Taristuehitusmahu suurenemisega kulub üha enam ehitusmaterjali, 15 kuni 20 aasta pärast vajavad needsamad teed ja raudteed juba rekonstrueerimist. Ehitusmaavarade varude Eestis on ammendumas, eriti kriitiline on olukord Põhja-Eestis, nii ütleb paekivitoodete tehase tegevdirektor Kuldar õunapuu. Ka meie taustal on siin Eesti suurim paekivikarjäär, Väo karjäär tegelikult ammendub kuskil lähema kolme kuni viie aasta jooksul, nii et reaalselt rail Baltic'u jaoks siit võib-olla enam materjali ei olegi võimalik tarnida. Rail Balticu projektijuht Raido Kivikangur ütleb, et raudtee jaoks on kõigepealt vaja rajada muldkeha, see rajatakse üldjuhul liivast või kruusast. Seda Rail Balticu puhul Nelberti andmetel kulub ainuüksi raudtee peale 7,4 miljonit kuupmeetrit ja lisandub siis 3,2 miljonit kuupmeetrit enda ümberehitatavate teede osas. Meie trassi ehitus kestab seal viis-kuus kuus-seitse aastat, et kui see aastate peale ära jaganud vaata siis ta jääb sinna kuskile 150 ja 100 180000 kuupmeetri aastas. Optimaalne raadiuse, kust materjali vedada on 50 kilomeetrit kaugemalt ja läheb transport oluliselt kulukamaks, lisab transpordiameti taristu arendamise juhtivspetsialist Tõnis Tager. No viis kuni 15 protsenti tee kuni selleni välja, et et võib-olla 10 aasta pärast on kohaliku kvaliteetse materjali puudumisele vajaga asendada lubjakivi graniitkillustikuga. Graniitkillustikku maksumus iseenesest ju ületab lubjakivi hinda mitmekordselt. Juba aastal 2025 tuleb materjalid tuua kuskilt kaugemalt, kas siis Harjumaa teistest piirkondadest? Õunapuu märgib, et Tallinna ümbruses ongi veel vaid Harku ja Maardu maardlad. Siin sellel territooriumil enam ei ole võimalik ei laieneda ega uusi karjääre avada, nii et sellepärast me olemegi valinud selle Maardu kolm ala, kus inimasustus on võimalikult kauge ja see on juba inimese poolt eelnevalt osaliselt nagu rikutud ala, nii et, et seal on üldala, kokku on 150 hektarit ehk siis 15 miljonit ehk see peaks suurest vahelis selle idapoolse Harjumaa vajaduse katma ära kuni kuni aastani 2000 42050. Alternatiiv oleks aherainest toodetud killustiku kasutamine, teisalt on aga maardlaid, kus kaevandamist ei toimu, ütleb Raido Kivikangur. Tuleks eelkõige vaadata selliseid, kus kaevandus on mingil põhjusel seisma jäänud, seal on juba varasemalt kaevandatud, et see variant, kus hakatakse nullist uut maardlat rajama täiesti tühja kohta, et see on nagu kõige viimastest variantidest suitsu kõige viimasem.
