatest alates on haide ja raide kus langenud siin 71 protsenti. Ja teine asi, mida vaadati, oli see, et milline on nende ohustatus või nii-öelda väljasuremise risk ja leiti, et see on samuti kasvanud ja praeguseks on siis ligi kolm neljandikku nendest liikidest reaalses väljasuremisohus. Kui nüüd võtta siin ökosüsteemi vaade, siis mida nende see välja suremine, arukuse langemine endaga kaasa toob, et mis rolli nad mängivad meie ookeanides ja mis, mis läheb kaduma, kui, kui neid enam ei ole nii palju? Nad on selles mõttes tähtsad liigid, et noh, Nad ei ole küll kõik tingimata tippkiskjaid, osad endast on tippkiskjad ka, aga natukene nii nagu meie hundid metsas, et hunt on meie metsasanitar samamoodi haid osata nendest söövad, kalasid osad söövad aga täitsa tavalisi raipeid, mis seal merepõhjas on surnud loomad, mis ülevalt alla langevad, osad söövad, Kalmaare osad söövad täitsa merekarpe, näiteks merepõhjalt. Ja see, mis juhtub siis, kui haisid pole tegelikult päris täpselt keegi ei tea ja me ei tea, et kas me saame endale lubada ühe liigi kadumist, äkki võime lubada endale 10 liigi kadumist, äkki hakkame tähele panema siis, kui alles 100 hailikke kadunud? Aga fakt on see, et seda tagasi pöörata siis enam ei saa, siis on juba liiga hilja. Et see, et meie need mere ökosüsteemid funktsioneerivad, see tagab meile olulise toiduallika. See on alati argumendiks. Sellepärast et. Me ei, me ei saa ilma selle toiduta, mida merest püüame. Ja ma olen täiesti kindel, et ilma funktsioneerivad mereökosüsteemide, et ei ole võimalik elu maa peal põhimõtteliselt säästes neid liike või nende kaitstes neid liike kaitseväemäega, iseennast. Kui palju me teame selle kohta, et mis põhjustab nende arvukuse vähenemist ja jahustatuse kasvu, et no ilmselt mulle tundub, me peame ikkagi näpuga näitama inimese peale. Ja et väga selgelt üheselt öeldi, et põhjus on üle püüdis. Ja siin on siis kahte erinevat tüüpi püük, üks on sisse kaaspüük, et püütakse mõnda muud kalaga, haid jäävad kah sinna võrku või siis või siis nende konksude otsa pikad ridaõnged, millega püütakse kalu ookeanil. Ja, ja teine asi on siis sihipärane haide püük, Hayden oluline toiduallikas, erinevaid osasid nendest haidest kasutatakse mitmesuguste toitude puhul. Ja kuna nad on niivõrd aeglase nii-öelda kasvuga nende nii-öelda populatsiooni taastootmise aeg või see rütm on hästi aeglane. Neil on vähe järglasi, et mingit mõned kümned Nad ju sünnitavad elusaid poegisid või siis munevad mune. Et tänu sellele nad siis hästi tundlikud sellele survele. Ja siis siin selles uuringus võeti kokku erinevate tööde andmed ja siis nähti, jätsin korrelatsioon on, on sellega, et hakati rohkem triivvõrkusid ja, ja neid pikki ookeani ridaõngeliine kasutama ja samuti nähti seda, et üha rohkem kurdetakse, et oi, et Taiu Arud, et need liigid, mida me oleme majanduslikult siin püüdnud ja mis on nagu toiduks, et need on hakanud langema. Ta on problemaatiline ja nähti ka, et sellest nii-öelda punase raamatu nimekirjas mida siis peetakse nende hävimisohus liikide puhul on üha enam haide ja raide puhul nii-öelda arvukuse kahanemise põhjustena toodud välja, et inimese poolt tekitatud häiringud. Et siin suhteliselt üheselt jah, võib, võib vaadata inimtegevusele otsa selles, sellest