Aastas visatakse maailmas ära üle 900 miljoni tonni toitu. Kui pakkida see söök suurte veoautode peale,  saaks neid ühtekokku 23 miljonit. Kui parkida need veoautod üksteise järel  siis moodustataks selline veokite kett seitse tiiru ümber maakera. Toidujäätmete tekitamine tähendab maavee,  energia ja muude ressursside raiskamist. See on ebaeetiline ja toob kaasa tohutul hulgal  kasvuhoonegaaside heitmeid. Eestis tekib aastas üle 100000 tonni toidujäätmeid. Pool sellest on tegelikult täiesti söödav. Umbes pool söödavast toidust läheb raisku kodumajapidamistes,  veerand kauplustes, viiendik toidukohtades  ja mõni protsent tööstuses. Tänases saates räägime, miks jääb tootmistes poodides  ja söögikohtades toitu üle ning mida teha,  et toitu päästa ja säästa. Toit, mis enam süüa ei sünni, läheb bioprügisse  ja lõpuks näiteks siia jõelähtmele, kus sellest tehakse komposti. Paraku tuuakse siia ka palju söögikõlbulikku toitu,  mis võiks veel minna inimeste toidulauale. Kui palju teile bioprügi jõuab? Kvartalis kuskil 4000 4500 tonni. Nii et aastas on siis 17 18000 tonni. Millises seisus see bioprügi tavaliselt on,  et kas see on ikkagi prügi või vahel tundub,  et seal on ka korralik söögikõlbulik toit. Ütleme seda näeb tegelikult seal, kus seda üle antakse,  ehk enne, kui konteinerit tühjendatakse,  kui ta juba meie juurde jõuab, siis ta on prügiautos segunenud,  kokku pressitud, et siis tema välimus enam söögikõlblik ei ole. Aga kas on vahel mõni prügivedaja öelnud,  et on olnud ikkagi päris korralikku toitu pandud? Jah, seal on pappkastides ja, või on siis konteinerisse  ilusti pandud kas saiad-leivad veel kilekottides  või kartul ja kapsas ja et noh, enamuses,  mis rikneb ja mis meieni jõuab, ongi köögi  ja söökla. Noh, ütleme biojäätmed selles osas,  et rohemass Aastas jääb Eesti toidukauplustes ühel või teisel põhjusel  realiseerimata üle 12000 tonni toiduaineid. See on kümneid miljoneid eurosid. Kõige suurema osa kaalult moodustavad kaotsi minevast  toidust puu ja köögiviljad. Alustaksime võib olla otsast, et kuidas üldse toiduring  kauplustes välja näeb, et eelkõige tuleb kaup läbi  siis meie logistikakeskuse, meie kohtu partnerite jõuab meie kauplustesse. Kaupluse personal pakib kauba lahti, paneb riiulitele  ja siis me oleme ostuprotsessiks valmis,  kus siis klient tuleb poodi, valib omale sobiva  ja loodetavasti siis kasutab selle omale sobival toidu  valmistamisel korral ära. Kui nüüd juhtub nii, et, et kaup jääb toiduriiulitel alles,  ehk siis meie personal tegelikult igapäevaselt jälgib  ka seda, et mis kaubariiulitel toimub, kas midagi hakkab aeguma,  kui midagi hakkab aeguma, siis see kukutakse kõik kokku. Neid põhjuseid tegelikult, miks toidukaubad riiulitelt eemaldatakse,  on ju mitmeid ja peamine põhjus on siis see tõepoolest,  et kuupäev saab kätte, kuupäevasid, on kahte sorti,  on parim enne ja kõlblik kuni kõlblik kuni,  tähendab nüüd seda, et seda toitu nüüd, kui see aegub  näiteks 15 10. aprillil, siis 16. aprillil enam seda toitu  tarbida ei tohiks. Kui nüüd on parim enne on 15. aprillil, siis see on nüüd toiduained,  mida tegelik võib veel tarbida ka järgnevatel päevadel  ja ka kuudel, olenevalt siis sellest konkreetsest toiduainest,  kui näiteks kvaliteedinõuded, kui toiduvälimus ei vasta kvaliteedinõuetele,  siis see on ka üks põhjus, miks toiduained riiulilt eemaldatakse. Ja siis on veel põhjuseks näiteks, et pakendid on katki  