Tere varahommikust terevisiooni asute vaatama,  kui te olete just ärganud ja televiisori avanud. Viie minuti pärast saab kell seitse televisioon tavaliselt  nii alustabki. Tere hommikust, minu poolt ka Katrin, kui sa lubab,  ma loen natukene nimesid võib ja Immanuel Kant,  Vladimir Lenin, Georg Lurich, Vladimir Nabokov,  Aron pelling, Aino Pervik, Jack Nikolson,  Tõnis Vint teost. Juhani komulainen. Kaka, Brasiilia jalgpallur. Sünniaastapäevad ja sünnipäevad ja kõik,  aga. Nimetamata nimetan need mõned ka, no üks sünniaastapäev Alo  Matiisen ja üks sünnipäev, Mart Laar. Jaa. T? Tee. Asudes täitma vabariigi valitsuse liikme kohustusi olen teadlik,  et kannan selles ametis vastutust Eesti vabariigi  ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti vabariigile  ja tema põhiseaduslikule. Poes praegu täna kivi Vigalas tuli jälle üks ports neid  kuradi seakoibi või midagi sisse, jälle Belgia kõik,  noh, ja sellise hinnaga meie siin olev ka tahaks,  ta ei saa ilus. Igasuguse hinnanguid ootas. Valitsuse põllumajanduspoliitika, eks õnnestunud. Ja mul on väga kurb seda tõdeda, aga nii see on. Kuur lammutada näiteks nüüd vanalinnas küll,  et mida oleks maha lõhkuda? Lõpmatus. Ta mõtles. Stest, sest kiire sa haarala vidaga. Pintsli sees kõik heliseb, võiks kõik haarata,  leida. A ja. Selline tantsuline hoogne lõik, siis väga tore on selliseid  asju vaadata. Muide, täna on ka rahvusvaheline maapäev,  70. aastal Ühendriikides seda tähistama hakati  ja juhitakse selle päevaga siis tähelepanu kliimaprobleemidele. No meil on ka täna vähemalt üks teema, kui ma vaatan isegi  mitu teemat võiks olla siis seotud ka meie kliimaga,  oo kas need on nüüd Kaia ja Karl, teine. Karula rahvus on ja on ja ma alguses ei tundnud ära,  ma jäin korraks vaatamata, aga tõesti nemad aia  ja Karl teine. Tundub, et see ühendus katkeb, ma ei tea,  kas see on nende korraldatud, et me ei taha praegu  telepildis olla. Meil on oma asjad siin ajada varahommikul,  ärge segage. No näitame teile siis Tallinna linna, siin on täpselt  samasugune väike Gonsiori tänava telemaja katuselt vaade  siis just täpselt selline avanebki, üks jooks,  seda läheb üle, juhin tähelepanu. Täna veel on, aga lähematel päevadel lubab  siis ka lund ja lörtsi ja õhutemperatuur langeb oluliselt. Saate teemadest ka veidi. Kui siin oli juba kliimast juttu, siis õige pea me räägime  maailma merest. Värske ülevaade eile õhtul avalikustati ja  mida siis see ülevaade ütleb? Erinevate kaupade defitsiidist ka tõesti me just nimelt  sellises ajahetkes hetkel oleme no toredaid pealkirju  ja mitte muidugi nii toredaid, ehk et see ei ole  nii tore, kui ehitusmaterjalid kallinevad  ja seeläbi ka siis kõik hinnad kuidagi lumepalli veeremise  efektina lähevad kõrgemale, aga näiteks aiapäkapikkudega on  ka brittidel kehvasti. Nemad väga tahaksid neid oma aedadesse ja ma ei tea,  kuidas Eestis on ma väga palju Eestis ei ole näinud neid aiapäkapikke. Mõned. Mõned ikka on jah, meeldis see sõna, see defitsiit. Tänasel päeval kõlab kuidagi huvitav, mis täna on defitsiit. Aiapäkapikud. Ja pole ammu põhjust olnud seda sõna kasutada üleüldse. Nii on jah. Muidugi räägime me taas kord ka teemadel,  mis puudutavad koroonaviirust, kahjuks ei ole see viirus  kuhugi kadunud. Me räägime muuhulgas täna tüsistustest, sest tegelikult  ka need inimesed, kes on läbi põdenud ja terveks saanud  ka nendel esineb ikkagi päris palju terviseprobleeme. Ja juba saadame teid muuseas seenele ka kevadseened on  täiesti olemas ja me täna hommikul räägime  siis ühe toreda prouaga, kes on ikkagi seenemaailmas  ka väljakutseid vastu võtnud ehk et kas on võimalik 12 kuud  või isegi veel pikemalt järjest kogu aeg metsast leida neid seeni,  mida saab. Siis süüa minu andmed ütlevad, et sa oled ise  ka suur seenesõber ja mulle väga seened meeldib. Lemmikseen. Ma pakuks kukeseen ja siis mulle väga meeldib  ka mürkel, mida nüüd saakski kevadel korjata,  aga mul ei ole väga head mürkli kohta, kus neid ei,  aga mulle nad väga maitsevad ja puravik. Nii ja naa. Liigutada saab ka ennast taaskord täna koos televisiooniga,  aga mitte veel. Praegu saab teada, mis maailmas ja Eesti uut,  sest Juhan on esimeste uudistega valmis. Tere hommikust, uudistetoimetusest. Täna selgub AstraZeneca vaktsiini puudutavate otsuste tõttu  peatunud eesliini töötajate vaktsineerimisega jätkamise aeg  ja viis. Märtsi keskel otsustas valitsus,  et eesliini töötajaid vaktsineeritakse AstraZeneca vaktsiiniga,  et näidata avalikku usaldust selle vaktsiini vastu. Hiljem, kui üle Euroopa otsustati, et AstraZeneca vaktsiini  alla 60 aastase tele siiski ei süstita, jooksis seetõttu  ummikusse ka eesliini töötajate vaktsineerimine. Riigikantselei esitab koos sotsiaalministeeriumiga täna  valitsusele konkreetse ettepaneku, kuidas eesliini  vaktsineerimisega jätkata saab. Valitsus arutab seda kabinetiistungil. Avasime ka selle arutelu, et kuidas eesliini  vaktsineerimisega edasi minna. Leppisime kokku, et neljapäevaks siis riigikantselei,  kes seda vaktsineerimist nii-öelda koordineerib,  esitab koos sotsiaalministeeriumiga konkreetse ettepaneku,  ehk milliste vaktsiinidega ja millise ajatempos saame  eesliini töötajate vaktsineerimisega jätkata. Nüüd, kus üha suurem osa nende riskirühmast  ehk 70 pluss vanuses inimestest ja noorematest teatud  diagnoosiinimestest on juba saanud vaktsiini võimaluse  või ka nagu tänases avaliku kutse endast märku anda ennast  vaktsineerima tulla perearsti juurde või  siis haigla juurde, kes parasjagu seda võimalust pakub. President Kersti Kaljulaid jätkab täna töövisiiti  Afganistanis täna seisab riigipeal ees kohtumine  Afganistanis teenivate Eesti kaitseväelastega. Eile kohtus president Kaljulaid Kabulis Afganistani presidendiga,  kellega vestles Afganistani julgeolekuolukorrast  ja edasistest arengutest pärast liitlasvägede lahkumist. Kaljulaidi sõnul peab rahvusvahelise kogukonna pingutust  turvalisema Afganistani nimel jätkuma ka pärast  liitlasvägede riigist lahkumist ja rõhutas,  et nii Eesti kui ka kogu rahvusvaheline kogukond jätkab  Afganistani toetamist. Liitlasvägede lahkumise üksikasju täpsustatakse Kaljulaidi  sõnul iga päev, aga praegu ei saa veel öelda,  mis kuupäeval täpselt Eesti kaitseväelased Afganistanist lahkuvad. Just. Moskvas ja Peterburis toimusid eile õhtul suured  meeleavaldused opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi toetuseks. Peterburis võeti kinni 400 inimest, päeva jooksul toimusid  meeleavaldused mitmel pool üle Venemaa poliitilise tagakiusamise. Vaatlusorganisatsiooni OV info teatel võeti päeva jooksul  kinni üle 1700 inimese. Meeleavaldajad nõudsid arstide lubamist,  vanglas viibiva Navalnõi juurde, aga avaldasid pahameelt  ka korruptsiooni, Ukraina ründamise ja president Vladimir  Putini üle. Saan. Anti. Ta Jass nosi pensione. Koorma ta. Katvarju. Kaks. Kaasas. Paiku. Võistlusba Naval mudali kapitalisaata. Prostolaiaga. Aga aga? Aasta osta? Ei. Soome valitsus arutab majandusplaane viirusejärgseks ajaks,  vaatlejate sõnul on valitsuserakondadel suured erimeelsused  ja välistatud pole ka valitsuse lagunemine. Keskerakond nõuab, et viirusekriisi ajal lõdvaks lastud  eelarvedistsipliin tuleb taastada ja astuda samme tööhõive suurendamiseks. Vasakpoolsed on selle vastu. Kumbki on ähvardanud valitsusest lahkuda,  kui oma tahtmist ei saa. Suured erimeelsused on ka turbaootad mise lõpetamise asjus,  mida nõuavad rohelised. Eile õhtul tegi peaminister Sanna Marin oma  kompromissettepaneku aga keskus tale see ei sobinud. Siiani ei ole suudetud milleski kokku leppida. Läbirääkimised pidid täna lõppema, aga tõenäoliselt jätkuvad  veel homme ja võib-olla ka nädalavahetusel. Ilmast öösel 100. kohati hoovihma, puhus lõunakaare tuul  kaks kuni üheksa, Saaremaa rannikul ja Kihnus puhanguti 12  meetrit sekundis. Täna ennelõunal on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm,  Lääne-Eestis võib üksikutes kohtades sadada hoovihma. Pärastlõunal on pilves selgimistega ilm ja mitmel pool sajab vihma. Puhub lõuna ja edelatuul neli kuni üheksa,  puhanguti kuni 12, Lääne-Eesti saartel kuni 16 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 12 kraadi,  rannikul kohati viis kraadi. Järgmised uudised vähem kui poole tunni pärast mõnusat ärkamist. Ja. Tere hommikust, 22. aprillil, ilm on täitsa ilus. Tallinnas küll jah, aga kui sa ilmakaarti vaatasid,  siis ikka üle Eesti päeva peale hakkab vihma tibama,  mulle tundus, et peaaegu igal pool. No mis siis? Jaganoosi ka ei tasu vaadata näiteks nädalavahetus. Mul on alati lootus, et kui see ilm veel nii-öelda käes ei  ole ehk et vihm sulle pähe ei saa ja siis äkki see prognoos  veel muutub. Äkki läheb mööda mööda. See pilv täpselt selles kohas, kus mina olen. Prognoos võib ka mööda minna ja samas kui ta ei lähe mööda  ja tulebki vihma ja lörtsi ja lund jälle. No las tuleb, mõne aja pärast on nii tore jälle rõõmustada,  et näe, nüüd enam ei tule. Ja siis on millest jälle rääkida, oi, nii soojaks läheb. 10 kraadi, 15 kraadi. Meid ootavad ees mitmed toredad teemad nagu näiteks netiõpetaja,  et kuidas ikkagi saada abi, kui on abi vaja  ja õpetaja ka sellist kontaktõpet parasjagu ei toimi. Jah, me oleme enamasti mõelnud või rääkinud sellest,  et nii-öelda see neti eraõpetaja siis on gümnasistidel aga  tegelikult vajavad sellist järeleaitamist ju  ka nooremad. Siis me räägime veel ka kauba ja materjali defitsiidist,  sest sõna mulle täitsa meeldib juba, arutasime siin,  sest seda ei ole saanud ammu pruukida üleüldse pole põhjust  olnud lihtsalt, aga tõesti praeguses olukorras,  siis kuna see viirus on siin aasta otsa olnud  ja siis oli sussi kanali kriis ja kõik need tarneahelad,  mis on nii pikad, et ei võimalda kaupadel,  siis nii kiiresti kui tahte ühest punktist teise jõuda on  tõesti põhjustanud siin-seal kaupade defitsiiti. No näiteks ma tean, jalgratastega on natuke isegi keeruline,  aga brittidel ka aiapäkapikkudega, kas ka meil? Huvitav, kui nüüd ikkagi need piirangud leevenevad  ja taas kauplust kauplused oma uksed lahti teevad,  kas see tähendab seda, et inimesed pigem tormavad,  et saab jälle osta või on natukese ära ununenud,  et ei viitsi seal poes käia? No eks me näeme kolmandast maist siis 25 protsenti mahub  sinna poodi, neid inimesi, kes tavapäraselt on käinud Aga meil on muidugi veel teemasid, aga rohkem ei tahaks neid  praegu paljastada, sest et nii tore on, kui midagi on  ka üllatuseks ja tuleb ootamatult. Aprilli, kui koolivaheaeg on täis salapära lahendamist  vajavad juhtumid. Lassemaja detektiivibüroo filmides. Vaata filme esimene mõistatus. Stella Nostra. Von promi mõistatus ja valebivarjud ning lahendada  ka ise nupu, mis ülesandeid iga päev ootab. Sind uus mõistatus. Vaata lasteekraan.ee. Lastel on praegu teadagi koolivaheaeg ja kui näiteks ilm ei  ole väga hea, siis muidugi tasub lasteekraanile el ära käia. Aga me räägime nüüd ÜRO maailma mere ülevaatest,  mis eile õhtul üle kogu maailma avalikuks sai  ja mis on muide suurusjärgus 500 lehekülge,  nii et sellist põhjalikku ülevaadet me sellest kindlasti  anda ei jõua. Aga mõned olulised aspektid välja tuua kohe kindlasti. Tere hommikust, professor Henn Ojaveer. Kas üldiselt võib öelda, et kogu see maailma mere ülevaade  on ikkagi selline minoorne, et põhimõtteliselt palju rohkem  on halvasti, kui on hästi? Üldtendents, paraku on selline jah, et üheleheküljeline väga  lühike kokkuvõte siis sellest 500-st lehest,  mis ka seal aruandes on ära toodud siis sealt on umbes  võib-olla kuuendik sellest teksti, mis ütleb,  et mis on siis hästi hästi on mõned asjad,  et natukene on ikkagi mõnes mõnedes kohtades paremuse poole muutunud,  mõned kalavarud on paremas seisus, merekaitsealasid natuke rohkem,  võib-olla mõnes kohas on reostus eutrofeerumine natuke  paremini kontrolli alla saadud. Ja, ja kindlasti on meie tarkused ja teadmised mitmetest  piirkondadest oluliselt paranenud seoses tehnika,  tehnoloogia arenguga, just nimelt uurimis,  uurimismetoodika ja kõik see teema, aga kõik muu paraku jah,  sinna see positiivne paraku jääb. Kui me võtame nüüd selle halva poole, siis  mis on see olulisim, mille te välja tooksite? No siin tegelikult saab suhteliselt suhteliselt lühidalt  selle välja öelda, et inimtegevuse ekspansioon ookeani  sügavamatesse ja ja ookeani avarustesse järjest kaugemale  järjest sügavale seda võimaldavad. Ühest küljest on vajadus, sellepärast, et inimesi on järjest rohkem,  nad tahavad süüa, nad neil on ookeanid pakuvad väga  mitmekülgseid erinevaid teenuseid, nii-öelda ökosüsteemiteenuseid. Ja teiseks, seesama, mida enne sai mainitud ikkagi tehnika,  tehnoloogia areng võimaldab minna kaugemale. Me võime rääkida siin kas siis gaasi a naftamaardlatest,  mis on paljuski Mehhiko lahes näiteks ja Põhjameres juba  hakanud ammenduma, otsitakse alternatiivseid variante,  neid on nüüd leitud Aafrika rannikult ja  ka Vahemerest näiteks. Või me räägime tuuleparkidest, tuuleenergiatest,  mis lähi lähimal kümnendil prognoositakse,  et Aasia ja, ja Põhja-Ameerika on need piirkonnad,  kus peamine areng hakkab toimuma, nii et jah,  see paraku on nii, et nagu, nagu on ka mitmed mere  loodusteadlased varem teadlased varem öelnud,  et, et jätkub inimese sotsiaalmajanduslik heaolu nii-öelda  saavutamine looduse taastootmisvõimet, mitte arvestades  ja ületades ökosüsteemi kandevõimet. See, et