seisukohast. Kas me saame üksikutest liikidest rääkida, kas, kas meil on mõtet rääkida üksikutest liikidest, et kas keegi neist on nagu eriti ohustatud või kellelegi nagu kaitse on suutnud nende olukorda parandada? No mina panin tähele seda, et troopilised liigid on rohkem ohustatud sest haisid on ju ka täitsa siis nii-öelda parasvöötme vetes ka siinsamas Läänemeres on terve hulk erinevaid hailiike ja, ja Põhjamerest väga arvukad. Mulle pigem jäid meelde sellised nagu kaks sellist nagu rõõmustavat näidata, et nojah, et kui üldiselt nende arvukus kahaneb, siis, siis on seal suur valgehai või mõrtsukaid kellest on tehtud terve hulk verd tarretama panevaid loodusfilme, et tema seisund on, on siin viimase paarikümne aastaga paranenud. Ja siin oli Lynchi näiteks kelle puhul on seisund on paranenud, et natoonitasid seda kui sellist nii-öelda olulist aspekti, mis näitab, et kui kedagi nagu kaitsta mingite piirangute abil, et siis annabki nagu tulemust. Et tõepoolest, et nad saavad vähe järglasi ja aeglaselt. Aga kuna selliseid taastumisi sedasama mõrtsuka ei näitel On näha ja kirjeldatud, siis annab lootust, et kui me seda probleemi endale teadvustama ja mingisuguseid piiranguid näiteks kehtestama, et siis on võimalik sellest olukorrast välja tulla. Ja mina lugesin, kusjuures sellise hailigi kohta nagu pikk, kui hallhai, kes ka tegelikult on üks nendest loodusfilmidest kõige sageli näidatumatest haidest, kes siis võivad ka inimest rünnata, võib-olla isegi öeldakse, et nemad on nagu kõige sagedasemad inimese ründajad, sellised oportonistlikud kiskjad nende puhul küll öeldakse, et nende arvukus on siin peaaegu 98 protsenti langenud selle viimase 60 aastaga, et kui nad kunagi oli üks kõige edukamaid selgroog, seid kalu üldse ookeanis, siis, siis nüüd on, on nende arvukus testi tohutult alla läinud, sest püüavad neid päris palju. Ja eraldi kaitse all nad ei ole, nii et nii et ilmselt siit tuleb välja, et me peame nii-öelda praktiliselt kõik haid raid ikkagi mingil moel kaitse alla võtma, sellepärast et olukord võib üsna kiiresti minna nende jaoks kehvaks. Kusjuures mina arvasin väga pikka aega, et, et enamus haidest on kaitse all just nimelt sellel samal põhjusel, et, et noh, et nad on nii tundlikud igasugusele survele ja siis ma sattusin Maltale siin paar aastat tagasi, kus konkreetselt kalaturul toodi kastidega koer haisid näiteks mida siis inimesed oma mingisugustes kala hautisesse traditsioonilistes toitudes seal tükeldasid. Ja, ja, ja oligi niimoodi, et mingid kümned kastid seisid hunnikus surnud haid sees ja müüdi ja tavaline nii-öelda tööstuslik püügiliik. Et mina usun küll, et need nii-öelda kaitsemeetmeid peaks nende haide puhul natukene aktiivsemalt rakendama. Selline oli tänane puust ja punaseks, eks kaitskem haiside Raisid on meie tänane sõnum. Kuigi neid nii-öelda eesti vetes vist üleliia palju igapäevaselt elanitsi ikkagi satub, aga ma arvan, need troopikahaide raid on on ka äärmiselt olulised. Ehk siis kaitskem neid hoolige nendest, kuigi nad võivad näida meile kohati hirmuäratavad. Sest nende roll ökosüsteemis on oluline. Stuudios olid Arko Olesk randla Kreitzberg, täname teid kuulamast ja uuel nädalal juba puust ja punaseks tagasi uute teemadega, kõike head, puust ja punaseks, puust ja punaseks.