ja siis on veel ka põhjus see, et meie külma ahel on katkenud. Näiteks ütleme, et klient jalutab korviga meil saalis ringi,  ühel hetkel otsustab ikkagi ostust loobuda,  jätab korvi keset saali, siis kõik need värsked kaubad,  mis seal korvis on, siis need tegelikult Kuidas saab üks toidupood siis planeerida,  et see toit jääks võimalikult vähe üle, mida nad pakuvad klientidele? Eks see hakkab. Pihta hästi palju sellest, et mis on meie sortiment,  mida me igas poes pakume ja mis on siis tõesti need kogused,  mida siis iga päev igas erinevas poes klientidel võiks huvi  olla osta. Ja selle planeerimine siis arvestades noh,  inimeste selliseid soove ja käitumist ja ilma  ja kõike, mida veel ei ole tegelikult ju üldse lihtne  inimene ei ole ratsionaalne ja ei tarbi teatavasti nii-öelda  väga lineaarselt, vaid meil on erinevad soovid ja,  ja huvid. Aga ma näen seda, et täna tehnoloogia tegelikult  ka järjest tuleb meile appi kõigepealt kaupade tellimine  ja planeerimine kaupluses. Noh, täna ei ole kaugeltki enam nii-öelda inimese selline  igapäevane töö, et selle teeb tegelikult juba täna ära väga  paljuski arvuti ja need algoritmid lähevad aasta-aastalt  järjest paremaks ja täpsemaks ja suudavad ikkagi palju  paremini ennustada neid mustreid, kuidas inimeste käitumised  erinevatel kuudel erinevatel hooaegadel erinevates poodides  siis tegelikult muutuvad. See kaup, mida me korjame letilt ära nendega nüüd suur osa  sellest kaubast läheb siis toidupangale ja läbi toidupanga  läheb siis abivajajatele. Aga on, on ka teatud kogus, mis satub lõpuks prügikasti  ja on siis nõndanimetatud kolmanda kategooria kaubad,  mis läheb siis hävitamisele. Nii et kolmas osapool on meie jaoks jäätmetäitleja,  kes siis vastavalt nõuetele siis käitleb seda kolmandat  kategooriat edasi. Ligi pool Eesti kauplustes mahakantavast toidust moodustab  puu ja köögivili 16 protsenti, pagaritooted 13 protsenti  valmis toit ning liha ja kalatooted samuti 13 protsenti. Tegelikult läheb toitu raisku juba ka tootmises. Iga päev toodavad Eesti suuremad pagaritööstuse kokku üle  100000 paki leiba ja ligi 200000 pakki saia. Need on kiiresti riknevad kaubad, mis tuleb tarbijateni  toimetada väga lühikese ajaga. See aga on keeruline müügi ja logistika ahel,  kus võib tekkida ka ülejääke. Mida teha, et toit juba tööstuses raisku ei läheks? Kui palju te toitu toodate? Kui. Hooaja jooksul siis tegelikult siin tehases me toodame saia  ja leivatooteid kusagil keskmiselt 2000 tonni kuus,  kuidas te planeerida, et teil oleks tootmine tagatud? Me ei tooda lattu, me toodame Eestis prognoosi peale,  sest me saame jaekaubanduselt oma järgmise päeva koguste  tellimuse alles kell kolm päeval. Aga kuna protsess on oluliselt pikem ehk  siis leib tahab teadupoolest kerkida, siis tegelikult see  protsess on juba ammu alanud, ehk siis, et me toodame  sellise parima äranägemise järgi. Ja järgmiseks või õhtuks me siis teame, mis see tegelikult  tellimused on. Ja see tähendab ka tegelikult seda, et osa tooteid jääb üle,  kuna telliti vähem, mõni päev, ei saa salata,  jääb ka puudu mingit toodet, aga, aga kuna sortiment on  suhteliselt lai, siis sortimendi S on need kõikumised erinevad. Kui palju siis jääb teile toitu üle? Tegelikult jääb tootmise mõttes üle kuus kusagil 0,5  protsenti ehk siis aga kui me paneme selle nüüd 0,5 protsenti,  iseenesest on vähe. Aga kui me paneme selle tonnidesse, siis on see 10 