see paraku on see tendents. Enno, kust me teame seda, et seal ookeani sügavustes on  ka halvasti, mulle tundub, et tihti on välja öeldud justkui seda,  et on mingisugust elustikku kusagil sügaval sügaval ookeanis,  kuhu me isegi ei pääse veel ligi. Viimasel viiel 10-l aastal ikkagi on, on teadlased oluliselt. Kogunud oluliselt nii-öelda materjaliga sügavamatest piirkondadest. Hiljuti ilmus Vahemere süvikutest artikkel,  kus oli täiesti ka teadlastele ka kogenud teadlastele  üllatavat informatsiooni, millist prügi ja praht  ja plastikut ja, ja nii-öelda inim põhimõtteliselt  elutegevuse jäätmeid oli sinna visata. Kas võõrliigid on jätkuvalt suur probleem? Ja ei. No. Ütleme niimoodi, et regionaalselt Vahemeri on kindlasti vahemeri ja võõrliigid on kindlasti  mereteadlastele põhimõtteliselt sünonüümid. Ja peamiselt seetõttu, et Sussi kanal Suessi kanalist  tulevad nii laevadega kui ise kanal kanal ehitati inimeste  kätega ja hiljuti teda on veel nii-öelda topelt,  paralleelkanal on juurde tehtud. Jah, Vahemeres on üle 1000 võõrliigi kui Läänemeres noh,  on umbes 100, nii et need Läänemere Läänemere võõrliigid ei  ole teema võrreldes Vahemere võõrliikidega. Nii et Suessi kanal, mis on siin olnud viimasel ajal  ka aktuaalne, mängib tegelikult väga sellist olulist võtmerolli. See on nii-öelda inglise keeles spetsialistid või,  või nii-öelda eksperdid ütleb the canal,  et nii-öelda see kanal, et teised siin on Nikaraagua kanalid  ja panama kanalid, need on neil on, seal on ehitatud lukud,  on ehitatud lukud, kus on kanali keskel on tekitatud. Nii-öelda mereliikidele ebasobiv keskkond  ehk teisisõnu magevee järved, aga Suessi kanalis ei ole  mitte midagi sellist tehtud ja Egiptusel on see peamine  rahaallikas ja ja üks üks põhjus, miks ka eriti arengumaades  on nüüd see mereseisund selline, nagu ta on  ja kalavarude seisund selline, nagu on, see on vaesus,  vaesus, seda on öelnud mitmeid kordi ÜRO kõrged ametnikud,  kalanduse ja vabandust, toidu ja, ja põllumajanduses tsiooni  juhtiv ametnikud, et et kalavarude Seisundi parandamise peamine võti seisneb vaesuse  vähendamises arengumaades. Paar sõna Läänemere kohta ka, mis siit küll korraks juba  jutust läbi käis, selline erakordne meri on see Läänemeri,  mis selle kohta tuleb sellest ülevaate. Jah, noh, Läänemeri on mingite pidi võrreldav võib-olla  sisepiki laega Ameerikas ja, ja natukene  ka võib-olla naabermere, Põhjamaade. Ks niimoodi, et Läänemeri ei kuma kuidagi sellest aruandest  eris kummalisena välja. Viimasel ajal on väga palju tulnud nii-öelda. Uut tarkust siis plastikust ja, ja prügist  nii Läänemerest kui ka mujalt ja see põhimõtteliselt  kvalifitseerub minu arvates ikkagi selliste reostuse alla,  kas ta on siis toksiliste ainetega või ta on  siis need toitained, mis Läänemere kinnikasvamist soodustavad,  võib-olla jutrofeerumine, kinnikasvamine on Läänemere iseloomulik,  aga täpselt samad protsessid on ka mitmetes teistes pool  suletud meredes. Et aga Läänemere seisund põhimõtteliselt  ja üldiselt kogu selles globaalse ookeani seisundi valguses  ma ma ütleks niimoodi, et see on, ta on suhteliselt hea tegelikult,  kaugel sellest, et ta ideaalne on, aga, aga ta on  suhteliselt hea. Selle positiivse noodiga ongi hea see väike jutuajamine  lõpetada professor Ojaveer, suur aitäh, et täna hommikul  külla tulite. Tule. Me. Kui puutume pidevalt kokku meile suunatud ühetaoliste  ootuste ja arusaamadega hakkavad need näima,  loomulikud ning märkamatult määrama meie edaspidiseid valikuid. Püramiid paika üleval on teid liiga palju. Taimse toiduta läheb tasakaal paigast ära. Kas mina võin ka tulla? Ikka lubame ühe kommi. Ainult üks aine toidud oma kohtadele ülevalt magusat  ja liha vähemaks. Tasakaalus peitub jõud, söö rohkem taimset toitu,  oi see põleb nii ilus nagu rohelise leegiga,  oi. See viska selle ära, siis panen selle kummiga. See on täitsa paar selle ära. Mis sa teed, terve tuba on jälle tossuhaisu täis. Tasud ma juba põletasin ära. Säästad või saastad, ära mängi enda ja oma lähedaste tervisega. Ta. Ja väga paljude toodete nappusest ehk defitsiidist me  hakkame nüüd rääkima, Anto Liiva, tere hommikust. See pilt siin aiapäkapikust on tegelikult väga kõnekas. Mõni inimene, ma arvan, on ikka täitsa nukker kohe,  sellepärast et näiteks Inglismaal nende aiapäkapikudega on  juba kehvasti, neid ei ole enam saada nii palju,  kui tahaks. Ma ei tea, kuidas Eestis on, kas sul on aiapäkapiku ostetud  igaks juhuks? Ei ole, aga kui ma oleksin Suurbritannias see kaupmees,  kes neid müüb või maale toob, siis ma muidugi teeksin kõik  endast sõltuva, et sellised uudised meediasse jõuaksid üle  maailma leviksid ja ma kindlasti hoolitseksin  ka selle eest, et, et siis nende aiapäkapikkude hinda tõsta  ja rääkida kõigile, kui vähe neid tegelikult saada on  ja kui väga nad momendil moes on. Ehk et see on selline strateegia võimalus ju tegelikult  siis raha teenida. Või on ikkagi päriselt defitsiit ja nappus käes? See kõik on, on nii ja naa, kui liiatigi  nii suures riigis nagu Suurbritannia tõepoolest millestki  nappus on, siis. Majandus on suhteliselt kohanemisvõimeline  ja üsna kiiresti tekivad ka kodumaised tootjad,  liiatigi ei ole aiapäkapikk nüüd nii kole keeruline asi,  mida oleks ülemäära raske valmistada, nii et,  et pigem tekib siin tõesti see efekt, et inimene loeb uudist  ja mõtleb, et ma ei oleks selle peale tulnudki,  et mul on aiapäkapikk. Aga nüüd nagu oleks, see saab ka otsa saama,  eks ju, pole võib-olla homme-ülehomme enam võimalik osta. Aga eile oli ka meil majandus uudistes lugu sellest,  kuidas tegelikult ehitusmaterjalide hinnad kerkivad,  mis tähendab seda, et ka juba ühe maja ehitamine läheb kallimaks. Et neid asju, mis kallimaks lähevad tänu sellele,  et meie tarneahelad on natukene ära lõhutud  selle viiruse tagajärjel selle susi kanali kriisi tagajärjel  ja veel mitu momenti siin juures. Et kas see lumepall veereb juba sellise hooga,  et me tegelikult näemegi tulevikus tänu sellele kaupade  nappusele päriselt väga paljudes valdkondades hinnatõuse. Lähitulevikus kardetavasti jah, nii et kui täna keegi mõtleb  selle peale, kas lükata ostud sügisesse ehk saab odavamalt  siis kui midagi odavamalt saab, siis ainult hooajakaupu,  aga needki tõenäoliselt mitte odavamalt kui aasta tagasi. Ja lisaks siis globaalsetele tarneahelatele on siin mõjureid  Eesti kontekstis veel suur hulk. Pensionisääste suunatakse kardetavasti üsna kiiresti tarbimisse. Samuti. Ikkagi prognoosivad. Pangad ka. Töötasude või, või palgakasvu samuti. Noh, me selle nappuse tingimustes võime eeldada,  et hinnad tõepoolest ka kerkivad. Küll aga ei ole ju halba ilma heata ja ka Estonian Business  Schooli me oleme rohetiigri asutajana järjest rohkem uurinud  rohe ning ringmajanduse temaatikat. Ja, ja me näeme nii mitmeteski riikides seda,  kuidas inimesed, kes on pikalt koroonapandeemia tingimustes  kodus olnud, vaatavad kodus ringi, koristavad toad ära  ja märkavad, et ohoo, võib-olla seda kleiti  või neid pükse ei olegi mul tegelikult vaja  ja võib-olla ka seda kodumasinat ei ole vaja ühelt poolt  siis tekib asjadele järelturg. Ja teiselt poolt muidugi muutuvad ka inimeste  tarbimisharjumused ja, ja see sunnib ettevõtjaid muutma  ka oma ärimudeleid, oma tarneahelaid, sest meie jaoks on üha  olulisem ka see, kui keskkonnasäästlik või seda saastav on  näiteks olnud ühe või teise toote valmistamine  ja meieni toimetamine. Tore oleks, kui see väärtushinnangud ja mõttemaailm selles  tarbijalikus keskkonnas muutub just nimelt sinna rohelise poole. Aga mis on need valdkonnad tegelikult, kus me näeme ikkagi  praegu nüüd lähitulevikus seda, et nappus tuleb kätte,  no jalgratast, st juba näiteks räägitakse,  eks ju. Mikrokiibid, mis veel. Ja mikroprotsessorid kindlasti. Koroonapandeemia on muidugi suurema mõjuga,  aga tõepoolest ka see ju tegelikult vähem kui nädala kestnud  Suessi kanali blokaad mõjutab tas üsna üsna üsna oluliselt,  et su esi kanalit läbib umbes 12 protsenti maailma  kaubavahetusest ja, ja nädal on piisavalt pikk aeg,  et mõju avaldada. Need mõjud jõuavad mõned ise viitega, nii et tõepoolest  ka auto. Saamine uue auto saamine võtab kardetavasti rohkem aega. Aga, aga veel kord ma arvan, et noh, kaugeltki sellist defitsiiti,  nagu me võib-olla ka eelmise riigikorra ajast või,  või selle lõpust mäletame. Me kindlasti ei tule, et, et maailma majandus täna on hoopis teistsugune. Aga mida ma väga loodan ikkagi sellise pikemaajalise  arenguna on see, et järjest rohkem hakatakse kaupu  valmistama ja pakkuma lõpptarbijale lähemal. Et need pikad tarneahelad juba lõhutakse praegu ära,  näed sa seda ja tekivad sellised lühemad. Tasapisi on need arengud toimunud ju ka enne pandeemiat ja,  ja suures plaanis võib öelda, et, et noh,  nii nagu hariduses tegi pandeemia ära umbes paari kuuga selle,  mis oleks 10 aastaga nii, et teisiti juhtunud on ta  võimendanud ka kõiksuguseid teisi arenguid sealhulgas  siis tõepoolest tootmise kolimist lõpptarbijale lähemale,  see ei ole ülemäära kiire areng, see ei ole ülemäära lihtne areng. Ettevõtjad on oma käidud rajad sisse töötanud,  aga, aga need arengud on näha ja ma arvan,  et ka näiteks suured linnad liiguvad järjest rohkem  selle poole, et kõik elutähtsad teenused  ja kaubad oleksid nii-öelda 15 minuti kauguses inimestele kättesaadavad. No Eesti on nii väike riik, see on päevselge,  et meile sellist tootmist väga paljude asjade puhul ju ei  teki ja ei tule, aga kui see juba oleks Euroopas oleks meil  igal juhul lähemal kui Aasia. Ja noh, eks Hiina on olnud paljuski ka mugavusvalik,  aga, aga me näeme ka Hiina kontekstis siseindade kasvu. Me näeme seda, et ka seal tööjõukulud tõusevad,  noh. Hiina ei ole enam odava tööjõuriik. Mitte ainult ja, ja noh, kui me mõtleme selle peale,  et näiteks päikesetehnoloogia vallas on hiinlastel  nii tehnoloogia kui tooraine liitumi näol,  siis siis loomulikult oskavad nad selle kõige eest  järgimööda ka kõrgemat hinda küsida. Anto Liivat, aitäh täna hommikul tulemast,  selline väike ülevaade siis, aga tore mõte jääb siit kõlama kindlasti,  et tegelikult vähem tarbimist ja ringmajandus võiksid  siis olla need, mis maailma päästavad ja meid  ka aitäh. Aga millest kirjutatakse ajalehtedes Ove,  sa võid alustada. Ja mõned väljavõtted värsketest lehtedest tõepoolest,  Postimehes kirjutatakse sellest, et mehed on paksud,  suitsetavad ja joovad. 66 protsenti Eesti meestest on ülekaalulised,  aga pane nüüd tähele, huvitaval kombel füüsilist vormi  hindab kas rahuldavaks, heaks või väga heaks 96 protsenti. Aa, et ka pisut selline kopsakam härra. Füüsiline vorm on tegelikult täitsa hea ja muide perearst  Andres Lasn leiab, et kindlasti panid inimeste kaalule  põntsu ka need kodukontoriajad, mis tegelikult ju jätkuvad. Andres Lasn on varsti meil siin stuudios ka. Ja aga must hobune nendega on jutt käib nüüd  presidendivalimistest ja presidendiks saamisest,  rahvas tahaks presidendiks Kaljulaidi Kaljuranda  või ratas, selline pealkiri siis on analüüsi teinud Raimo  Poom ja tõesti värskelt valmis saanud avaliku arvamuse  uuring näitab, et kolm võimalikku kandidaati võiksid  siis need olla, kes inimestele meeldiksid  ja tõesti siis Kersti Kaljulaid, praegune president on siin  esimesel kohal. No Marina Kaljurand paari protsendiga maas,  eks ju. Väga erinevad. Siis töötab ja see tekitab vist sellist kindlust  ja on see Kaljurand või Kaljulaid ja Jüri Ratas on kolmas  ja Tarmo Soomere siis Teaduste Akadeemia president on  tegelikult päris heal kohal ja Raimo Poom siin ütlebki,  et tegelikult siis Teaduste Akadeemia presidendi positsioon  nõndamoodi siis selliste poliitikute rebida on,  on päris päris hea tulemas. Õhtulehe abil läheme aga nüüd Taiwani mees abiellus sama  naisega neli korda. Väga stabiilne. Aga siin on ka üks väike konks, mitte ei oleks oma tunnetes  selgusele jõudnud, vaid Taiwan'i seaduse põhjal värskelt  abiellunud saavad kaheksa päeva pikkust tasustatud puhkus  ja see mees lihtsalt tundis, et tal on nii hädasti puhkust vaja. Ja siis mõne aja tagant mõtles, et hea küll,  lahutame siis ära, teeme uued pulmad, saab jälle puhkusele. Väga paljud inimesed tahaksid hädasti minna kuhugi klubisse tantsima. Kas mäletate, mis tunne oli keset rahvamassi tantsida? Küsitakse tänases loos siin samuti kultuurileheküljel Eesti  Päevalehes ja jutt käib siis ühest reivi kultuurinäitusest,  mis kolmandast maist siis, kui muuseumid lahti lähevad,  saab seda kumus ka vaadata. Sellest on Peeter Kurmašov kirjutanud, et tõesti selline  tantsusaalis kuskil suures tehasehoones olemine tähendab seda,  et keegi ei hinda sind, keegi ei passi sind,  ole selline, nagu sa oled. Üks küsimus sulle, kas mäletad, mis tunne oli keset  rahvamassi tantsida? Peab meelde tuletama, peab meelde tuletama jah? Postimehest veel Hiina või vene vaktsiin ei pruugi üle piiri aidata,  siin on siis jällegi natuke selle rohelise passi teema,  katsetusfaas algab tuleval kuul ja Eesti on üks nendest maadest,  kes selle proovimisega algust teeb. Aga praegu on see suhtumine vaktsiinidesse väga erinev  ja tõepoolest võib tekkida selline oht, et sa oled küll vaktsineeritud,  aga sellise vaktsiiniga, et see ikka sind üle piiri ei aita. Jah, kell on praegu pool kaheksa ja siit aitab meid edasi  nüüd igal juhul Juhan. Tere hommikust. Täna selgub AstraZeneca vaktsiini puudutavate