Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere raadio kahes alustab puust ja punaseks. See on meie iganädalane teadusuudiste rubriik ning sel nädalal oleme teenib toodud uudised pühendanud arheoloogiale, heidame siis pilgu kaugesse minevikku ning stuudios on abiks neid teemasid lahti seletamas saatejuht Arko Olesk ning Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa. Meie tänane teema ja uudis on selline nii-öelda väikest viisi pommuudis, mis siin mõne nädala eest üle maailma liikus, mis mulle tundub, et ka paljusid arheolooge tabas mõnevõrra ootamatult ja üllatuslikult et Egiptuse kuningate org on toonud sellise järjekordse leiumaapõuest välja. Ja kui aeg-ajalt ikka tuleb uudiseid, et noh, leiti uus hauakamber, mõni sarkofaag, muumia ja nii edasi, siis seekordne leid on on natuke teistsugune ja võib-olla see vaimustabki arheolooge kõige rohkem, eks siis uudised räägivad kuldsest kadunud linnast. Tegelikkus on vist natukene teistsugune, eks ole, Marge. Nojah, et see piirkond, millest me siis räägime, et see on siis luks, soris, läänekallas ja no läänekaldale, nagu sa ütlesid, on seal kuningate org Adžebsuti matusetempel, et see on siis see piirkond kunagisest Teebas, mis, mis, kuhu siis inimesi maeti ja Luxury teine kallas seal on siis. Nagu need igapäevased templit või kraanat, tempel, mis on nagu elu kallased, surma, surma pool Niilusest ja teine on nagu elupool. Ja ma arvan, et inimesed on seal, seal on juba päris palju eestlasi kindlasti käinud, et, et nagu enam-vähem on võib-olla inimestel ka pilt silmade ees, et kui ekskursioonid sisenevad siis sinna läänekalda mustist kompleksi, siis esimene peatus tavaliselt on Mennoni kolosside juures ja pärast seda sõidetakse siis natuke edasi ja siis keerata takse paremale teele, mis viib siis Hatcher Suti templi juurde. Nüüd see objekt, millest me räägime, see jääb siis sinna, Nennelik kolosside lähedale, et enne kui sinna Hačebsuti templi juurde keerata, et sinna tee äärde jäänud siis suursugune linnaline asula mis on siis alates eelmise aasta septembrist peaaegu veerandi ulatuses ilmselt et väljakaevatud, niiet kuis seal ekskursioonibussiga sõita ja isegi mitte seal peatust ei tehta, siis ma arvan, et seal võiks olla näha bussiaknast nüüd suuri kõrgeid müüre, mis on mudatellistest ehitatud. Seal on siis elamukvartalid ja neid ümbritseb laineline müür, mis on ka väga huvitav, mida Egiptuse arhitektuuris väga palju ei kohta. Ja kogusse kompleks on dateeritud aamen otepää kolmanda valitsusaega. See on tegelikult see Neminalikolosson. Aamen hotep, kolmanda enda kuju, mis paikneb tema templi ees, nii et et kogu see ala alates siis sealt kolossist, siis tuleb tema tempel ja nüüd avastati siis Yasse kee nagu asula töökodade, ehituspaikade elamutega ja nii edasi. Nii et see on siis nagu sihuke omaaegne linnak seal seal elasid siis need töölised, kes, kes neid templeid ehitasid ja ausambaid seal püstitasid. Ja, ja tõepoolest arheoloogid ütlevad, et see on nagu harukordselt hästi säilinud, eks ole, sul ei ole lihtsalt mingisugune paar müüri kusagil, vaid vaid see tegelikult saadki nagu nii-öelda sellesse linnapeaaegu, et sisse minna, et ainult nii-öelda katused on kadestan kadunud, aga ka müürid on kõik kenasti püsti ja teiste neid maju on, seal on seal päris päris palju ja nagu ma aru saan, siis arheoloogid ongi nagu eriti rõõmsad just selle üle, et et sellist nii-öelda tavalist elu ei ole senimaani, noh, nagu nii hästi saanud arheoloogid näha, et kuidas seal Egiptusesse asjad käisid. Nojaa, sest selle vaara aamen Otepää kolmanda elukohta me tegelikult teame väga palju, et tema oli ka üks selline, kelle, kellelt on üldse kõige rohkem ausambaid säilinud seal tsirka 250 ja need templid ja ausambad, mis on kaunistatud hieroglüüfid, ega need räägivadki vaaraode elust nagu valitsejate ülikute elust. Aga see, see lihtne inimene, kes, kes need asjad valmis tegi, kuidas tema elas sellest nagu teatakse väga vähe. Ja nüüd see uus asula, see pakub ka võimalus näha nagu kuidas mitte, ainult seda, kuidas nad elasid, vaid tegelikult, kuidas