tonni  tooteid ja see enam ei ole vähe. Mida te oma ülejääva toiduga teete ja meil on olemas väga  head koostööpartnerid, meil on olemas väga hea koostööd  toidupangaga mitte siis ainult Tallinna toidupangaga,  vaid ka Pärnu ja ja Tartu toidupangaga. Ja ka lasterikaste perede liit. Kellega me suhtleme regulaarselt ja kes regulaarselt saavad  meilt tooteid, leiba me ei tohiks kindlasti raisata. Leib on alati olnud seotud põllumeeste tööga seotud paljude  toidutootjate töö tööga, arendajate tööga,  rääkimata ka kaubanduses. Aus ja otsekohane vastus oleks, et liiga palju jääb üle. Numbrites rääkides Rimi näitel on see suurusjärk selline  3000 tonni aastas mis on väga vägagi arvestatav kogus,  millest küll arvestatava osa me suudame ka täna annetada  toidupangale ja see on aasta-aastalt kasvanud,  aga siiski liiga palju sellest lõpetab täna prügikastis. Me tegime korra sellise arvutused, et kui me võtaksime  Baltikumis nüüd kõikide Rimi kaupluste pealt kokku  selle summa, mis täna tegelikult lõpetab prügikastis,  siis selle eest või ehitada selline suurusjärgus 13  supermarketi august. Ühes suures toidupoes keskmiselt päevas jääb alles 127  kilogrammi toiduaineid väiksemas või keskmises kuskil 29  ja väikses viis. Nii et, et need on suured numbrid ja on tegelikult päris  palju veel ära teha. Kas kuidagi saab kauplus veelgi täpsemalt toitu müügile panna? Kindlasti saab ja kui me, kui me vaatame enda näitel  viimaste aastate trende, siis rõõm on tõdeda,  et samm-sammult on meie toidukaod vähenenud,  aga noh, kindlasti saab veel nagu palju ära teha. Teiselt poolt me ilmselt peame aru andma,  et noh, päris nulli kaubanduses ei jõua toidukaod mitte kunagi,  noh vähemalt sellist valemit ei ole kuskil maailmas veel  nii-öelda leiutatud. Mis ei tähenda seda, et me ei saaks või ei peaks täna veel  nii-öelda pingutama, et neid iga päev vähendas. Näitena ma võiks tuua selliste heade ideedena,  üks on Rootsi turult, kus on siis tõesti selline tehniline  platvorm aidanud viia kokku kaubandusketis ülejäävad toidu  ja teistpidi restoranide võimaluse sellest  siis selleks samaks õhtuks nii-öelda toitu küpsetada,  et see on niisugune üks väga huvitav näide. Teine võib-olla, mille ma tooks oleks Inglismaa turul,  kus seal Turu üks üks tegijatest DeskOn pannud püsti sellise  tehnilise platvormi, et kuidas aidata siis  selle kättejääval toidul jõudu abivajaja. Kui meil on teatavasti niisugune aktiivne koostöö toidupangaga,  siis nemad on tegelikult leidnud lahenduse,  kuidas ära kasutada ka igat ostlejat, et kui ma täna nagunii  tulen poodi oma külmkapivarusid täiendama,  siis miks ma ei võiks võtta samas trepikojas  või minu majas elavale võib-olla abivajale  selle abipaki juba kaasa, et, et selline lahendus,  kus siis on tõesti noh, riigi panusel ja viidud kokku need  abivajajad tehnoloogiapartnerid, kes siis aitavad  selle noh, nii-öelda tehniliselt katta ja teistpidi kõigi  meie enda panus, kuidas see toit siis tõesti jõuaks  abivajajani ja toit saaks lõpuks päästetud? Me ju otsime ka võimalusi ja lahendusi koostöös erinevate  startupidega ja otsime ka erinevaid tehnoloogilisi lahendusi,  me katsetame toidu külmutamist, ehk siis proovime see,  mis alles jääb külmutada ja see anda siis üle külmutatud  kujul toidupangale, et tal oleks ka paindlikkust rohkem  selle kauba toimetamisel ja edasi siis toimetamisel abivajajateni. Me kõik selles ahelas peame pingutama, et