otsuste tõttu  peatunud eesliini töötajate vaktsineerimisega jätkamise aeg  ja viis. Märtsi keskel otsustas valitsus,  et eesliini töötajaid vaktsineeritakse AstraZeneca vaktsiiniga,  et näidata avalikku usaldust selle vaktsiini vastu. Hiljem, kui üle Euroopa otsustati, et AstraZeneca vaktsiini  alla 60 aastastele siiski ei süsti jooksis seetõttu  ummikusse ka eesliini töötajate vaktsineerimine. Riigikantselei esitab koos sotsiaalministeeriumiga täna  valitsusele konkreetse ettepaneku, kuidas eesliini  vaktsineerimisega jätkata saab. Valitsus arutab seda kabinetiistungil. Avasime ka selle arutelu, et kuidas eesliini  vaktsineerimisega edasi minna. Leppisime kokku, et neljapäevaks siis riigikantselei,  kes seda vaktsineerimist nii-öelda koordineerib,  esitab koos sotsiaalministeeriumiga konkreetse ettepaneku,  ehk milliste vaktsiinidega ja millise ajatempos saame  eesliini töötajate vaktsineerimisega jätkata. Nüüd, kus üha suurem osa nende riskirühmast  ehk 70 pluss vanuses inimestest ja noorematest teatud  diagnoosi inimestest on juba saanud vaktsiini võimaluse  või ka nagu tänases ka avaliku kutse endast märku anda,  ennast vaktsineerima tulla perearsti juurde  või siis haigla juurde, kes parasjagu seda võimalust pakub. Saksamaa parlament kiitis heaks seaduse,  mis muudab teatud koroona piirangud üleriigiliselt kohustuslikuks. Siiani on 16 liidumaad ise otsustanud, kuidas valitsuses  välja töötatud piiranguid rakendada. See on tekitanud suurt segadust ja osa liidumaade juhte on  seda kasutanud selleks, et piirangute leevendamisega oma  populaarsust suurendada. Uus seadus teeb nakkus hahkuse kiire leviku korral kohustuslikuks. Teatud meetmed näiteks öise liikumiskeelu  ja poodide ja koolide sulgemise. Ja siis. Andres aine andres. Divisin. Ja siis absoluut lg aga ade of Britva esineda meie. Denki ja. Siis kummalegi. Teada. Ausa need tra. Okei. Speed samas. Gansenist ugedus on pärast mitmete Entifet. Aasta. Ring. Hispaania teatas, et annetab viis kuni 10 protsenti oma  vaktsiini doosidest Ladina-Ameerika ja Kariibi mere  piirkonna riikidele. Peaminister Pedro Sanchez ütles Hibero Ameerika tippkohtut  misel Andorras, et vaktsiini annetatakse niipea,  kui pool Hispaania rahvastikust on kaitsesüsti saanud. Ta lisas, et aasta lõpuks peaks Ladina-Ameerikasse jõudma  7,5 miljonit doosi. Praegu on Hispaanias vähemalt ühe kaitsesüsti saanud 21  protsenti elanikkonnast. Plaani kohaselt peaks pool elanikkonda vaktsineeritud olema. Juuli lõpuks. Euroopa komisjon tutvustas esimest korda ettepanekuid  tehisintellektialaste reeglite kehtestamiseks. Komisjoni asepresidendi Margret Festageri sõnul tahab  Euroopa liit luua ülemaailmsed standardid,  et tehisintellekti saaks usaldada. Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleks seada karmid piirangud tegevusele,  kus tehisintellekti võib kasutada inimese vastu,  nagu näiteks suurte inimmasside biomeedia. Selline jälgimine. Suurem osa tehisintellekti lahenduseks, nagu näiteks videomängud,  loetakse madala riskiga tegevuseks ja piiranguid ei ole vaja. Kodanikuorganisatsioonid kritiseerivad komisjoni ettepanekut,  sest nende hinnangul on sinna jäetud liiga palju võimalusi  piirangutest mööda hiilida ja tehisintellekti kuritarvitada. Tehnoloogia valdkonna esindajad leiavad aga,  et ettepanekuid tuleb täpsustada, et bürokraatia ei hakkaks  takistama tehnoloogia arengut. Öösel 100. kohati hoovihma, puhus lõunakaare tuul kaks kuni üheksa,  Saaremaa rannikul ja Kihnus puhanguti 12 meetrit sekundis. Täna ennelõunal on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm,  Lääne-Eestis võib üksikutes kohtades sadada hoovihma. Pärastlõunal on pilves selgimistega ilm ja vihma sajab juba  mitmel pool. Puhub lõuna ja edelatuul neli kuni üheksa,  puhanguti kuni 12, Lääne-Eesti saartel kuni 16 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaheksast 12 kraadini,  rannikul kohati viis kraadi. Uudiseid jälle täistunnil? Jaa. Aitäh Juhanile ja tere hommikust, viis minutit on kell pool  kaheksa läbi ja terevisioonis jätkame väga huvitavate  ja aktuaalsete teemadega. Ja seda 22. aprillil, aprillil. Seekord aprillil, no muidugi me räägime taaskord sellest,  mis puudutab inimeste tervist, mis puudutab koroonaviiruse,  me räägime õige pea, näiteks koroonatüsistustest,  milliste probleemidega inimesed hädas on? Ja ja kohe kohe võtame ühendust ka siis teadusnõukoguja  liikme Krista Fisheriga, et natukene arutada seda,  et miks siis valitsus tegelikult teadusnõukoja erinevate  ettepanekutega ei arvestanud just nende piirangute? Lõpetamise puhul ja mis see võib kõik kaasa tuua. Me räägime seentest ka kevad on juba selline seente  korjamise aeg, ehk et mürkleid võib juba korvi saada. Siit-sealt. Kui seenele minna ja ikka pikalt seenel olla,  siis tegelikult võivad jalad üsna ära väsida. Me anname täna natukene selliseid trenninõuandeid ka,  et kuidas oma jalgu treenida ja jällegi peab siinkohal täpsustama,  meie tegelikult ei anna, sest me ei tea sellest mitte midagi. Ja aga õnneks on inimesed hea meelega tulemas tulemas  terevisiooni ja tõepoolest siis meie ees kõike seda ära tegemas. Kalandustegu saab ka täna hommikul terevisioonis välja  kuulutatud kõige viimases pooltunnis, jah. Jaa, aga mina saan hakata rääkima siis teadusnõukoja liikme  ja Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professori Krista  Fischer iga, kes on, ma arvan, absoluutselt kõigile  Eestimaal tuttav, aga tere hommikust, Krista. Tere hommikust. No need piirangud, mida nüüd tühistama hakatakse,  ei ole päris see plaan, mis teadusnõukojal oli,  mis teid tegelikult nagu kõige rohkem häirib  või natukene meelehärmi valmistab selle asja juures,  et mida peaks kauem hoidma veel piirangutest  ja mis oleks võinud need olla, mida võib-olla oleks võinud  siis hakata? Neid piiranguid maha võtma. No kõigepealt ma peaks ütlema, et suures plaanis siiski  valitsus arvab teadusnõukoja ettepanekutega,  et vabandust, mul siin ütlevad. Ja et suures plaanis arvestamine oli, sest meie nagu üks  põhiline lootus oli see, et me saaksime siiski saaksime  siiski koolilapsi kooli lubada. Ja tõesti, et väga paljude perede jaoks on see väga oluline  ja nii haridusvaldkonna inimesed kui ka terviseameti  inimesed meile seda kinnitasid. Teine asi, mida me rääkisime, et värskes õhus trenni  tegemine samuti võiks olla üks selline asi,  mida võiks võiks hakata lubama just sellepärast,  et sellega kaasneb suhteliselt väike nakkusrisk  ja ja samas on paljude inimeste tervis seisukohast eriti  laste tervise seisukohast väga oluline. Aga, ja nüüd oli meil teine teine mõte, mis siin oli,  et üks et peab ju olema üsna ettevaatlik siiski nende  piirangute leevendamisega me ei ole praegu väga madalal  nakatumise tasemel, et me tahaks näha, et regulaarselt  tuleks päevas alla 500, isegi alla 300 uue juhu päevas,  aga praegu me seda veel ei ole näinud. Ega meil ei ole väga palju krediiti nii-öelda  selle leevendamisega, et kui me teeme ühe leevenduse,  mis suurendab kontakte noh näiteks 10 protsenti  siis tõepoolest vähenebki ka või suureneb meie see  nakatumiskorda ja 10 protsenti, kui me teeme kaks leevendust,  siis 1,1 korda 1,1 on 1,21, nii et tegelikult meil suureneb  see nakatumiskordaja juba üle 20 protsendi ja,  ja lõpuks, kui neid leevendusi liiga palju korraga on,  siis me läheme sellega üle ühe ja see langustrend muutub  jälle kasvuks. Seesama Krista, vabandust, segan vahele,  see kaubanduskeskuste avamine küll 25 protsendi ulatuses  alates kolmandast maist, et see natukene on inimestes  küsimusi tekitanud, et et suured lapsed justkui kooli ei saa,  kui kaubanduskeskused, siis võime ikkagi 25 protsendi  ulatuses avada. Et üldiselt oli jah, teadusnõukoja seisukoht ka,  et pigem nagu oleks prioriteet see, et saaks  ka natukene suuremad lapsed kooli ja kõik muu võiks vähemalt  nädala oodata, et, et meil ei oleks, et meil oleks asi  tõesti järk-järguline ja need asjad kõige olulisemad asjad  kõigepealt vähemalt meie jaoks oleks laste haridus  ja väljasportimine kõige olulisem. Noh, mul on hea meel, et kaubanduskeskuste puhul ikkagi see  ruumi piirang on väga olulisel määral kohal ja,  ja noh, tahaks väga loota, et sellega nüüd ei kaasne  nii suurt Lisakontaktide hulka, mis siis nüüd selle R-i üleühe viib,  et, et noh, need, need väiksed murekohad oli,  et me olime nagu arvasime, et võiks olla nagu üks  võimalikult vähe korraga, et järk-järgult,  et siis, sest see annaks meile võimaluse edasi minna  järgmiste leevendustega, et kui palju korraga tehakse,  siis me näeme, et ongi efekt see, et läheb nakatumine üles,  no siis rohkem ei saaks ja, ja just see,  et, et kui nüüd jah, tehakse need leevendused ära  ja siis lõpuks peaks ütlema ikkagi nendele põhikooli lastele,  et, et peate ootama sügiseni. Samas need, kes põhikooli lõpetavad, nad ei näegi  siis enam oma klassikaaslasi, et sellest oleks  ka väga kahju, et et et aga noh, ütleks jah,  et et õnneks ka valitsuse puhul, et pandi prioriteediks  ikkagi eelkõige need värske õhu värke, kus toimuvad asjad,  et mitte siis restoranid siseruumides toitlustamiseks ei avanenud,  vaid pigem väliterrassid ja ja on kaubanduses  ka piirangud, et ma väga isiklikult loodan,  et, et sellega ei kaasne väga suurt nakatumise kasvu  ja et inimesed siiski ikka teadvustavad kõige  selle juures, et leevendamine ei tähenda seda,  et oht on kadunud, vaid vastupidi, et leevendamisega tuleb  kaasa tulla väga suure ettevaatust ja nakkusrisk on ikka  väga reaalne veel. No natuke nende leevendamistega, meie valitsus,  praegune ja peaminister on pisut ämbrisse siin varasemalt  astunud selle aasta alguses, loodetavasti see olukord ei  lähe selliseks, aga kui tõenäoline see on,  et tegelikult nendesamade piirangute leevendamisega me ühel  hetkel oleme jälle olukorras, et noh, tõmbame  siis jälle need piirangud peale, sellepärast et number  hakkab kasvama. Jah, ma loodan, et nagu selline suvine aeg  ja soojemad ilmad aitavad ka sellele kaasa,  et, et lisaks nendele, mis mida saab piirangutega kontrollida,  et ka muud tegevused inimestel siiski toimuvad rohkem õues  ja ka näiteks kui me räägime nendest samadest koolidest,  siis on väga oluline, et me mõtleks, et kuidas teha nii,  et see kool ei saaks uute nakkuskollete allikaks,  et kuidas hoida koolid, kui ventilatsioon ei ole koolimajas  väga hea, on tegu vanema hoolega, et siis hoida nüüd suvi  maikuus neid aknaid võimalikult lahti, kas  või kui sealjuures on soovitus, et lastel olgu pigem  kampsunid seljas, kui seal jahedaks läheb,  sest iga maikuupäev ei ole väga suviselt soe ja,  ja muid selliseid asju tuleks mõelda, et,  et tõesti, kuidas, kuidas kõiki neid asju teha nii,  et sellega ei kaasneks kohe nakkusrisk. Krista Fischer, aitäh meiega täna ühinemast  ja mulle tundub, et teie toredad koerad läksid välisukse juurde,  et välja minna jalutama. Jajah, seda nad ootavad tõepoolest. Aitäh ilusat päeva teile. Kena päeva teile ka. Me jätkame viiruse teemadel, aga ma ei saa üle nendest üle  ega ümber nendest kutsadest. Perearst Andres Lasn, tere hommikust. No koerad, lemmikloomad need ikkagi mõjuvad tervisele hästi,  onju, maandavad stressi ja. Ma arvan ka ma siin muigasin sedasama intervjuud vaadates samamoodi. Aga räägime siis koroonaviiruse tüsistustest,  on teada, et inimesed põevad seda viirust väga erinevalt,  mõni väga kergelt, mõni päris raskelt. Kas need tüsistused puudutavad ikkagi ainult neid,  kes põevad viirust raskelt läbi? Oleks see vaid nii, et võib-olla see oli esimese laine ajal nii,  aga siis oli ka väga palju vähem nakatumisi. Mina oma igapäevases praktikas näen ka seda,  et need, kes on lihtsamini põdenud ehk näiteks  kes ei ole haiglasse sattunud kes ei ole ventilaatoriravi  alla sattunud, et mõnel inimesel selline väsimustunne  erinevad valud, et need võivad tõesti nagu ise ütlesite,  ka väga erinevalt kulgeda. Ja siis osadel inimestel pikemat aega ma ütlen sama juttu  ka oma patsientidele, et ma päriselt ei tea,  kui kaua need valud teel või kui kaua teil see väsimus kestab,  et teised on mulle rääkinud, et, et kuu aja,  kuu aega osad kurdavad mul siin kolm kuud hiljem pärast nakatumist,  et ikka ei ole päris 100 protsenti olla. Iseenesest ongi nii vilets see seis selles mõttes,  et me ei tea sellest viirusest täpselt ja me ei tea täpselt  ka nendest tüsistustest, et kui kaua nad võivad kesta  ja kui hulluks minna. Mõnes mõttes on tõesti tõsi, et väga palju on juba teada ka,  aga noh, räägitakse järjest rohkem sellisest terminis nagu  long hobid või pik hobid, kus ongi hästi pikalt väga  erinevate organ süsteemide üleselt erinevaid sümptomeid. Noh, üldine sümptom on väsimus, aga valud võib olla  ka õhupuudustunne. Sageli võib köha kimbutada niimoodi, et inimesel palavikku pole. Erilisi muid sümptomeid ei olegi, aga lihtsalt inimene köhib kaks,  kolm kuud järjest, et see on nagu jääk köha. Et miks see tekib ja miks see mõnel nii kaua on,  seda ei oska tõesti vastata. Mis selle pika Covidi või long Covidi puhul see ravi on  puhtalt sümptomaatiline. Põhimõtteliselt jah, et ei ole mingit konkreetset ravi,  see on ka selle taga kinni, et kuna me täpselt ei tea,  et miks see välja kujuneb ja miks kõiki see ei taba et  siis meil ei ole ka mingit ülispetsiifilist ravi,  et värskes õhus liikumine piisavalt vedelikku tarvitada oma  tervise jälgimine kui on vaja