kogu elu oli organiseeritud. Et kuidas need tööd olid korraldatud. Et praegu siis on sellest asulast teada niipalju, et seal oli mitu erinevat eriotstarbelist kvartalit. Et asula ühes osas oli siis nii-öelda tööliste toitlustamisala, et seal oli, siis tehti süüa, seal oli pagaritöökoda ja seal oli ka niisugune nagu suur ala, kus noh, kus inimesed, kus inimestel antigi pakuti toitu siis oli eraldi kvartal töökodade jaoks, et kohad, kus siis valmistati neid mudatelliseid, kus tehti keraamikat, kus valmistati tee ehteid ja nii edasi ja siis kolmas kvartal sellest asulast on siis administratiivne ala ja, ja siis tööliste eluhooned. Ja väga huvitav on see, et just see ala on ümbritsetud selle lainelise müüriga, mis seal kohati algselt oli isegi seal kolme meetri kõrgune ja sealt müürist oli ainult üks sissepääs, nii et administratiivtsoon ja nende tööliste elukvartal, et see oli ikkagi väga turvatud ja kontrollitud ja noh, see tegi ta muidugi küsimus, et mis staatus nendel töölistel oli, et kas kas see kontroll oli vajalik selleks, et nad nagu minema ei pääseks või, või mis ja mis põhjusel, et seal on need noh, ütleme, et seda praegu veel kõike ei tea. Aga noh, igal juhul ühest ruumist sealt avastad tee üks luustik, eks inimeste lustlik kellel olid jalad kinni seotud. Nii et, et võimalik, et seal siis oli ka selline karistustsoon või nagu vangla või, või jah, et seda ei tea nagu täpselt, mis, mis tegelane see oli, mispärast ta niiviisi oli maetud? Ja ega me ilmselt ka seda ei tea, miks linn kas siis maha jäeti või, mis ta nii hästi säilinud on, et sellest samast ajaloost me teame, et see Amenhoted, Pi poeg Ehnaton korraldas sellist väikest viisi revolutsioonide vis pealinna Teebast minema, kuulutas ennast uue religiooni eestvedajaks, ühesõnaga tekitas päris suure segaduse tema, tema poeg omakorda oli see kuulus Tutanhamon. Et, et need on nagu mõnevõrra spekuleeritud, nii palju, kui ma lugesin ka selle üle, et selle linna uurimine võiks meile anda natuke informatsiooni selle kohta, et et kuidas siis tol ajal need, need asjad seal käisid, et kuidas siis nii-öelda Teebasse pealinn minema viidi ja pärast pärast nagu tagasi toodi, et et tollest ajast on ikkagi mõnevõrra veel asjad segaseks jäänud. No seda jah, et praegu ei teata seda, et kas asula siis jäeti täielikult maha või ta ikkagi toimis edasi. Aga sellel asula all oli kindlasti ka muid funktsioone kui ainult vaaraode ausammaste püstitamine, et tegelikult seal toodeti päris massilisest koguses kõikvõimalikke amulete Skarabeuse, nii et et ma kujutan ette, et igasugune vaarao vajas sellist nagu tootmiskeskuste Elis tegeleks kas ka turundusega. Et noh, see aeg oli üldse ammen, otepää aeg, see on siis umbes 3400 aastat tagasi ja oli üldse egiptuse tõeline hiilgeaeg. Aga samas oli ka rahulik aeg, tähendab, nad ei sõdinud, vaid et need seda suurt peaaegu nagu impeeriumi valitseti diplomaatia ja kingituste abil ja tegelikult sinna läks ikkagi väga suur ressurss, et neid kingitusi toodud. Ta, ja ilmselt ka see oli üks tegevus, millega seal asulas tegeleda. Ent igal juhul see linn siis tõest leiti alles möödunud aasta septembris, Egiptuse arheoloogid on kogu aeg tegelenud seal usina väljakaevamisega ja nüüd tuldi avalikkuse ette, nagu ma aru saan, siis turistid, kes praegu sinna satuvad, saavad seda juba kaeda. Natukene, aga nii-öelda teaduspublikatsioone veel ei ole tulnud selle kohta, et mis seal siis leiti ja, ja nii et nii-öelda ilmselt sealt veel üht-teist tulemas on. Et ka teadlased saavad oma sõna sekka öelda, et mis siis, mis siis täpselt seal sealt välja tuli ja mida sellest järeldada saab? On igal juhul põnev leid, natukene muudab selle mitmekesisemaks selle mälestiste menüü, mis seal Luxoris siis turiste ootamas on. Ja kui kunagi jälle rahumeeli rahuliku südamega reisida saab, siis, siis ma usun, et paljud eestlased saavad seda kohta oma silmaga kaeda. Sein oli tänane puust ja punaseks stuudios Arko Oleski Marge Konsa. Täname kuulamast ning jätkame arheoloogiateemadega ka uuel nädalal kuulmiseni bussi punaseks. Toostia punaseks.