alates meist  endist kui tarbijatest kodudes, kus tegelikult ju läheb ligi  kaks kolmandikku toitu raisku meie kui kaupmehed  ja toidutootjad. Restoranid. Ma arvan, et kõigil on tegelikult siin oma panus anda,  et maailmas läheb noh, ligi üks kolmandik kogu toodetud  toidust kaotsi. Ja seda, see on ilmselgelt väga suur raiskamine. Eesti näitel on see summa suurusjärgus 100 miljonit eurot. Et siin on kindlasti palju palju ära teha meil kõigil. Eesti toidupank tegutseb selle nimel, et aidata puudust  kannatavaid inimesi ja läbi toidupanga jõuab abivajajateni  ka paljude tootjate maaletoojate ja supermarketite ülejääv toit. Muidu võiks minna prügimäele. Siin laetakse maha erinevaid saiakesi, mis on vist poodide  nendest saiakeste lettidest. Ja just need on prisma meile annetanud ja  ja need me saame kohe täna anda edasi. Kas poeketid on läinud ajaga paremaks? On on küll, et järjest rohkem poode tuleb juba järgi,  kes soovivad annetada võrreldes algusajaga. Kui palju toidupanka toitu jõuab? Eelmine aasta me saime kaks miljon kilo. Pluss veel 400 tuat kilo Euroopa Liidu toidupanga kokku 2,4  miljonit kilo. Kust see põhiliselt tuleb, kes on siis suuremad annetajad? Suuremad annetajad on supermarketid. Siin maaletoojad, siis taudiad, aga ka talunikud  ja restoranid, Catring, firmad ka. Millistel põhjustel need annetused siis toimuvad,  miks see toit nendest kohtadest teieni jõuab? Tellitud või ostetud tihti see see parim ne  või kõblini kuupäev on, on lehed al. Ja mõnikord on lihtsalt mingi väike praak,  et need, need etiketid on vale koha peal  või mingi väike trükivee ja, või, või erinevad põhjused. Miks see üllatus, muna on teile jõudnud? Me saime mitu tuat, võib-olla isegi mitukümmend tubad. Ja siin oli see ainuke probleem oli, et on rausa,  siis kauplused, lapsed, lastevanemad ostavad seda tüdrukutele. Aga see oli poiste mänguasjad ja siis kohapeal ju lapsed  või vanemad on pettunud ja. Paljude asjadega tööstus, et kui midagi läheb valesti,  siis võib minna raisku, aga kui jõuab teile,  siis on nagu päästetud. Kuupäev kirjutatud, aga meie käime kohe kontrollima,  et toit, mis tuleb sisse Aga siin on üldse väga raske leida mingi kuupäev. Ja siis tegelikult meie peame seda ära visata,  kui kuupäev ei ole tegelikult siin on kuupäev. Aga vaadata on siin. Kas kõik selline ülejääv toit praegu jõuab teile  või ju tegelikult on väga palju toitu söögikõlbulikku toitu,  mis tegelikult ikka teile ei jõua. Koik, mis jõuab meieni, see on fibola ainult 15 protsent  või 20 võib-olla isegi 25 protsenti, aga Maxima,  mis siis see tähendab, et, et kolm neljandik ikka läheb  prügimäele või. Või või loomadele, see on ka võimalik, et. Ja see on meie töö kogu aeg rääkida maaletoojatega tootjatega,  supermarketidega ja õnneks nagu siin näete,  et ladu on täis ja see toit tuleb päris palju ja. Kui lihtne see ikkagi on paljude selliste väga riknevate  toidukaupade suhtes, et, et ta jõuaks piisavalt kiiresti siia,  et mis süsteemid ja arengud selles vallas on olnud? Kõige keerulisem on see, see kooblikuni toit,  värske toit ja koike toit, mis, mis lihtsalt ei seisa väga kaua. Aga meil on nüüd, meil on nüüd siin kaks külmkambrit  ja üks sügavkülmkambr. Meil on külmik, autod ja meil on üks sügav külmik,  auto ja. Ja mis siia sisse siis hakkavad tulema? Eriti liha sellepärast kui kui liha läheb raisku,  see. Keskkonnale väga haob, seepärast ma arvan,  üks kilo faiseliha, selle