näiteks valude korral  vastavalt vajadusele valuvaigisti tarvitamine,  aga midagi muud head ei ole, et ma täpselt sama juttu räägin  oma patsientidele ka ja ja tahaks aidata,  tahaks. Aidata täpselt, aga minul ei ole sellist valemit olemas  ja ma arvan ka, et intensiivraviarstide,  kes haiglates töötavad, et kellelgi seda õiget vastust ei  ole Kui me räägime raskematest tüsistustest,  siis mis on need tüüpilisemad? No tüüpilisemad raskemad tüsistused on ikkagi see,  et tekib Õhupuudustunne ja tekib sellest hingamispuudulikkust,  me räägime üldiselt ikkagi inimestest, kes on haiglaravil  ja sealt juba järgmine samm on see, et kui inimene ise  hingata ei saa, et ta, see hingamine tuleb tema ees teha  ja selleks on olemas aparaadid, et ta satub ventilaator ravi alla. Ja need inimesed on väga pikalt sageli väga raskes seisus,  et, et jälgin ise ka oma patsientide kui  ka oma teiste keskus oma keskuse, teiste patsientide käekäiku,  kes on juba näiteks kaks-kolm kuud olnud ventilaatoriravi  all niimoodi, et suhtlen lähedastega ja mõtlen samamoodi,  et ma ei oska öelda, et mis täpselt saab,  et ma loodan, et ta tuleb välja. Aga mis kujul on ju ja kas päriselt ka? Jällegi minul seda kristallkuuli pole ja tõenäoliselt  ka patsiendi raviarstil seal haiglas ei ole. Nii et need inimesed, kes tegelikult on saanud  ka näiteks koju aga neil on mingisugused hingamisprobleemid,  kopsukahjustused, südamepuudulikkus. Me ei tea, kuivõrd väljaravitavad need on. Tõesti ei tea, et noh, nii palju nii palju on teada,  et sageli aja jooksul seis läheb paremaks küll,  täitsa lootusetu ka ei ole. Aga sellest pandeemia algusest ja suuremast lainest on  natuke vähe aega mööda läinud, et päriselt öelda,  et mis saab näiteks kahe-kolme aasta pärast  ja korraks tuli meelde ka, et. Rasketest tüsistustest veel, et siin on seoses vaktsiinidega,  eriti AstaZeneca vaktsiiniga seoses räägitud palju trombidest,  onju, aga koroona ise ka väga palju trombe,  et need inimesed, kes intensiivravi osakonnas on,  nad võivad trombida näiteks südamelihase infarkti  või ajusinsuldi saada või kopsuarteri trombi saada,  mitte siis vaktsiini. Viirusest endast viirus. Ise tegelikult põhjustab oluliselt rohkem trombe kui  vaktsiin või nii palju, kui vaktsiinidest teada on,  et see oht viirusest trommi saada on kümneid kordi suurem. Aga kui rääkida just nimelt vaktsiinidest  ja no ennekõike sellest samast AstraZenecast,  kui palju tuleb perearstil tegeleda nende probleemidega,  mis puudutavad vaktsiini kõrvalnähte. Väga sageli, et neid on ikkagi tegelikult palju  ja need vajavad ka kohati sellist arsti sekkumist  või ravi. Kas just sekkumist aga jälgimist ja nõustamist,  et vaktsiin on ravim ja igal ravimil on kõrvaltoimed,  sagedasemad kõrvaltoimed, sagedamini haruldasemad,  harvem ja nii AstraZeneca kui ka Faize või Moderna  ja teised vaktsiinid. Et nende kõrvaltoimete profil on laias laastus sarnane  AstaZeneca puhul, sellest tehnoloogia sõltuvalt on see  trombi risk olnud siin natukene suurem. Mis te arstina nendele inimestele ütlete,  kes näiteks on saanud AstraZeneca esimese doosi  ja neil on olnud kõrvalnähud, neil on võib-olla rängad peavalud,  palavik ja ta justkui kardab seda teist doosi teha. Kas te ütlete ikkagi peaks või oleks tal õige otsustada,  et mitte? Ma teen päevas selliseid vestluseid kolm-neli-viis tükki  ja ütleme nii, et kui esimese doosi järgselt olid sellised kõrvaltoimed,  aga need läksid ise üle ja ei ole mingeid muid  vastunäidustusi näiteks allergiline reaktsioon ei olnud  siis tegelikult on soovitus ka see teine doos ära teha,  sest et teise doosi järgselt see võimalus,  et mingi tõsine kõrvaltoime või selline,  mis vajaks näiteks haiglaravi, no ma pean silmas jällegi trombi,  see on kaduväike, polegi eriti kirjeldatud. Aga inimese rahustamiseks te praegu seda soovitust ei saa anda,  et aga tehke siis teise vaktsiiniga. No sellist ametlikku soovitust ei ole, et ma tean  nii palju kui näiteks Taani näitel, kus on AstraZeneca  tegemine peatatud ja kus on öeldud, et teeme  siis teist vaktsiini. Aga Eestis see keelatud ka ei ole, et kui inimene näiteks  tegi astaZenecaga ja tahaks teise doosi teha vaiseriga,  siis ta põhimõtteliselt võib seda teha. Keelatud ei ole, et iga sellise nii-öelda unikaalse otsuse  puhul on hästi tähtis inimest nõustada, et ta saab aru,  mis see tähendab. Laias laastus tähendab seda, et ei ole konkreetset vastust olemas. Igal sellisel. Uuritud tegutsemisest kõrvalekalle, et seal peab  siis neid riske ja kasusid teadvustama natuke rohkem. Perearstidel on tööd tohutult ja paraku ei ole  ka näha, et see töö kuhugi ära kaoks, kui just neid  tüsistusi silmas pidada. Palju jõudu teile. Ja. Alo Matiisenil täitub 60. sünniaastapäev. ETV näitab sel puhul täna õhtul Vahur Kersna mahukat portreesaadet. Alo, suren. Heliloojale pühendatud teemaõhtut saab vaadata pühapäeval  ETV kahes. To. Selge on see, et väga pikas perspektiivis selline asi  praktiliste erialade puhul Tuleb ikka pingutada kogu ühiskonnale, et  siis tulevane põlvkond arste saaks ikkagi õppida päriselus  päris patsientidega päris organitega kõike näha päriselus,  mitte ainult ekraanilt. Kuidas õppida arstiks, küpsetada video vahendusel torti  või remontida autot? Kool minu kodus täna kell 22. Null viis. Millised on Tallinna elamuslikumad trepid,  räägivad asjatundjad ja staarid. Kuidas üllatab oma vaatajaid aktuaalse dopingudraamaga  näitleja ja lavastaja Märt Pius? Meie kõige pikema ajalooga muusikafestival Eesti muusika  päevad laieneb võimsalt ja muutub balti muusikapäevadeks. Vaadake ffi täna õhtul kell kaheksa. Väga tore on juba siin, 22. aprillil inimesi metsa seenele saata,  aga meil on nüüd ühendus Marjega, kes muuseas käib seeni  korjamas aastaringselt. Tere hommikust, Marje. Tere hommikust. No on mul õigus, et tegelikult ikkagi 12 kuud on võimalik  metsast seeni korjata. Ja isegi Eesti kliimas, et meil on sellised vahvad talved  ja vahvad talveseened ja ongi võimalik käia aastaringselt,  metsas. Millal te alustasite metsas käimist ja kui pikalt on nüüd  siiani välja vedanud, mitu kuud? Nüüd ma alustasin 2019, esimesel jaanuaril,  sest vanarahvatarkus ütleb, et esimesel jaanuaril tuleb  kindlasti seenel käia, siis tuleb hea seeneaasta. Ja siiani iga kuu olete saanud siis metsast ikkagi mõne  seene üles korjata. Ja minu reegel ise kehtestatud on, et vähemalt söögi jagu  söögiseeni peab iga kuu saama. Mis siin saab esimesel jaanuaril korjata,  kui võib-olla on lumi maas, aga noh, ei pruugi olla,  siis on olukord võib-olla natuke lihtsam,  aga kui on lumi maas? Ka lumeae kasvavad meil samet kõrgesed nad on väga head söögiseened,  saab värskelt pannile panna ja nende boonus on veel see,  et tol ajal tavaliselt muid seeni ülearu palju ei ole. Et see ongi ainukene, mida siis silmata,  kus kohas ta kasvab, siis ei saa ju lume alt teda välja kraapida. Ema kasvab paju rägastikes vanadel rontidel tahab hästi  niiskust ja saab ka lume alt välja kraapida,  aga ma lihtsalt pole viitsinud. Järelikult on nende Pajuokste või tüvede peal teda nii palju,  et ei peagi lume pealt kraapima, kas see on kohe pannile  pandav seen või? Jaa, absoluutselt ja ta on pealekauba veel väga maitsev. No räägime nendest kevadseentest, kui ma praegu ütlen inimestele,  et minge seeni korjama, siis mida praegu leida võib? Ma tegelikult täitsa näitaks, mida võib leida. Täitsa värske saak, jah. Ja noh, tegelikult küll eile ma ei tea, kui hästi nüüd näha on. Aga siin on siis kõrvuti kevadkogrits ja tilluke kuhikmürkel. Et neid ei tasuks omavahel segi ajada, sest kevadkogrits  tahab hoolikat kupatamist, aga kuhikmürkel saab kohe pannil panna. Kas inimesed kipuvad segamini ajama või mis erinevus on tegelikult,  mida saaks kirjeldada, et inimesed saaks aru,  et see nüüd on see kogrits ja see on mürkel. Kogrits on nüüd selline tumedam ja kui ta suuremaks kasvab,  ta näeb välja, nagu oleks keegi oma aju maha unustanud metsa. Aga kuik mürkel, mida meie kandis kutsutakse  ka honisa ta ongi selline nisakujuline. Ja hoopis teistsugune, kui nad kõrvuti panna. Kui kõrvuti panna on teistsugune tõesti,  aga no äkki kuidagi võib siiski ka segamini ajada,  sest ma tean, et inimesed on segamini ajanud. Ja, ja see on igakevadine küsimus, et neid aetakse segi  mingil põhjusel, ehkki nad pole isegi mitte ühtemoodi. Kas nende kasvukoht on sarnane, et nad võivad kasvada üsna lähestikku? Ja võivad aga pigem kogritsaid, on praegu veel raielankidel,  kus on juba noor metsaistutus peal. Mürkel armastab metsaäri ja võib kasvada  ka aias. Ja isegi parkides ja ma tean isegi Lasnamäe laljas aladel Aga sealt ma pigem ei korjaks. No kui me veel ütleme, siis seesama mürkel on ju tegelikult  väga hinnatud, see tean, et maailmas makstakse tema eest  päris head raha ka. Absoluutselt ja ta on minu absoluutne lemmik Eestimaa seente seas. No minu lemmik ka ja niisama lihtsalt toredasti pannile panna,  ennem korralikult puhtaks pesta, millised need kasvukohad on,  me just rääkisime, et võib-olla linnaparkides  siis kuskil raies mikel metsaservades, aga  kus piirkonnas Eestis näiteks minul ei ole sellist head  korjamiskohta siin siin Põhja-Eesti kandis. Pigem võiks teda just Põhja ja Lääne-Eestis rohkem olla,  sest ta tahab sellist lubjarikast pinnast. Aga meil kasvab ta ka samamoodi metsa äärtest,  päris põlisra. Kas teie oskate, et kui vaatan see seljatagune,  mets, mis meil siin paistab, paistab, et millised seened  seal kasvavad, et sattuda ükskõik kus kohas Eestimaal  metsaserva sõidate mööda, peate, et auto kinni. Siin on kindlasti hea puraviku koht või siin on kindlasti  hea mürkli koht. Ja tegelikult mul natuke on selle peale nii-öelda nina küll,  et vaatan näiteks autoaknast välja, et siin peab olema  seenemets ja eks ta ikka ongi lihtsalt küsimus,  mis seeni sealt leiab? No mille järgi siis otsustada, kui on selline värske  seenekorjaja korv näpus ja tahab minna seeni korjama,  istub autosse, sõidab linnast välja, siis  mille järgi ta peaks otsustama, et siia ma nüüd ikkagi  selle auto teeserva jätan ja sinna metsa sammu. Kolm olulist asja, mida tähele panna? Kui nüüd naljaga öelda, siis vaadake, kus on teisi autosid  juba parkimas, et seal keegi on metsas. Seal on keegi juba seened ära korjanud. Tegelikult mitte, sest keskmine eestlane ikkagi ta võtab  üles kukeseene puraviku võib-olla mõne riisika,  aga sellised vahvad kännuseened näiteks jäävad kõik metsa. Kas kännuseened on ka sellised, mida saaks aastaringi  korjata või? No täpselt seesama amet kõrges kasvab ka ju puudel,  et teda saab, tema ongi ainult talve seen,  et tuleb kuskil oktoobri keskel lõpus välja,  üldse. Aga suvel on ju kännumantlid, sügise poole on suits  kollanud ika väga head seened. Ja igasuguseid vahvaid kännuseeni leiab. Mis see järgmine seen on, mida peaks hakkama metsast otsima,  kui nüüd kogrits ja mürkel on juba üles korjatud No mina ootan pikisilmi kurrelit, mida meie kandis on  ka vähe võitu, aga lootust on, et sel aastal ta  ehk võiks välja tulla, sest tema ka kehval aastal ei tule. No kurel on ka natukene sarnane nende mürkli  ja sellesama eks. On just mürki ka ühtemoodi, aga lihtsalt kui mürkile on  kübar jala küljes kinni, siis kurrelil on kübar lahti,  aga ta on samamoodi värskelt söödav ja väga hea söögiseen. Millal sirmikud tulevad? Sirmikut kõige varem olen leidnud juulikuus. Siis on veel aega natukene natuke. Kas eestlased on head seenetundjad, kuidas teile tundub? Järjest paremad, sest ma tean, et minu käest küsitakse  ka tihtipeale, et mis seen see on ja kas sobib süüa  ja huvi on kuidagi suurenenud. Marje aitäh meiega täna hommikul ühinemast  ja head seenekorjamist, sest ma ei saa öelda,  et noh, et alustame nüüd ja teie korjate aasta ringi lihtsalt,  aga igal juhul häid ja toredaid leide, nii et korv oleks  ääreni täis. Aitäh. Aitäh ja minge metsa. Minge metsa just nimelt, aga ennem näiteks minu meelest  seenekorjamise puhul võib ka jalad tugevaks treenida,  sellepärast kükitada tuleb palju, kui on palju seeni  ja just nimelt siis Maili soe täna hommikul meie  terevisioonis ja aitab teid järjepeale selles osas. Tere hommikust, siin maili ja mul on rõõm teiega täna koos  hommikul siin olla ja teha üks mõnus hommikuvõimlemine,  ole hea, võta lai järgseis, jälgi, et su pöiad oleksid  väljapoole suunaga ja vastas käega. Puuduta vastas jalga. Vaba käsi liigub taha, sirutades tuleb püsti. Siruta tule alla, minuga koos. Ja jälle hingad sisse. Välja rahulikult alla ja ülesse tule veel jäänud on mõlemale  poole üks kordus puuduta püsti. Super nii käed võivad jääda ette või paneb puusa  ja tule koos minuga liigu küljelt küljele,  alguses rahulikult ja iga korraga katsu järjest sügavamale minna,  raskuskese, hoia ilusti kanna peal, hoia kõht sees. Hinga sisse. Välja mõlemale poole kaks kordust jäänud. Tule. Lähme viimased pingutatuharat. Hinga sisse. Välja üks veel. Hästi, astume keskele aktiveeri oma kõht  ja astume küljele. Astu, puuduta, astu, puuduta, paneme käed juurde. Suured käteringid ette, ava rindkere suruabaruut kokku. Hinga. Superjalatöö jääb samaks ja pane käed teisipidi liikuma. Suru taga abalu kokku. Hinga väga hea, nii järgmiseks harjutuseks meie kõigi lemmik kükk,  võtame keskmise argseisu, aktiveerime kõhu,  lähed alla jälg, et su põlved oleksid väljapoole suunas tule ülesse,  pinguta ja painuta küljele hästi. Teine pool