Arendamisel olevatest meretuulepargi projektidest kavandatakse kolme Liivi lahte kahte Saaremaa rannikule, ühte Sõrve kanti üht Hiiumaale ja ühte Neugrundi madalikule. Suurime. Tuulikute arv on plaanis Utilitase 800 ja need tuleksid saare, liivi ja Sõrve vetesse. Aga see on väga värske projekt alustatud eelmisel aastal. Praeguste plaanide järgi peaks tuulikute arr olema kokku 1430 ja võimsus 12900 megavatti. Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuhte Terje Talv ütleb, et vähemalt kolm parki on aastaks 2030 võrgus ja annavad elektrit. Need on siis Eesti energia, Liivi lahe projekt, levinud venelasi, projekt, mis ka Saaremaa alla ja Eesti-Läti ühisprojekt, mille asukoht on veel täna, ei tea ka hetkel olemegi sellises kiirelt liikuvas faasis, et see lootus on nende pargid nüüd üsna kiiresti tulevad ehk saareni Venersongi öelnud, et nemad soovivad, et aastal 28, siis esimesel jaanuaril nende park annab võrku elektrit. Eesti riik on välja öelnud, et meie tuulemahtu siis mere peal on 7,3 gigavatti ja mis tähendab seda, et sinna mahub sinna neid parke veel üks suur meretuulepark on enam-vähem 1000 megavatti üks gigavatt. Eesti elektritarbimise vajadused katab ära kolm tuuleparki, ütleb Terje Talv. Kõik ülejäänu saaksime müüa naabritele. Soome, Läti või Rootsi. Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk ütleb, et ambitsiooni mõttes on väga hea, kui Eesti tulevikus ongi elektrieksportija. Tänase päevavõrgud on natukene väiksemate mahtude peale välja arendatud ja see eeldab ikkagi päris suurt raua paigaldamist. Ja miks mitte liikuda edasi vesiniku suunas, ütleb talv. Väga ilus mõte on see, et meie teeme meretuulest vesinikku ja Eesti ühistransport näiteks sõidab kõik vesinikuga. Kõige eeldus on aga mereala planeering, mis määrab ära, kuhu tuulepargid saavad tulla ja seejärel saab vaadata, kuhu võrk ehitada, ütleb Kalle Kilk. Kas on tarbijaid ja tootjaid piisavalt palju üksteise otseselt selle tasakaalu põhimõtteliselt paneb juba igapäevane planeerimine hiljem paika, et merevõrkudest praegu töös ei ole ühtegi veel, et selle planeeringuga äraootamise mõte ongi just selles, et siis me teame, kuhu seda teha. Tegelikult riigil on mõttekas oma nende merealade peale korraldada siis mingid oksjonilaadne skeem, et uurida, et kuhu keegi on nõus kõige soodsama hinnaga ehitama tuuleparki ja siis, kui see otsus on tehtud selle hetkega koos peaks siis tulema ka võrgu arendamise plaan. Kilk arvab, et see võiks olla mõne aasta küsimus.