jaoks on vaja 20000 liiderfe,  et, et saada lõpuks üks kilo fasliia ja kujuta ette,  kui koik see, see hea liha, need vorstid lähevad raisku,  see väga haup keskkonnale ja siin. Kuupäeva kaks kuud, kui tänu on 14, aprill,  siis me saame seda jagada kuni 14. Juuni. Poed on valmis teile andma nüüd juba liha,  on nad juba valmis? Selleks ja presmaja Rimi annavad meele ja Gau  ja avavad ka, aga mitte nii palju ja ja Maxima ei anna,  aga Rimi on isegi s meie jaoks sügavkülmutada  siis ei ole iga päev seal järgi minna siis sama  ka korra nädlas üks kord nädlas läbi tulla ja,  ja kaasa sügava kõmmutatud liha ja. Siin päris külm juba jah. 20 kraadi külma ja siin hakkab siis tulevikus olema  toidupanga liha. Aga see idee on niimoodi, et iga pakk, pakk,  vorst või liha me pime eraldi niimoodi panna mitte kasti  sees ja siis see, see, see küum läheb kiiresti sisse,  siis ta on oige aju täitsa korralik sügavküumutatud  ja kui ta on kohalik sügavkülmutatud, siis me saame jälle  seda niimoodi pakida, et. No, mul hakkab juba praegu külm, lähme ruttu välja,  aga tundub, et tulevikus vorstid, lihad,  siin säilivad kaua. Toidujääkide tekkimine on täiesti arvestatav probleem  ka Eesti toitlustusasutustes. Kohe on meil võimalus lähemalt uurida, kuidas toitu kööki  des päästa. Mis nüüd praegu valmib? Et hetkel ma tegelen Täreku burgeri grillkastme tegemisega,  sest meie köögis on selline hea tava et me ei viska mitte  midagi ära, et kõik tomatid, mis on natuke pehmeks läinud  või ei ole enam nii söömiskõlbulikud selles mõttes,  et ta ei ole nii apetiitne me paneme kastmesse  ja kõik jäägid nagu petersell Küüslauk tomat, kurk läheb siia potti ja see on minu vanaema  vana salaretsept, et köögis midagi ära ei viska,  sest me oleme seda ise kasvatanud, kunagi ise kastnud,  hoolitsenud ja taldriku peale ühtegi ampsu järgi ei jäetud,  ennem laua tagant ära ei saanud. Et seda printsiipi kasutame me siin köögis samuti. Kui nüüd rääkida veel nippidest, mida annab ühes sellises  köögis toidu päästmiseks teha, mis oleks järgmine asi? Siit tuleb kaste. Kuhu me edasi läheme? Ma usun, et tegelikult me võiksime. Esineda erinevad restoranid ja ka näiteks on tulnud uus  tegija turule Food angels kes päästab toitu samuti,  et ei läheks raisku. Restoranidel jääb alati mingi toit üle kasvõi viis portsu  neli portsu, üks ports. Ka see on kellegi tühi kõht. Et ma loodan, et sellest areneb tore koostöö. Mitte ainult Tareku burger, vaid kõik restoranid,  kes veel siin elus on, et me saaksime koostööd teha  ja tekiks selline äpp, et ühineme, et täna õhtul jäi mul  järgi näiteks viis saiapätsi, seda ma järgmine päev kasutada  ei saa, külmutame ära, pakime ära toidupank tule järgi  ja nemad jälle jagavad edasi, et see ringlus käiks. Siin on nüüd teie burgeriköögi teine toidu päästmise nipp. Valmib siis supivõhi toidupanga jaoks, kas mul on õigus? Jaa, absoluutselt, et näiteks siin on nüüd Rebasonu,  kes teeb suitsupeekonit meile tereka burgeri vahele  ja kõhuääred, mille ta muidu viskaks ära,  need, ta toob mulle lausa tasuta ja seda ma kasutan nüüd näiteks. Kollase hernesupi valmistamisel, mis annab väga hea maitse,  et ega ta ei ole ju halvaks läinud lihtsalt tal ei ole  kaubanduslikku välimust ja sellist ma burgeri vahele ei pane. Just aga maitseandjana ja liha osana supis on see ideaalne,  tegelikult täiesti söödav ja väga suurepärane toit. Ja jälle üks võimalus mitte toitu ära visata. Siin