samamoodi. Kükk, painutus super, hinga sisse välja tuhale pingutus on tähtis,  painuta küljele. Pinguta. Väga hea käerk, üks jalg ees, teine taga,  astu. Ülesse vaheta jalg, teine pool vaikselt alla üles,  vaheta jalg, katsu mõelda, et su raskuskese oleks ilusti  keskel ja su varvastei tuleks, et su põlv ei tuleks üle  varba alla üles. Väga hea, viimane kordus. Hästi, aitäh sulle. Tere hommikust, kell on saanud kaheksa uudised. Euroopa Liidu riigid on koroona passi käivitamiseks vajaliku  üksmeele leidnud ja kui digitõendi algatuse  ka Euroopa Parlamendi protseduurid läbib,  võib see kasutusse jõuda juba juunikuus. Välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsleri Märt  Volmeri sõnul on Euroopa Parlamendi huvi,  et inimeste liikumine Euroopas taastuks võimalikult ruttu  ja seega ei tohiks parlamendis suuri probleeme tulla. Digitõend hakkab kajastama seda, kas selle omanik on vaktsineeritud,  koroona läbi põdenud või on andnud lähiminevikus negatiivse  testi tulemuse. Eestil on enda lahendus juba peaaegu valmis  ja testversioon peaks tööle hakkama aprilli lõpus  või mai alguses. Kuigi tegemist on Euroopa Liidu ühise koroonapassiga,  peab iga liikmesriik oma siseriikliku lahenduse ise valmis saama. Laiemalt loodetakse sertifikaatide kasutatavas testima  hakata mai lõpus. Pikemalt saab lugeda portaalist err.ee. President Kersti Kaljulaid jätkab täna töövisiiti  Afganistanis täna seisab riigipeal ees kohtumine  Afganistanis teenivate Eesti kaitseväelastega. Eile kohtus president Kaljulaid Kabulis Afganistani presidendiga,  kellega vestles Afganistani julgeolekuolukorrast  ja edasistest arengutest pärast liitlasvägede lahkumist. Kaljulaidi sõnul peab rahvusvahelise kogukonna pingutus  turvalisema Afganistani nimel jätkuma ka pärast  liitlasvägede riigist lahkumist ja ta rõhutas,  et nii Eesti kui ka kogu rahvusvaheline kogukond jätkab,  Afganistani toetas. Liitlasvägede lahkumise üksikasju täpsustatakse Kaljulaidi  sõnul iga päev, aga praegu ei saa veel öelda,  mis kuupäeval täpselt Eesti kaitseväelased Afganistanis lahkuvad. Moskvas ja Peterburis toimusid eile õhtul suured  meeleavaldused opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi toetuseks. Peterburis võeti kinni 400 inimest. Päeva jooksul toimusid meeleavaldused mitmel pool üle  Venemaa poliitilise tagakiusamise. Vaatlusorganisatsiooni OVD info teatel võeti päeva jooksul  kokku kinni üle 1700 inimese. Meeleavaldajad nõudsid arstide lubamist vanglas viibiva  Navalnõi juurde, aga avaldasid ka pahameelt korruptsiooni. Ukraina ründamise ja president Vladimir Putini üle. Saan ka Jass, no. Pensione. Koorma ta. Katvarju. Kaks kaas papi. Võistlusba Naval mudali kapitalisaate Val. Prostoloiaga. Aga aga? Aasta. Osta. Ja. Hollandi politsei kaasas narkooperatsioonidele robotkoera  spot robotit kasutatakse näiteks narkolaborite puhul,  et enne inimeste sisenemist olukorrast ülevaade saada. Spott on varustatud mitmesuguste kaamerate  ja anduritega ja seda saab juhtida eemalt. Politsei ülem ei öelnud, kui palju robotkoer maksis,  aga tema sõnul teeb see aasta arvestuses välja umbes sama summa,  mis ühe politseiniku palkamine ehk 44000 eurot aastas. Politseinike sõnul on narkootikumide väljanuuskimiseks päris  koerad siiski paremad. Üks laps. Sama mis? Ben. Oi, s paisu s. Robot. Kes uuri stop wats fonse vete pi vastust laadis. To faile insed. Öösel 100. kohati hoovihma, puhus lõunakaare tuul kaks kuni üheksa,  Saaremaa rannikul ja Kihnus puhanguti 12 meetrit sekundis. Täna ennelõunal on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm,  Lääne-Eestis võib üksikutes kohtades sadada hoovihma. Pärastlõunal on pilves selgimistega ilm ja mitmel pool sajab hoovihma. Puhub lõuna ja edelatuul neli kuni üheksa,  puhanguti kuni 12, Lääne-Eesti saartel kuni 16 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 12 kraadi,  rannikul kohati vaid viis kraadi. Järgmised uudised kell pool üheksa ilusat hommikut. Ja. Aitäh Juhanile ja tere hommikust. Hommik on ilus, vähemalt Tallinna kesklinnas paistab päike  aga päeva peale, nagu te ilmakaardilt nägite,  siis üle Eesti võib vihmasabinaid tulla. Nii on 22. aprillil, kuidas on 23. see on noh,  selline vahepealne, praegu on see prognoos  ja siis 24. 25., siis peaks tulema lörtsi. Nädalavahetuseks selline tore ilm, aga nii on,  aprilli lõpp on muidugi. Aga meie saate juurde tulles siis enne kui me räägime teile  natukene teemadest, me vaatame üht põtra. Ja see põder siis on ringi toimetanud ja kepsutanud seal  kuremaa kandis. Marek on selle pildi temast toredasti saanud  ja selline uhke loom ja minu meelest talle meeldib,  et teda on tähele pandud siiski veidi. Liikuv pilt vaata kui toredas liigub ja väga uhke,  üle kraavi läks väga kraasiliselt. Aga saate teemadest siis nüüd ka me räägime õige pea sellest,  mis puudutab läbi interneti õppimist netiõpetaja abil,  kuidas see käib? Ja, ja me räägime ka kalandusteost nimelt aasta kalandustegu,  siis žürii on oma otsuse teinud ja rahvas on oma otsuse teinud. Nii et täna hommikul saab siis mõlemad otsused välja  kuulutatud siin televisioonis ti. Muide, saate lõpus me läheme ka natukene läbi Skype'i maale  sest meie oleme siin ju linnainimesed, me ei tea sellest midagi,  mis elu maal käib, aga. Ise alled kepsutavad ja muu elu, kõik ärkab  ja kasvab ja. Aga millest kirjutatakse tänastes ajalehtedes head külalised,  on lehed üle vaadanud, neid lehti oli minu meelest täna. Palju oli mul vaja? Tere hommikust, Valle. Tere hommikust, Marko. Valle alustame sinuga, mis silma jäi? Ma alustaks kohe siis Tartust ehk siis restoranid  ja baarid ootavad pikisilmi terrasside avamist. Et kolmandal mail, siis on plaan juba välisterrass nagu  avada praegu Tartus ehitus juba kõvasti käib. Kust sa teod? Ise olen Tartust? Sa ise ootad ka, ma saan aru nende terrasside avanete taha. Jõe veerel kusagil väikese joogivõtteni. Kaks päeva tagasi oli ikka täitsa soe päeval  ja siis vaatasin, et ehitus käib ja ja et millal juba saab. Ja hea uudis on ka see, et Emajõe ääres need väiksed  nii-öelda paviljonid kus siis saab väljas istuda,  et need ka siis ehitatakse uuesti ja väike kuuba tuleb  tagasi sinna ja. Oo, see on väga hea plaan, minu meelest eelmisel suvel oli  see väga tore, see pikk Emajõge niimoodi lähed ühes kohas,  istud natuke, järgmises kohas on järgmised sõbrad. Kusagil uudistes ma juba nägin sellist kaadrit,  kus vaatamata sellele, et praegu neid piiranguid ei ole leevendatud,  siis tegelikult noori istus niimoodi koos üsna palju. Et kas nende soojade ilmadega oligi näha ikkagi,  et rahvas juba koguneb ja no ikka vaikselt koguneb  ja aga hoiavad ikka distantsi ka. Ma võib-olla siia omalt poolt lisan, et mitte ainult rahvas  ei oota neid baaride ja väliterrasside avamise,  et mul on Tartus mitmeid tuttavaid, kes peavad restorane ja,  ja seal on see majanduslik pool see kinniolemise pool,  see ainult, et toidu kojuviimise pool. Et see on laastavalt mõjunud ja mul on siiralt kahju näha  oma enda vanuseid kolmekümneaastaseid, sõpru,  kes. Peavad selle kõigega silmitsi seisma. Aga see terrasside avamine juba natuke nende olukorda ikkagi leevendab,  mis nad on sulle öelnud, on nad rõõmsad või pigem ikka noh,  ootame, kui saame ikkagi oma ruumid ka lahti  ja inimesi saab rohkem tulla. No. Minu soovitus oli sõpradele pange terrassid kohe üles,  nii nagu tehti Tallinnas, eks ole. Tartus käivad asjad pisut teistmoodi, aga loomulikult see  pakub leevendust neile ja inimesed ilusate ilmadega lähevad  juba välja ja saavad siis nautida neid mõnusaid kevadisi. Õhtuid kella üheksani. Aga kuidas tundub valle, kui näiteks ise nüüd läheks,  kas lähed julgelt või on ikka natukene selline tunne ka,  et no ma ei tea nüüd, kas peaks. Ei, ma arvan, et ei tasu nii palju karta,  et noh, inimestel mõistust on ja, ja noh,  ütleme minu puhul on hea see, et noh, kuna ma olen õpetaja,  et siis mul on kaks vaktsiini käes ja Vähe turvalisem tunne muidugi. Kas võib juhtuda ka nõnda, et kuna neid terrassilaudu ikkagi  on natukene vähe ehk et siis tuleb broneerida,  sest tekibki selline jooks, et noh, kui sul on seal viis  lauda ainult kahe tooliga, siis väga palju rahvast sinna ju  ei mahu, aga pärast tööd kõik tahaks minna,  eriti kui päike särab. Jaa, kindlasti. See tundub tõenäoline küll, jah, jah. Võtame järgmise teema. Nii ma võib-olla siis võtan enda ühe lemmikteema,  mis siin eesoleval nädalavahetusel meid kõiki ees ootab,  on siis Horvaatia ralli, kus siis Ott Tänak teeb? Debüüdi Hyundai roolis ja see ralli siis toimub asfaltil. Ja ja siin artiklis ongi kenasti kenasti välja toodud see,  et kuidas siis meie enda Eesti piloot Ott Tänak Säilitab sellise stoilise rahu, kõik sellised ennustused  ja asjad, ta tasub kõrvale panna ja jälgida  siis eelkõige nii-öelda siis asjade käiku,  aga miks ta ütleb, et see on paras katsumus? Paras katsumus ongi ta eelkõige siin välja toodud,  sellepärast et esiteks, kuna Horvaatia Horvaatias,  siis nii-öelda asfalti pinnaskate on väga muutlik ja,  ja siis eelmisest või selle hooaja alguses sõidetakse  ka uute nii-öelda rehvidega, et Pirellingi rehvid on see aasta,  enam ei ole Michelini rehvid. Et ma olen aru saanud, et selle autotootja rehvivalikus ei  ole nii häid rehve, kui oli eelmise autotootja rehvivalikus. Kui sa elad, Ott Tänakule kaasa, kas pärast seda on see  tunne ka, et läheks nüüd istuks rooli ja paneks gaasi? No vot ei ole seda tunnet, aga, aga aga vaadates läbi  televisiooni neid katseid ja asju, siis ütleme nii,  et kaassidur, pidur on ka nii-öelda laua Jalad käivad kogu aeg. Läheme edasi. Aga lähme edasi Pärnusse, noh täpsemalt siis õpetajad  ootavad lapsi tagasi kooli. Ja samuti nii-öelda kolmandast maist plaanitakse,  et siis saab äkki õpilasi tagasi kooli oodata,  et noh justkui siis põhikoolis ja algkoolis on see natuke kriitilisem. Et justkui see kontaktõpe ja inimestevaheline näost näkku suhtlemine,  et see on just seal, on oluline. Gümnaasiumis ta võib-olla niivõrd oluline ei ole,  aga ikkagi. Nagu asjad, mida kontaktõppel ei saa teha,  et. Siis. Jah, nii-öelda. Ega tegelikult. Ma arvan, et nende eksamitulemustega saab  ka selgust, et nagu kui suured lüngad siis nüüd on,  kui on. Aga õpetajad ikka täitsa ootavad neid lapsi tagasi  ja ma. Ei ole äkki tekkinud see harjumus, et hea kuidagi nagu  vaiksem on. Lärm, koolilärm jälle kõik sumiseb ümberringi. Nojah, võib-olla see on ka see nii-öelda pluss on ju,  et on natuke vaiksem, aga noh, jällegi eks kontaktõppel on  omad plussid, on ju, et ega see nii-öelda lärm  nii väga ei sega ka. Et selline. Ma tunnen, et need õpilased, kes tahaksid nagu nagu  üks-ühele nii-öelda õpet ja, ja küsida, et selline Õpilased küsivad distantsõppel vähem et siis proovida ise  hakkama saada ja selline nii-öelda õpetajal on endal  ka natuke keerulisem siis jälgida, et kes on nii-öelda joone  peal ja, ja kes siis jääb natukene maha sellest ma saan  täitsa aru, aga mõtlen, miks nad küsivad vähem. Nagu siin noh, üks võimalus on see, et inimene ise on ju laisk. Et on ju mugav see, et kui õpetaja räägib ja,  ja ega ma nii palju ei pea tegema, kui keegi ei tule mind surkima,  onju võib-olla isegi mingit mängu saab samal ajal  ka ju mängida ja miks mitte? Teistmoodi. Vaikselt istun ära et selline väga. Õpilasel on suurem siis vastutus. Distantsõppel, et kontaktõppel Võib-olla ei pea nii distsiplineeritud olema arusaadav. Reisimisest sa tahad veel rääkida? Koolivaheaeg on praegu ikkagi pered, reisivad. Paljud reisivad aga, aga. Aga paljud ei reisi ka. Mul on hea meel, et, et valla õpilasi kooli ootab  ja endise õpetajana ja õpetajatega igapäevaselt töötava  inimesena siis ka minu minu ringkonnas kõik õpetajad ootavad  seda kooli naasmist ja ja õnneks siis nüüd varsti esimesed  algklassid ja siis need õpilased, kes vajavad lisatuge,  saavad õnneks kooli, aga reisimisest aga reisimisest. Tänane maaleht, vabandust, maaleht räägib  siis reisimisest ja räägib siin erinevatest nii-öelda  inimeste kogemustest, mis on neil siis reisimisega tekkinud  siin koroona ajal. Ja, ja muidugi, mis, mis siit välja tuleb,  on ühe pere lugu. Kus siis võrreldakse nädala aja nädala pikkust Türgi reisi  nädala aja pikkuse Saaremaa reisiga. Ja mis sealt välja joonistub, on see, et Saaremaale on  perega palju kallim minna kui on minna nädalaks ajaks perega Türki. Et ja, ja samamoodi, mis, mis on tulnud välja siin  Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametist,  et eelmise aasta eelmise aasta koroonakriisi algusest on  siis tarbijakaitse ja tehnilise järelvalveametile tulnud  kuskil laekunud kuskil 1000 siis reisija õigusega seotud kaebust,  mida siis praegu menetletakse? Ja teiselt, mis, mis või kolmandaks, mis tuuakse  ka välja, on, on see, et eelmisel aastal antud vautšerid  hakkavad nüüd oma kehtivusaega lõpetama,  et mis nüüd edasi saab? Ei, ma jään sellest reisist ilma. Kas ma jään sellest? Rahast ilma, et inimesed, inimesed on kogunud aastaid säästu,  säästusid, et siis minna reisima ja nüüd on  siis sootuks võimalus, et nad jäävad oma reisist ilma,  nad jäävad oma rahast ilma. Aga eks siis tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveamet  peavad oma otsused tegema, et siis kas kohtusse minema  või mis instantsidelt neid asju uurima peaks. Aitäh lehed läbi vaadatud ja muuseas teile rõõmuks te võite  siis jääda kuulama ka pärast muusikat, on meil juttu ikkagi  sellest samast distantsõppest? E-õppest ja saab aidata neid selliseid väiksemaid lapsi,  näiteks kuuenda klassi poiss. Päikeselist kevadet teile aitäh, aga muusikaga,  jätkame nüüd ja kuulame lauljat, kes paraku eile meie  hulgast lahkus. Särav muusik, hea ja ilus inimene. Lea Talilioon. Mõõdame aega. Mõõdame kuni. Hommikul. Kuni. Polegi ja ega aknalaual. Tuvi. Kust ta küll tuli? On sul lim Et kõik Läheb mööda tahaks veel midagi öelda. Ah, las ta jääda. Pigem hammustan keelde, siis jääb meelde  ja saa minust aru. Mul on päriselt valus. Lihtsalt kannatan see nii. Kuni muudame reeglid Ja siis. Ei. Kui homme on ilus? Kõnni meesalus. Sulame päeva. Niisiis näed sa Et olla võin elus? Ja päris elus ringi uidates sinus. Just nii ongi ilus. Ainult anna mulle aeg. Ma tahaks veel midagi öelda. Minu. Jaoks on veel suvi. Just nii nagu oli Ma enam ei tee nii, tean veel, et. See on tali. Olen vait kevadeni. Kuni sulava veeni Ja siis. Järgmine teema on siis e-õppe netiõppe netiõpetajad Otto,  Aleksander ja Markus, tere hommikust. Me jõudsime siin juba eetriväliselt rääkida sellest,  et sul, Otto ei olegi praegu koolivaheaeg  ja Mul praegu veel ei ole koolivaheaeg. Aga ikka tuleb või sulle ei antagi vaheaega. Ei antakse küll, aga see tuleb lihtsalt. Mingi nädal varem, nädal hiljem, et ma täpselt ei tea Kuidas sa tunned, kas on kogu see selline e-õpe  nii ära väsitanud ka, et noh, olekski vaja nüüd vaheaega,  sõidaks ära kuhugi metsa või järve äärde  või mere äärde? Tegelikult see ei ole eriti esitav. See on jah, pigem tore, Sulle täitsa meeldib  ja jah, mulle päris meeldib. Kumb sulle rohkem meeldib, kas see, et saaks päriselt koolis käia,  või see, et läbi ekraani? No eks ma eelistan ikkagi koolis käimist,  et seal saab sõpru näha ja kõike Aga praegu pole saanud ja praegu oled sa  siis kasutanud ka netiõpetaja abi, mis õppeainetes sa oled kasutanud? Mul on siis vene keele, inglise keele ja matemaatikaõpetajad. Miks, kas need on kuidagi raskemad ained? Ei, pigem no erinevatel põhjustel, et inglise keeles me  näiteks kordame ainult neid erinevaid ajavorme  ja matemaatikas ma lihtsalt õpin juurde,  sellepärast et. Lihtsalt, et ma oleksin veel parem, kui ma praegusel hetkel oleksin. Nii et see ei ole kuidagi nagu järeleaitamine,  vaid see on pigem see, et sa tahad veel targemaks saada. Ütle, kas netiõpetaja võib vahel kuri ka olla,  ma tean, et koolis ju ikka nii, et üks õpetaja on natukene  rõõmsam ja leebem ja teine on natukene kurjem. Ei stant sellel internetiõppe l eriti sellist selliseid asju  pole juhtunud, et õpetaja kurja oleks olnud. Markus siit käis läbi nüüd keeleõpe, matemaatika kui üldse  mõelda erinevate õppeainete peale, siis milliste õpetajate,  milliste õppeainete järel on see kõige suurem nõudlus? No see kõige suurem nõudlus on ikkagi matemaatika,  et see on top üks, kus kõige rohkem eraõpetajat vajatakse  või üldse eratunde võetakse, et või noh,  üldiselt ka reaalained, et sealt tulevad kohe järgi keemia,  füüsika, et keeli on natuke vähem Otto võtab matemaatika selliseid netitunde sellepärast,  et tahab veel targem ja tublim olla. Aga kas valdavalt on põhjus ikkagi selles,  et inimesed ei saa aru, et nad vajavad järeleaitamist? Jah, suurem osa ikkagi on see nii-öelda tulekahju  kustutamine või kui on juba probleem tekkinud mingisugused lüngad,  mida on vaja täita, siis pöördutaksegi eraõpetaja poole. Mis kõige raskem selline vanuseklass on,  ehk siis kas pigem vajavad abi pisikesed keskmised,  suuremad? Kõige rohkem tegelikult on nagu põhikooli lõpp,  seitsmes kuni üheksas klass, et ilmselt see on see hetk,  kus koolis teemad lähevad natuke keerulisemaks,  võib-olla kõik lapsevanemad enam ise ei saa aidata  nii sisukalt, kui tahaks. Otto, kui sa oled endale leidnud selle e-õpetaja,  siis kuidas see protsess on käinud, kas sa vaatad sealt  kuidagi neid pilte ja loed või kuidas sa  selle õige õpetaja oled üles leidnud? Enamasti valib neid õpetajaid ikkagi minu ema  ja ma väga täpselt ei tea, kuidas see protsess käib,  aga eks ta vaatab, et kas õpetaja on varem millegi poolt  tunnustatud või kas ta on varem nagu silma jäänud. Aga kuidas see algab, kui te nüüd esimest korda omavahel suhtlete,  kas te saate siis kuidagi tuttavamaks, räägite? Üks räägib endast ja teine endast või kuidas? Esimesel tunnil enamasti. Esimesel tunnil, eks ikka õpitakse ka, aga enamasti õpetaja  ja laps siis tutvuvad. Ja siis vahepeal õpetaja küsib, nagu selliseid laiemaid küsimusi,  et aru saada, mis tasemel see laps on tegelikult,  et teada, milliseid asju nagu õppida ja. Sa oled selles mõttes juba proff, et sa oled päris palju  seda võimalust niimoodi õppida kasutanud,  mis nõu sina annaksid nendele õpetajatele,  kes seal teisel pool on, et teate, niimoodi toimib hoopis  paremini või et see oleks hea mõte, kui te teeksite? Ei no enamus tunnid, kus ma olen olnud need õpetajana on  ikka päris professionaalselt tööd teinud,  et eriti. Midagi nagu lisada ei olegi. Aga kas vahel ikkagi tuleb seda ette, et sa pead noh,  üle küsima, et ma ei saanud siit nüüd hästi aru,  äkki räägiks selle asja kuidagi uuesti või teistmoodi lahti? Mitte eriti tihti, aga eks vahel ikka jääb mõni asi arusaamatuks,  siis on vaja üle küsida. Et üldiselt on täitsa head õpetajad Üldiselt jah. Markus, milline see õpetajate tagasiside on? Õpetajate tagasiside on väga positiivne,  et suurem osa õpetajatest on meil tegelikult tudengid üldse  kes saavad selle tööga suurepäraselt hakkama. Ja tõesti, õpetajad tulevad tunnist ära positiivse emotsiooniga,  et kui õpilane on õnnelik, siis on õpetajaga õnnelik. Samas, kui need on tudengid, siis see ju tähendab,  et nad ei ole veel professionaalsed õpetajad. Jah, selles suhtes nad ei ole otseselt pedagoogid,  aga aga neil on teadmised, et ja nad on võimelised neid  edasi andma teistele õpilastele. Kuidas sulle tundub, kuivõrd see lahendab sellist probleemi,  et noh, kusagil väikeses koolis on näiteks keegi,  kes muidu võib-olla ei tuleks toime, ei saaks hakkama,  selline e-õpetaja kasutamine võiks anda sellise võimaluse,  et mitte kusagil ei ole seda probleemi, põhimõtteliselt saab  igast Eesti paigast abi. Jah, ma olen täiesti nõus, et sellel on päris hea  potentsiaal just selles osas, et et kui noh,  räägime ka õpetajate puudusest tegelikult üldiselt  ühiskonnas siis selline e-õpetaja eraõpetaja aitab seda  võib-olla veidi leevendada. No me väga ikkagi kõik, loodame, et ühel hetkel saab see  koroonaaeg ja e-õppeaeg mööda, kas siis panete  selle teenuse ka kinni? Ei, me ei näe, et see On nagu vajalik ainult siis, kui koolid kinni on  ja me siin pandeemia olukorras oleme vaid see vajadus on  tegelikult olemas ka täielikult normaalses situatsioonis,  et see on tänu sellele olukorrale just või  selle olukorra tõttu nagu rohkem esile kerkinud. Oota, kas õpetajad kunagi tehniliselt ei ole hädas  või mulle tundub, et mõned õpetajad ju ei pruugi olla  ka 20 aastased ja siis neil võib tekkida arvutiga natukene häda. Ei no eks vahel ikka mingisuguse arvuti apteegis võtavad  ikka kaua aega või mingisugune mikrofon on väljas mingeid  selliseid asju, aga eks varem või hiljem ikka see probleem  lahendatakse ära. Vahel saad võib-olla sa ise abi anda, on ju nõu anda? Ütle veel lõpetuseks. Mis sa koolivaheajal kõige rohkem teha tahad? Kui on niimoodi vabad käed, teen, mida tahan. Ja. Ei teagi, praegusel ajal ei tohi eriti paljudesse kohtadesse minna,  et. Sõidan rattaga ja. Kutsu võib-olla mõne sõbra külla. Tahta võib ju igasugu asju, aga paljusid asju lihtsalt ei  saa teha, rattaga sõita. Õnneks saab aitäh täna hommikul tulemast  ja ilusat kevadet teile. Tule. Jah. ERSO kutsub kontserdile 30. aprillil kell 19 kulmineeruvad  Estonia kontserdisaalis Eesti ja Balti muusikapäevad. Mihhail Kertsi juhatusel kõlavad peamiselt Baltimaade noorte  heliloojate teoste esmaettekanded. Kohtumiseni. Eesti heliloojate liit esitleb Eesti ja Balti muusikapäevad  tasuta veebikontserdid 22.-st aprillist teise maini. Festivali teema, DNA lovdialoogi, kultuuri,  muusika ja teaduse vahel. Tutvukavaga www.Eesti muusikapaevad.ee. Üle-eestiline teeme ära, talgupäev toimub tänavu esimesel mail,  järgides kehtivaid piiranguid ning kaks pluss kaks reeglit  kutsume üles kõiki eestimaalasi tegema sel kevadel oma  koduseid talgutöid kõige lähedasemate inimeste ringis. Vaata lähemalt ja pane oma talgutegu kirja,  teeme ära pee. Kui te panete kevaded tähele, on väga tore  ja teete sellest pilti, on veel toredam ja me oleme tõesti  saanud neid pilte, kus pannakse selliseid vahvaid,  kevade märke tähele ja üleüldse, mis looduses toimub,  loomad, linnud, lilled, kõik juba ärkavad  ja elu keeb. Pilti teete, siis, tehke niipidi. Ja ja minu pilt.err.ee on see keskkond, kuhu  siis pildid üles laadida, sealt me saame kenasti kätte  ja mõned oleme saanudki. Väga ilus puuvõra. Ja kaunis selline. Ja. Nii. Aitäh. Ja. Jah. Seda põtra ma olen juba läinud. Seda me korra juba näitasime, jah, see on sealt. Jõgevamaa kandis Ja tead, sa kevadel saab teha sellist mängu,  et mida ja keda sa oled näinud ja siis peab ütlema  selle lõppeva tähega. Kui nukk, siis mina pean ka tähega alustama. Koer. Rebane, eesel st ma pole midagi näinud. Kalju kotkas see nüüd ei läinud küll sinna mängu,  aga näe Vaata merikotkas on see ja kaks muna, on ta  siis endale pesas? Ja ta ei söö neid mune praegu. Ei? Ei. Eve ja Erik son, loodetavasti siis Eve, kes ennast sinna  kenasti praegu sätib, hoiab need munad ilusasti soojas,  väga hoolitsev ema. Päikeselist kevadet ka lele ja Erikule, aga,  aga nüüd saab sõna Juhan. Ja. Tere hommikust. Täna selgub AstraZeneca vaktsiini puudutavate otsuste tõttu  peatunud eesliini töötajate vaktsineerimisega jätkamise aeg  ja viis. Märtsi keskel otsustas valitsus,  et eesliini töötajaid vaktsineeritakse Astra Zeneca vaktsiiniga,  et näidata avalikku usaldust selle vaktsiini vastu. Hiljem, kui üle Euroopa otsustati, et AstraZeneca vaktsiini  alla 60 aastastele siiski ei süstita, jooksis seetõttu  ummikusse ka eesliini töötajate vaktsineerimine. Riigikantselei esitab koos sotsiaalministeeriumiga täna  valitsusele konkreetse ettepaneku, kuidas eesliini  vaktsineerimisega jätkata saab. Valitsus arutab seda kabinetiistungil. Avasime ka selle arutelu, kuidas eesliini vaktsineerimisega  edasi minna. Leppisime kokku, et neljapäeval siis riigikantselei,  kes seda vaktsineerimist nii-öelda koordineerib,  esitab koos sotsiaalministeeriumiga konkreetse ettepaneku,  ehk milliste vaktsiinidega ja millise ajatempos saab  eesliini töötajate vaktsineerimisega jätkata. Nüüd, kus üha suurem osa nende riskirühmast  ehk 70 pluss vanuses inimestest ja noorematest teatud  diagnoosiinimestest on juba saanud vaktsiini võimaluse  või ka nagu tänases ka avaliku kutse endast märku anda,  ennast vaktsineerima tulla perearsti juurde  või siis haigla juurde, kes parasjagu seda võimalust pakub. Soome valitsus arutab majandusplaane viiruse järgseks ajaks. Vaatlejate sõnul on valitsuserakondadel suured erimeelsused  ja välistatud pole ka valitsuse lagunemine. Keskerakond nõuab, et viiruse kriisi ajal lõdvaks lastud  eelarve distip liin tuleb taastada ja astuda samme tööhõive suurendamiseks. Vasakpoolsed on selle vastu. Kumbki on ähvardanud valitsusest lahkuda,  kui oma tahtmist ei saa. Suured erimeelsused on ka turbatootmise lõpetamise asjus,  mida nõuavad rohelised. Eile õhtul tegi peaminister Sanna Marin oma  kompromissettepaneku aga keskustale see ei sobinud. Siiani ei ole suudetud milleski kokku leppida. Läbirääkimised pidid täna lõppema, aga tõenäoliselt jätkuvad  veel homme ja võib-olla ka nädalavahetusel. Saksamaa parlament kiitis heaks seaduse,  mis muudab teatud koroonapiirangud üleriigiliselt kohustuslikuks. Siiani on 16 liidumaad ise otsustanud, kuidas valitsuses  välja töötatud piiranguid rakendada. See on tekitanud suurt segadust ja osa liidumaade juhte on  seda kasutanud selleks, et piirangute leevendamisega oma  populaarsust suurendada. Uus seadus teeb nakkuse kiire leviku korral kohustuslikuks  teatud meetmed näiteks öise liikumiskeelu  ja poodide ja koolide sulgemise. Ja siis saime Andres ainest hüüda andres. Divina. Siis absoluut lugu aga ade of Britva esineda mehitamata. Ja. Siis kumma s? Teada. Et on ausad tra? Ja okei, in. Suspeet samas see Gani. Getes on pärast mitme ni? Efekti. Aastaid prin. Hispaania teatas, et annetab viis kuni 10 protsenti oma  vaktsiinidoosidest Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikidele. Peaminister Pedro Sanges ütles Ibero Ameerika tippkohtumisel Andorras,  et vaktsiini annetatakse niipea, kui pool Hispaania  rahvastikust on kaitsesüsti saanud. Ta lisas, et aasta lõpuks peaks Ladina-Ameerikasse jõudma  7,5 miljonit doosi. Praegu on Hispaanias vähemalt ühe kaitsesüsti saanud 21  protsenti elanikkonnast. Plaani kohaselt peaks pool elanikkonnast vaktsineeritud  olema juuli lõpuks. Pool tundi tagasi jäi õhutemperatuur Eestis kahe  ja kuue kraadi vahele. Täna ennelõunal on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm,  Lääne-Eestis võib üksikutes kohtades sadada hoovihma. Pärastlõunal on pilves selgimistega ilm ja hoovihma sajab  juba mitmel pool. Puhub lõuna ja edelatuul neli kuni üheksa,  puhanguti kuni 12, Lääne-Eesti saartel kuni 16 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 12 kraadi,  rannikul kohati viis kraadi. Tänahommikused viimased uudised kell üheksa. Jaa. Aitäh Johanile ja tere hommikust, terevisiooni vaatate  ja kell on viis minutit pool üheksa läbi  ja üsna pea viime me teid muuseas Valgamaale Mart Kase tallu,  kus sellel aastal siis kitsedel on sündinud tervelt 80 talle  ja mulle tundub, et ilm on selline soodne,  et kitsetalled väljas kepsutada saaksid,  aga maaelus siis mardiga, saame rääkida trenni  ka siin terevisiooni stuudios aga ühed räimepärjad vajavad  siis üleandmist. Aasta kalandustegu on siis taas valitud. Tere hommikust, Toomas Armulik. No alles teist aastat muidugi, aga mulle tundub,  et juba on saamas vist traditsiooniks või. Traditsioonile on alus pandud ja loodame,  et jätkub. Et tuleb tunnustada neid inimesi, neid ettevõtmisi,  kes selles valdkonnas toimetavad Absoluutselt eestlastele ju meeldib valida nagu parimaid  igas igas alas, et miks mitte siis ka kalanduses on ju noh,  ütleme, Eestis on kalandus ikkagi väga tähtis majandusharu. Ja kaks räimevärga ajab siis üleandmist. Üks on see, mida rahvas otsustas ja üks on siis,  mis žüriile kõige enam meeldis. Räägime sellest rahvaauhinnast, kõigepealt. No rahvaauhind on siis selline, et rahvas ise pakub  kõigepealt kandidaadid välja, sealt siis valitakse sellised. 