on mul juba eelnevalt likku pandud,  näiteks need herned, ma sain. Ühe kaupmehe käest, kes müüs 15 sendiga pakk  ja vaata, kui palju suppi ma siit tegelikult saan,  nii et ma arvan, et nädala lõpuks 300 portsu kokku saada on  väga lihtne. Kui palju üleüldse laiemalt selliseid põhimõtteid köökides järgitakse,  et toit ei läheks raisku? No ma pean tunnistama kurbusega, et ma olen väga suure  kogemusega kokku olnud rahvusvaheliselt ja kõige suurem  toidu raiskamine, mida mina oma toidu tegemise ajaloos  mäletan oli siis, kui ma olin meremees laevade peal,  et see oli lihtsalt kurb vaadata, et läks ma arvan ikka  tonnide viisi ilusad sisefileed, kala, kalamari,  et mina kui lihtne Saaremaa tüdruk ja vaatasin pisarad silmis,  et see ei ole võimalik. Aga noh, tol ajal sellega ei tegeletud, et olid mingid  teatud reeglid, piirangud, et Ma usun, et see maailm muutub  ja meie muudame seda ja hoiame kokku ja me kõik võidame. Hea ja parem on kenasti valmis pandud toidupanga auto kohal. Ja kõik see liigub abivajajateni. Aitäh teile. Meil käib siin praegu toiduabi komplekteerimine  abivajajatele ehk siin nurgas komplekteeritaksegi toiduabi,  mis on nagu kõlblik kuni ehk siis puuviljad,  köögiviljad, piimatooted, mis iganes meil täna pakkuda  ja neid siis vabatahtlikud, komplekteerivad kotti ja,  ja lähevad uksest kohe välja. Kas iga päev tuleb siis erinev toit ja iga päev tuleb et  vastavalt sellele, mis kohale jõuab, sellest te hakkate komplekteerima,  siis seda pakki? No üldiselt küll, kuigi valmispakke me komplekteerime kaks  päeva nädalas, teised päevad me anname kas mõnele teisele  toidupangale toitu või partnerorganisatsioonidele,  aga jaa, kolmapäev, neljapäev komplekteerime siin 1100 enam-vähem. Et kuna eile Karlkrona rõõmustas meid arbuuside õunte melanite,  siis, siis saame gi noh neid panna pluss  siis iga päev tuleb, meil muidugi leib sai aeg-ajalt tuleb  piimatooteid ja, ja kala, noh. Ka aeg-ajalt el. Tuli puuviljade hulgimüüjalt otse, et need ei jõudnud poodi  vaid nad tulid otse teile, et ei läheks raisku,  ei läheks prügimäele. Mis te praegu sorteerite? Õunu koledad välja, ilusad rahvale. Väga heas korras, 10 on koledat ja ülejäänud on ilusad. Kas toidu päästmisel on, on toidupangast palju kasu? Loomulikult ma näen, tegelikult pered on väga rõõmsad. Ja täna kolmapäevasel päeval on suured pered,  kes käivad pakkide järgi. Nad ei saa ainult siin õunu ja selliseid asju,  nad saavad ka mähmeid, beebitoitu. On parju, vahest siin on WC-pabereid. Vaatame, mis siis ühes valmis toidupakis sisaldub. Täna siin on olemas jäätised. Siin on nüüd leivakott, siin on näha melonit,  krabipulki jogurtit, terve koti täis õunu  ja isegi WC-paberit, nii et toidukott on päris rikkalik  ja abivajajatest puudust ei ole. Kõige rohkem läheb toitu raisku siiski meie kodudes. Varasemad uuringud näitavad, et iga inimene viskab  söögikõlbulikku toitu ära 20 kilo ühes aastas. Kokku raiskavad Eesti pered 26000 tonni toitu,  mis on 63 miljoni euro väärtuses. Uute andmete kogumine annab märku sellest,  et need kogused on tõusuteel. Toidu raiskamist ei saa vähendada üleöö. See on paljuski kinni inimeste harjumustes. Suureks abiks on, kui mõtleme läbi oma ostud,  teeme poe nimekirjad ja miks mitte, peame plaani,  mida siis täpselt söögiks valmistada. Hoia head toitu ja tarbi toitu targalt sest kui jätkame  toidu raiskamist, saab see lõpuks otsa ja seda varem,  kui arvata oskame.