10 tükki välja ja siis nad saavad hääletada. No kui palju esialgu pakuti siin? 1800, vabandust, vabandust, pakuti ikkagi,  kas seal oli 25 või 26 tegu nendest siis 10,  valisime nagu välja. Ja esikolmikusse jõudsid siis, mis esikolmik oli  siis esimene muidugi oli Purtse kalasadam,  kellele me kohe hakkame andma. Teine oli räävise festival. Peipsi ääres ja kolmas, vot nüüd ei mäletagi enam. Seal oli juba suremas. Seal on juba suurem vahe sees. Miks see Purtse kalasadam inimestele nii oluline on,  mis seal siis toimub? Ma arvan, et see on tegelikult väga hea näide sellest,  kuidas kohalik kogukond neil on, initsiatiiv muidugi nad pakkusid,  kohalikud pakkusid selle teona välja ja ilmselt ei  hääletanud ju Purtse kalasadama poolt Häädemeeste  või Sõrve sääre inimesed, vaid ikkagi Lüganuse valla  ja ütleme, Virumaa inimesed, et noh, kohalikele,  see läheb korda ja Purtse kalasadam on selles mõttes hea näide,  et ta oli väga selline vinduv väikene jõesuudme,  sadamake. Ja väga hea näide on ka see, et  selle MTÜ, kes seda taastas, oli viis viimast kalurit. See nimi ütleb juba ära, eks. Põhimõtteliselt sinna oligi veel jäänud,  paar inimest on ju, kes sellega tegelesid? Tegid oma taotlused, said toetused, hakkasid seda taastama  ja noh, kindlasti ma arvan, et järgmine aasta on seal võib  olla 10 10, mitte viimast kalurit võiks MTÜ nimi olla,  et see toob nagu elu. Nii aga žürii auhind läheb siis. Noh, seda ei pea õnneks kaugele viima, see on siia majja,  et see aasta jah väga, väga pika puuga võitis  siis ERR-i saade osoon, miks, sest nad on tublit tööd teinud  kalanduse populariseerimisel ja selle ütleme nüüd  objektiivsel kajastamisel meil on siin viimasel ajal olnud  levis või noh, liikunud filmid on ju, mis on löödud väga  musta värviga ühe puuga, mis on noh, nii öelda doktor  Kööbels oleks noh, kahvatuks sellise propaganda kõrvale,  aga osoonile tuleb nagu. Au anda, et nemad nüüd ikkagi kajastavad asju nii,  nagu on nad kaasavad sinna spetsialistid,  nad kaasavad teadlased, eks ju. Nad ei löö seal emotsiooni pealt, vaid seletavadki asju,  nii nagu on ja kalandus on osoonil olnud nende 27 aasta jooksul,  mis nad on tegutsenud ikkagi väga korralikult pildis. See on meie valdkonnale väga hea. Nii ja selles žüriis siis neile auhinna annab. Toomas, aitäh. Ma võtan muuseas selle au endale, et ma lähen  selle räimepärjaga siia. Kui tohib, ma veel lõpetaks selle klassikaliselt,  et kolm soon, sööge kala hoomega kolm. Just aga tere hommikust, õie ja tere hommikust,  Sander, see on päris raske. Ma panen selle siia laua peale, aga no tunnustus igal juhul. Nii palju õnne võitjatele veel. Suur-suur tänu aitäh. No õie, meenutame kõigepealt seda, kuidas see osoon  siis üldse algas, oli 90.-te alguses, onju. See oli 93. aastal, jah, me alustasime tegelikult maikuus üksiksaadetega,  aga päriselt juba niisugune. Regulaarselt läks eetrisse. 18.-st oktoobrist alates oli esimene osoon niisugune  regulaarne juba ja osooni nime all. Ja kui on nüüd me kalade juurde jõuame. Siis ja kala oli juba järgmine kuu, 22, november oli esimene  saade kalasaade kuldkala nimi on raha, sest et see oli just  täpselt see 93 selline aeg, et kus nüüd olid likvideeritud  kõik väikesed, need kalatsehhid ja kõik vääris kala,  läks otse välismaale siia Eestisse jäi siis ainult räim kilu  ja siis tekkis üks, mis oli väga huvitav,  üks uus amet kalakaupmees. Need olid nüüd, et ühesõnaga see oli täiesti tavaline pilt,  et hommikul rannas nagu paadid tulid, siis olid mehed  šigulite järel kärudega seal ootamas, kes ees,  see mees sai selle otse paadist kala ja siis sõitis kas  siis sisemaale kuskile. Suure tavaliselt oli see pilt see, et kas turul müüdi  või turu väravas õigemini või siis kaupluste juures,  et see siis liikus niiviisi mööda Eestit see kala ringi. Et see oli nagu see esimene esimene, see saade,  mis oli just, et ja kala oli kallis, ka see räim oligi ainukene,  mida see eestlane üldse osta jõudis, sest et muud teist kala  ei tulnud kõne allagi. Ja järgmine saade juba oli meil tõsise probleemiga reostusest. Sest kõik see, see veneaegne reostus oli ju jäänud see  jõgedesse jõudnud need põllumajandusmürgid,  väetised, need ju kõik ladestusid vees ja  kus ta siis mujale kui kalades ja eriti oli tõsine  raskemetallid ja just elav hõbe. Ja siis siis me juba kaasasime kalateadlased,  siis tulid kalateadlased ja, ja muide, selles teises saates  esimesena ekraanil oli üldse Aleksei Turovski,  aga tookord mereinstituudi teadurina ja kes  siis mul on nii meeles, see seal ta lahkas laboris haugi  küll oli kole hau hirmsa kasvaja, aga oli niisugune  ja tema nagu kuna parasitoloog, siis tema oli sellest vaimustatud,  mida ta kõik sealt seest leidis. Ja siis tekkis kohe see küsimus, et kas seda kala üldse süüa võib,  tähendab üldse kala, et kuna raskemetallid,  et siis tekkis juba see, see niisugune teadlastel see  küsimus ja hakati uurima rohkem. Aga algusest peale me kaasasime see neid kalurid. Ja muidugi, mis tõsine probleem oli, oli see,  et üks asi oli reostus, aga teine olid muidugi need kude ja,  ja rändeteede takistused kaladel, et need olid  ka tõsised, et noh, tammid hüdroelektrijaamu oli väga palju  ja ja see tähendaski, et, et noh, et lõhedel  ja just lõhelistel ei olnud võimalus liikuda oma kudealadele. 28 aasta jooksul on õie tegelikult enne kõrvale palju  saatejuhte ju kasvatanud, teeme hüppe korraks kaasa  ega vaatame soonilõiku. Kas te olete koha näinud nende ka jah, missugune see koha on? Oska kirjeldada selline hall Ja. Kas kas sa koha maitsnud oled ja on hea kala? Püüdsime siis omal aal, kohe õhtul grillisime ära ka. Ja on hea kala, kala siis, kui sa oled saba tüki,  siis on hea kala. Sina oled olnud osooni vaataja enne seda,  kui sa Oli ja, ja vastabki tõele, teie luureandmed on head. Olin ja unistasin sellest, et tahaks näiteks näha,  kuidas nad filmivad neid kalu ja ma vaatasin täiesti  raudselt koolipoisina osooni saateid. Eriti just kalade pärast see maailm ikka sulle meeldib,  mis seal vee all toimub ja ei täitu kala lugu,  sa oled teinud tänaseks stati. Et tegelikult see oli üks suur õnn selle osoonile,  et kui me räägime nüüd teemadest, eks ole,  2005, esimene ihtüoloogi haridusega saatejuht oli meil  Randel Kreitzberg ja siis teine oligi 2011,  kui Sander tuli, eks ole, et, et siis juba me läksime liigiti,  väga konkreetselt tulid konkreetsed teemad,  et kui enne olid seda olid nagu niisugused üldised tõsised  probleemid ja teemasaated, aga siis juba see  nii Randel kui Sander mõlemad hakkasid tegema oma eriala  arvestades väga konkreetseid liike käsitlema. Sa oled kõik kalade lood teinud põhimõtteliselt  siis osooni või kui sa oled. Ei? Ei, ei. See, see küll ei vasta tõele. Aga jah, eks see kala kalad on suur kirg  ja ma ei löö nii-öelda risti ette, kui vaja minna jälle  siis igal juhul kalade nimel ja kalateadlaste eest. Aga pigem tulevad ikka sellised probleemlood või,  või tegelikult on midagi toredasti hästi ka. Sageli küll, sest me ei saa ju salata, et inimmõju  ja inimtegevus on üha rohkem ja kõikjale jõudnud  ja tore on lihtsalt näha seda, et siin ka me pildil näeme praegu,  kuidas tuurapoegasid Läänemere tuurapoegasid,  asustatakse Narva jõkke. Et kui on võimalus midagi loodusele tagasi anda,  siis ka seda julgelt tehakse ja tehakse mitte niimoodi  emotsiooni pealt vaid ikkagi teadmistele tuginedes  eeluuringutele tuginedes, et taastatakse kalade kudealasid,  me teame, et seda näiteks Matsalu rahvuspargis on haugile  taastatud väärtuslikud kudealad alles hiljuti,  et me saame hakata alles neid vilju noppima. Samamoodi siis viiakse Narva lõkke noori tuurasidet  Läänemere tuurapopulatsioon, mis oleks siis lähtuks Narva  jõest võiks taastuda ja lõhejõed samamoodi,  et mõned asjad kannavad vilja. Nii et mõned probleemid on lahenduste käigus,  et ehk siis need lahendused. Tulevad, et me ise rikume ja ise peame parandama. Jah, siin ma lihtsalt lisan siia juurde,  et tegelikult see au, et me hakkasime üldse nagu seda neid  asustamist näitama, eks ole, ja tegime mõtlen,  päris uhke see lugu tuli meil elu seal ringist,  lõhe eluringist kui Põlula kalakasvatuses,  kuna need looduslikud populatsioonid olid hävinud. Väga paljud lõhejõed olid tühjaks jäänud  ja siis tuli kunstnikke neid kasvatuse kalu hakata asustama ja,  ja siis meil õnnestus tõesti teha 2000 2000. aastal niisugune,  et sõna otseses mõttes film eluring nii Niisa marja  kogumisest kuni siis uue ringini asustamata välja,  aga sinna vahele jääb pikk ring, kus nad sellel lõhel,  et see oli väga-väga huvitav ja mis nende asjade juures ma ütlen,  minule meeldib see, et, et me oleme olnud järjepidevad,  et kui me oleme rääkinud kalade asustamisest või,  või seirest või kõik, et me vaatame nagu pikas perspektiivis,  eks ole, ja järjepidevalt, et kui 93 alustasime nendest Mürkidest ja, ja reostusest, eks ole, aga me ikka käsitleme  neid edasi, nii et see kogu aeg on nagu järjepidev. On. Jah, mul on ka üks küsimus. Sander, ma tahaks nüüd selgusele jõuda, kas see on legend,  et on kevade räim ja sügisräim ja need on kaks täitsa ise  kala või. Ei, see ei ole legend, see on päris tõsi. Üks kala, üks räim koeb kevadel ja teine  siis kuskil alates augustikuust, ehk siis suvesoojas  ja natuke juba jahenevas vees ja kevadräim ootab seda,  et veed soojeneksid, ehk siis tuleb sinna just jahedamasse  vette kudema. Aga nüüd on see, et käsitluse osas osad ütlevad  ja nimetataksegi nii, et nad on erinevad,  rassid, et nad on ikkagi sama liik. Aga on ka selliseid teadusuuringuid, mis tahaks jõuda  kaugemale ja neid natuke rohkemgi eristada,  aga just jah, see on põhiline, et ka kasvuerinevus näiteks  on neil, et see sügisel kudev räim on suurem,  et mõned on lausa tead sellist heeringamõõtu,  mõnusad suured ja rasvased, mina väga, kusjuures soovitan  sellele kalale tähelepanu pöörata ja julgelt rannakaluritelt  küsida Kihnu meestelt siis kindlasti saarlastelt,  kes Liivi lahest püüavad, et julgelt minge,  küsige, tundke huvi, mis asi see sügisräim on,  tahaks õudselt proovida. Ma küsin küsimusega ära, ma küsin selle ja ütle. Eks ole, et, et on tulnud ka uusi liike,  näiteks ümarmudil, millest me ei teadnud mitte midagi. Põhi liigid jah. Asaastal alustasime, et, et ka neid võõrliike on juurde. Lontmudil ka mingi hetk tuli ja. Palju, aga ma tahan lõpetuseks küsida ikkagi  ka tuleviku kohta, vaatame kaugemale ka,  millised kalalood on siis osoonis tulekus,  mis on niimoodi ootel. No vot ongi, Õie just mainis, et me tuleme kindlasti mõne  asja juurde tagasi, siin oli näha enne kui nüüd Kristo on  siin vist ka kuskil, ahh, tema käis meri forelli eelmine  aasta püüdmas. Väga vahva oli, et, et angerja teema on kindlasti,  mille juurde me tuleme tagasi, me nägime siin enne suuri  võimsaid angerjaid. Et angerja probleem on päris suur, et tegelikult on tegemist  punase raamatu kalaga. Ja tema see kudemis või paljunemisprotsess on niivõrd keeruline,  et ta kunstlikul teel ei paljune. Ta ulmeb ainult kaugel Sargasso meres. Ehk siis me peame väga palju rohkem inimestena tegema selleks,  et angerja populatsiooni taastuks, et me saaksime jälle  nii-öelda ausa tundega angerja liha maitsta,  kui meile see väga meeldib, et, et angerja pärast tuleb  südant valutada ja kindlasti selle teema juurde tagasi tulla. Aga praegu pigem siis loobuda angerjast. Mina ütleks niimoodi, et, et selline looduslikust veekogust  näiteks merest, tähendab, ma ei saa öelda siin Võrtsjärve puhul,  kuhu sinna neid klaasangerjaid asustatakse,  et ei saa ju kaluritel tööd ära võtta, eks ole. Aga kindlasti peab mõtlema seda, et, et kuidas anda praegu  nüüd rohkem loodusele tagasi, et selle teemaga peab tõsiselt tegelema,  et tulevikus oleks kala, mida püüda? Et me peaksime jah, see tegema osooni, niikaua kui  looduslikud populatsioonid taastuksid Arusaadav teiega jätkuks juttu muidugi õhtuni välja,  aga väga tore oli rääkida ja veel kord palju,  palju. Aitäh pühapäeva hommikul, aga vaadake prillidoosi kell üheksa,  null viis. Täna laulan teile, laulan teiega, ma laulan,  laule on ju palju laulge. No tere, hea vaataja Rõõm on sinuga jälle kohtuda. Tead, ma istun siin ja mõtlen, et alles oli aasta 1969,  kui ma telemajja tööle tulin, eks ole. Ja näete, ajad on nii kiiresti lennanud,  juba on 2021. Kas hinge pole jäänud mingi niisugune igatsus  selle järgi, et teatri laval kui näitleja olla,  mitte paroodianäitleja? Ma olen saanud teatrilaval olla ja teha ka päris tõsisemaid rolle,  aga noh, ju ma ikka olen niisuguse lõbusa loomuga ise  ja ma ikkagi ütlen, et tuleb teha neid külgi endas ja,  ja, ja, ja rohkem nagu arendada seda, mis sul kõige tugevam on. Mina on ikkagi see paroodia, ma ei saa sinna midagi teha,  las ta olla. Ja. Ja. Linnainimesed uurivad nüüd, kuidas elu maal läheb  ja meil on Skype' i ühendus Mart Kasega,  Mart. Tere hommikust ja no räägi, mis tööd tegemised  siis praegu maal kõige aktuaalsemad on? No tere hommikust, no noh, eks igaühel oma tööd,  aga meil on siin hetkel 79, kitsetalle on meil,  et eks kõige aktuaalsem on vaadata, et neil on kõik hästi  ja nende emmedel ja ja, ja, ja aga, aga nagu üldiselt aasta  kokkuvõttes võiks öelda, et, Et on hetkel suhteliselt külm ikkagi, et loodus nagu ei lähe edasi,  et iga aasta on 24, umbes 24, aprill on saanud varajane  kartul maha ja kitsed karjamaale siis enne viiendat maid ei  saa vist see aasta kumbagi. No tundub, et sellel kitsetallel on küll üsna hea olla,  kes seal süles praegu on, aga kui neid kokku on 79,  kas see tähendab seda, et neil nagu mingisugust vahet ei  anna üldse teha või näiteks nimesid? Panna. No meil on neil kaelapaelad on kaelas ja,  ja sealt kui sünnib, siis läheb ema number  ja sugu ja mitmest all. Aga meie kaks tütart nelja-aastane Anna ja kolmeaastane  Kirke panevad neile kogu aeg nimesid, aga minu arust on siin  aadikas juba 20 lilli ja 20 roosit, et et et me otseselt,  kui nimi kujuneb kuidagi hüüdnimena, siis aga niimoodi jah,  nimesid enam ei pane. Lillidel ja roosidel läheb siis üldiselt hästi,  kuidas läheb teistel neljajalgsetel? Jah. No ei ole viga, selles mõttes see aeg ongi,  et vaata poegimine oli meil see aasta hiljem aprilili alguses,  aga see on tähendab et on juba rohkem valget aega,  et paljud kitsed poegisidki õues ja nendest 79-st on luti talle,  see ongi mul ainult kaks tükki, see on päris hea protsent lutitalv,  see ongi see üks moonapoeg on siin mul, et Mona otsustas,  et ta annab ainult tütrele süüa, et kui selline otsus vastu võetakse,  siis peab selleks valmis olema, aga kui 79-st ainult kaks  ja neist üks ka vist saab natuke süüa, siis on see  tegelikult päris hea protsent. Aga meil on sel kevadel selline. Värk värk veel, et meil sul koera ka kutsikad aprilli alguses,  et nooremal koera. Et meil siin seda elu on, et nii kitsealles kui  koerakutsikaid saab see aasta. No koertel läheb hästi, talledel läheb hästi,  aga need, kes tegelevad ka lindudega lindudel vist praegu  nii hästi ei lähe, neid põhimõtteliselt ei saagi linnugripi  tõttu õue lasta. Kanad on mul kinni ilusti praegu, aga, aga jumal hoiaks  jumal seda, et et rannikualadelt kaugemale ei leviks,  et see on selline ka, ega sellest haigusest meedia puhul ei  tasu alati nagu lähtuda, et et hetkel on ta rannikualadel  ja nagu ma lugesin või olen kuulnud internetist lugenud,  et et on ka signe kahe otsaga asi, et, et osad need  põllumehed suured viljakasvatajad lootsid,  et need noh, ränd Lagled vist söövad nende kõige rohkem  nende vilja ära, et oleks nüüd see, et gripp võtaks neid maha,  aga nende külge üldse ei hakka see et ta nagu loodame,  et ta jääb väikeseks rannikualade probleemiks  ja sisemaal ei levi, me oleme sügaval sisemaal  ja hetkel siin ei ole midagi. Mart, sa juba mainisid külma ilma, kui palju morjendab see,  et praegu ilmaprognoos lubab näiteks nädalavahetuseks lörtsi  ja lund. No see morjendab nii palju, et tänase päevaga tuleb  heinapallid ja kõik oksad kitsedele metsast ära tuua  või kõik sellised, kus traktoriga sõitmine on,  et see lõhub seda must traktori rehvimustriga,  seda karjamaad vähem, et noh, selles mõttes mind väga ei morjenda,  et ma, mul nagu Võtan vastu, mis antakse, et, et. Et, et lihtsalt kõik lükkub edasi, samamoodi ongi,  et kitsetavad karjamaale hiljem kartul saab maha hiljem ja,  ja, ja noh, ütleme, et see, ega tegelikult Eestis on iga  aasta aprill seisab suhteliselt ilm. Lõpp tundub kõigile, et kevad tuleb kätte,  siis aprill on kõik päevad tegelikult ühesugune ilm  ja siis mai tuleb tavaliselt väga ilus, eks näis,  mis sealt tuleb. Loodame, et nii läheb, nii et töid tegemisi on maal muidugi palju,  aga tore on ka, näiteks kitsetall tegi toredat häält,  aitäh. Mart. Just me oleme ja me läheme nüüd ühe telesilla juurest teise telesilt. Ja Juhan tahaks nüüd ühte marudat uudist saada,  siin. No ma ei tea, ma loodan, et see on maru,  igal juhul viin teid ühte päris eksklusiivsesse  ja kummalisse kohta. Alustame teekonda New Yorgi metroo peatusest,  kõik tundub täiesti tavaline, inimesed ajavad oma asju,  sõidavad kodust tööle ja vastupidi. Ühesõnaga metroo nagu metroo ikka, aga sealsamas  selle peatuse lähedal ühe tavalise, mitte midagi ütleva ukse  taga asub tegelikult peen kokteili paar. Nüüd me sisenesimegi paari omaniku sõnul tekib Alice  imedemaal efekt, sest metroos sagivad inimesed,  rongid teevad müra, kõik on tempokas, vali,  avad sealsamas trepikojas ühe ukse ja astud nagu teise  maailma oaasi põrandal, vaiba vaasides. Lilled mängib meeldiv muusika, saab nautida maitsvaid kokteile. Muidugi paar on väga väike, 46 ruutmeetrit. Ühest küljest lisab see mõistagi eksklusiivsele  paarikogemusele väärtust. Aga teisalt jälle on probleem, sest ootejärjekorras on 2000  inimest korraga mahub paari umbes 10 inimest kokteile nautima. Koroonapiirangud mõjutavad ka. Vot nii võib tunduda jabura ideena tundus alguses jabura  mõttena ka paari omanikule endale, aga tihti sellised  pealtnäha jaburad mõtted just lendama hakkavadki  ja igal juhul tema paaril läheb. Väga hästi, kui paneks ennast ka järjekorda,  siis oleks 2001. ei tea, millal see järjekord minuni jõuaks. Vot seal ei ole. Olnud jah öeldud, et kui, kui kiiresti nad need 2000 inimest  suudavad oma paarist läbi lasta, aga noh,  igal juhul tasuks panna järjekorda, et kui New Yorki asja on,  võiks olla ju väga kihvt kogemus. Aitäh Juhan, praegu kell üheksa, siis uudised viimased täna  hommikul televisioonis, enne seda aga natukene võimlemist veel,  et lihased liigesed lahti. Homme näeme Tere jälle, ole hea, tule mati peale, koos minuga,  kui sul mati pole, võta fliis või käterätt endale alla,  pane küünarnukid ilusti õlgade alla ja tule ülesse. Lähme alla tagasi. Tule. Hästi. Hinga sisse. Üles tulles pinguta tuharat ja hoia kõht sees kaks kordust jäänud. Väga hea. Üks viimane ja tule alla, lase ennast mati peale,  hoia päkapikuta käed. Tõmba käed selja taha ja siruta hästi. Suuna käed selja taha. Siruta ja pilk on suunatud alla tõsta. Pinguta, avaluusid ja lase venitusse. Hinga sisse ja välja, kui lähed tagasi, viimane kordus. Tõsta. Hoia ja siruta, väga hea. Nii keerame nüüd ennast teisipidi. Selili mati peale ja teeme puusa, tõsted aktiveeri oma  kõhulihas jalatu endale lähedale. Tõsta üles, hoia kolm sekundit rahulikult alla. Tõsta aktiveeri kõht, pinguta tuharat, kui sa tahad raskemad  varianti ära lase tuharat maha, hoia vaikselt tagasi kaks  kordust ja pinguta tugevalt vaikselt alla. Tõsta. Super väga hea aktiveeri kõht, tõsta oma jalad  ja siruta vaheldumisi. Ja teine pool jälgi, et sul ei teki siia selga ala selga nõgusus,  kui sa tahad raskemat varianti tõsta käed üles. Ja siruta hingamisse. Välja sisse välja mõlemale poole üks kordus jäänud. Väga hea. Lase jalad maha. Jäta kana. Samamoodi hästi lähedale pane käed kukla taha,  puuduta ühte poolt kanda, teist poolt ja pisike kere tõste  tubli puuduta. Puuduta. Ja hingamisja. Super jäänud kaks kordust mõlemale poole. Pingutav ja viimane Väga hea ja teeme lõpupisikesi keretõsteid,  tõsta hoia kolm sekundit, maksimaalne pinge kõhus  ja rahulikult tõsta hoia naba sees, lükka n kõvasti vastu  matti ja rahulikult tagasi. Hinga välja, maksimaalne kõhulihase pingutus,  üks kaks kolm. Tõsta. Ja rahulikult tagasi jäänud on üks kordus. Ja lase rahulikult tagasi alla. Nii aitäh sulle ja ilusat päeva. Veel kord tere hommikust, uudistetoimetusest,  kell hakkab saama üheksa. Euroopa Liidu riigid on koroonapassi käivitamiseks vajaliku  üksmeele leidnud ja kui digitõendi algatus  ka Euroopa Parlamendi protseduurid läbib,  võib see kasutusse jõuda juba juunikuus. Välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsleri Märt  Volmeri sõnul on Euroopa parlamendil huvi,  et inimeste liikumine Euroopas taastuks võimalikult ruttu  ja seega ei tohiks parlamendis suuri probleeme tulla. Digitõend hakkab kajastama seda, kas selle omanik on vaktsineeritud,  koroona läbi põdenud või on andnud lähiminevikus negatiivse  testi tulemuse. Eestil on enda lahendus juba peaaegu valmis  ja testversioon peaks tööle hakkama aprilli lõpus  või mai alguses. Kuigi tegemist on Euroopa Liidu ühise koroonapassiga,  peab iga liikmesriik oma siseriikliku lahenduse ise valmis saama. Laiemalt loodetakse sertifikaatide kasutatavast testima  hakata mai lõpus. Pikemalt saab lugeda portaalis err.ee. Täna selgub AstraZeneca vaktsiini puudutavate otsuste tõttu  peatunud eesliini töötajate vaktsineerimisega jätkamise aeg  ja viis. Märtsis otsustas valitsus, et eesliini töötajaid  vaktsineeritakse Astra Zeneca vaktsiini ga et näidata  avalikku usaldust selle vaktsiini vastu. Hiljem, kui üle Euroopa otsustati, et AstraZeneca vaktsiini  alla 60 aastastele siiski ei süstita, jooksis seetõttu  ummikusse ka eesliini töötajate vaktsineerimine. Riigikantselei koos sotsiaalministeeriumiga täna valitsusele  konkreetse ettepaneku, kuidas eesliini vaktsineerimisega  jätkata saab. Valitsus arutab seda kabinetiistungil. President Kersti Kaljulaid jätkab töövisiiti Afganistanis  täna seisab riigipeal ees kohtumine Aganistanis teenivate  Eesti kaitseväelastega. Eile kohtus president Kaljulaid Kabulis Afganistani presidendiga,  kellega vestles Afganistani julgeolekuolukorrast  ja edasistest arengutest pärast liitlasvägede lahkumist. Kaljulaidi sõnul peab rahvusvahelise kogukonna pingutust  turvalisema Afganistani nimel jätkuma ka pärast  liitlasvägede riigist lahkumist ja rõhutas,  et nii Eesti kui ka kogu rahvusvaheline kogukond jätkab  Afganistani toetamist. Liitlasvägede lahkumise üksikasju täpsustatakse Kaljulaidi  sõnul iga päev, aga praegu ei saa veel öelda,  mis kuupäeval täpselt Eesti kaitseväelased Afganistanis lahkuvad. Moskvas ja Peterburis toimusid eile õhtul suured  meeleavaldused opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi toetuseks. Peterburis võeti kinni 400 inimest. Päeva jooksul toimusid meeleavaldused mitmel pool üle  Venemaa poliitilise tagakiusamise. Vaatlusorganisatsiooni OVD info teatel võeti päeva jooksul  kokku kinni üle 1700 inimese. Meeleavaldajad nõudsid arstide lubamist vanglas viibiva  Navalnõi juurde, aga avaldasid pahameelt  ka korruptsiooni, Ukraina ründamise ja president Vladimir  Putini üle. Saan aita. Jasno pensione. Koorma ta. Katta kaks, kas. Wash papisku. Võstlusoba Naval muda kui Val. Prostoloaga. Aga aga? Aa, osta. Euroopa komisjon tutvustas esimest korda ettepanekuid  tehisintellektialaste reeglite kehtestamiseks. Komisjoni asepresidendi Margret Festageri sõnul tahab  Euroopa liit luua ülemaailmsed standardid,  et tehisintellekti saaks usaldada. Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleks seada karmid piirangud tegevusele,  kus tehisintellekti võiks kasutada inimese vastu näiteks  suurte inimmasside biomeetriline jälgimine. Suurem osa tehisintellekti lahenduseks, nagu näiteks videomängud,  loetaks madala riskiga tegevuseks ja piiranguid,  siis ei oleks vaja. Kodanikuorganisatsioonid kritiseerivad komisjoni ettepanekut,  sest nende hinnangul on sinna jäetud liiga palju võimalusi  piirangutest mööda hiilida ja tehisintellekti kuritarvitada. Tehnoloogia valdkonna esindajad leiavad aga,  et ettepanekuid tuleb täpsustada, et bürokraatia ei hakkaks  takistama tehnoloogia arengut. Hollandi politsei kaasas narkooperatsioonidele robotkoera  spot robotit kasutatakse näiteks narkolaborite puhul,  et enne inimeste sisenemist olukorrast ülevaade saada. Spo on varustatud mitmesuguste kaamerate  ja anduritega ja seda saab juhtida eemalt. Politseiülem ei öelnud, kui palju robotkoer maksis,  aga tema sõnul teeb see aasta arvestuses välja umbes sama summa,  mis ühe politseiniku palkamine ehk 44000 eurot aastas. Politseinike sõnul on narkootikumide väljanuuskimiseks päris  koerad siiski paremad. Rõksa ta ise su. Ma auk. Mis? Ben. Oi, s paisu s. Robot. Suurest wats fonse vete pi vastust leash. To faile insed. Ja lõpetuseks ilmast, mis on praegu veel mõnusalt kevadine,  aga paraku nii kevadiseks lähipäevil ei jää. Kell kaheksa hommikul oli õhutemperatuur kahe  ja kuue kraadi vahel. Täna ennelõunal on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm,  vaid Lääne-Eestis võib üksikutes kohtades sadada hoovihma. Pärastlõunal on pilves selgimistega ilm ja hoovihma sajab  juba mitmel pool. Puhub lõuna ja edelatuul neli kuni üheksa,  puhanguti kuni 12, Lääne-Eesti saartel kuni 16 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaheksast 12 kraadini,  rannikul kohati vaid viis kraadi. Uudistest praegu kõik ilusat päeva. A.
