Kõik hooned, mis meie oma riigi ajaloos on pidanud  väljendama võimu või vaimu, on ehitatud kivist. Erandiks on riigiparkide valitsuse rajatud puidust  lastepaviljon Kadriorus. Puidu valimine polnud siiski teadlik eelistus vaid  selle tingis sobitumine pargi arhitektuuriga. Lisaks sai rajatis ootamatult ka taaskasutuse kenaks näiteks  sest kõik hoone sambad pärinevad Kadrioru lossiaiast  lammutamisele läinud paviljonidel. Alates Eesti vabariigi sünnist on puitu kasutatud vaid  hooajaliste hoonete nagu laululavad, suvemajad  ja rannahooned ehitamiseks aga ka hipodroomi  ning Tammsaare parki kerkinud ajutise teatri ehitamiseks. Puidust tehti ka paljud koolimajad, nii tuli odavam  ning neil hoonetel puudus riigile oluline esindusfunktsioon. Kulus ligi 100 aastat, enne kui valmis meie aja esimene  puitkonstruktsiooniga koolimaja Viimsis. Tänaseks on puidust koolihooneid valmis saanud  või saamas mitmeid, mis kõik on sündinud tänu riigi toetusele. Ma arvan, et kuidas riik saab Eelkõige mõjutada ja rõhutada seda jätkusuutlike materjalide  kasutust on on pöörata tähelepanu kogu elukaarele,  et. Täna on ikkagi suurem fookus energiatarbimisel aga just  vaadata seda, et kuidas me saame kasutada rohkem kohalikke materjale,  taastuvaid materjale ja lugeda kokku need CO kahe tonnid,  mis pannakse hoonesse ehituse ajal, et see on nagu kõige  elementaarsem kõige kõigega väljapaistvam asi,  mida riik teha saab. Riigi poolt nende normide parendamine või  ka täpsemaks kirjutamine, see on igati oodatud,  et siis, siis on meil jälle millelegi tugineda,  et. Võiks iseenesest, kuna see teema on praegu aktuaalne Sinna rohkem ressurssi suunata ja seda, seda  siis ka teadustöö poolt tõestatud lahendusi sinna sisse  kiiremini kirjutada ja neid arvesse võtta. Ja riigi kinnisvara, aktsiaseltsi vahendid,  seda parimat praktikat siis luua, kehtestada on,  on, on näiteks arhitektuurivõistlused. See on nagu selline püramiid, mis seisab otsa peal. Ehk siis kõik algab heast lähteülesandest. Kui lähteülesanne on nii-öelda paigas, siis edasi sinna  peale on väga lihtne ehitada korrektset silkust toimivat süsteemi. Ja ideevõistlused. Ideevõistluste lähteülesanded on selline koht,  kus me saame tegelikult sekkuda, kus me saame seda. Tõin siia laua peale ühe väikese valiku  arhitektuurivõistluse plansettidest, et need on siin riigi  või kolme riigigümnaasiumi võidutööd. Et siin on näha erinevaid puidukasutusi ühel puhul,  näiteks siin on kolde riigigümnaasium. Kus on läbivalt siis nii konstruktsioonis kui  ka fassaadis puitu kasutatud puit on ka varjestuses kasutatud. Ta on selline nagu ütleme nii, et kolde riigigümnaasium on  ka kergelt keskkonnakalakuga sellise keskkonna temaatikaga  nii kool ehk siis seal nagu igati õigustatud  selle puidu sissetoomine. Et minu meelest on see päris elegantselt tehtud. Suur kool, eks ju selle puiduga saab ta nii-öelda noh,  inimmõõtmelisemaks teha erineva jaotusega  ja noh, siin korv kõrval kohe on teine Tallinna suur suur riigigümnaasium,  eks need on, on koolid, kus õpib 1000 õpilast. Et Nad on tegelikult noh, suured massiivsed koolid  ja siin on, on võib-olla Noh, piltidel hästi näha seda, et, et kui siseruumis puit on läbi,  eks ju olgu ta siis konstruktiivne või, või  siis ka vähemalt viimistusmaterjal. Et siis ta minu meelest pehmendab natuke seda tohutu suure  kooli tunnet, sul on noh, tuhandekesi selt. Kuigi puidust maja on soe, sõbralik ning mõnusa sisekliimaga  Pole puidust ehitamine veel nii üldine pilootprojektide,  Viimsi gümnaasiumi, Tallinna tehnikaülikooli õppehoone  ja teiste puidust hoonete arhitektid ja insenerid on pidanud  leidma lahendusi puidust majale esitatavate karmide  tuleohutusnõuete täitmiseks. Konkreetne katse on eriline selle poolest,  et me eksponeerime sisetingimustes tulekahju ajal puitu  ehk siis me ei kata kinni puitkonstruktsioone. Ja see teeb selle katse eriliseks. Eriti just sellepärast, et neid avatud pindasid on võrreldes  varasemate katsetega oluliselt suuremas mahus  ja me ei räägi siin väikestest eramajadest. Selle katse eesmärk on leida lahendusi suurte kuni  kaheksakorruseliste hoonete projekteerimiseks  ja ehitamiseks. Ning otsima viise, kuidas puidust konstruktsioonide  kandevõimet suurendada. Kogemusi napib ja kõik see mõjutab hinda. Voli ja vabadus oma piirkonna nägu kujundada on  ka kohalikel omavalitsustel. Seal olenevad otsused sellest, kui julgelt mõeldakse  ja kui vastutustundlikult keskkonda suhtutakse. Konkursi lähteülesanne püüdis tegelikult peegeldada seda,  kuidas me vallas näeme valla juhtimist üldisemalt,  et see peab olema avatud, läbipaistev, kõigile mõistetav aga  samas ilus vaadata ja ka mõnus tarvikut. Ja see maja oma õhulisuses Just nimelt seda avatust kannab väga palju klaaspinda  sellised suured, avatud kaared. Väljapoole vaatamist ja, ja näoga vallaelaniku poole olemist  on siin on siin omajagu, et see avatud tähendab  ka seda, et see maja on valmis avatult enda ümber siduma uut  arhitektuurilist ruumi. Ja, ja selles mõttes on mul hästi hea meel,  et see hoone justkui sulandub kogu sellesse kohalikku  vaikellu ja samas kannab seda maamärgi funktsiooni päris  kenasti sealjuures välja. Me ikkagi alustasime niisugusest linnaehituslikust mõttest,  et kuidas see vallamaja seal pargi kõrval Paikneb ja kuidas ta seal ilmakaarte ja nii-öelda oma  nii-öelda mahuga on ja siis sealt tekkis hästi lihtsasti  niisugune kolmnurkne mõte sellest, et tal on natuke eri küljed. Aga et ta on nagu ikkagi selgelt osa sellest suurest  pargimaastikust ja siis juba oli väga selge,  et see on nii-öelda paviljon keset parki. Kuna tegu on niisuguse esindushoonega, siis ta on mõnes  mõttes selle hoone niisugune esinduslik. Kuidas nüüd öelda stiil või noh, me ise vahest kutsume seda  selle hoone nii-öelda ülikonnaks, ehk siis ta ei ole nagu  tavaline Te-särk. Ta on ikkagi natukene esinduslikum fassaad  ja see kaaristu motiiv tegelikult on mõnes mõttes niisugune  ajalooline tsitaat, kui vaadata ka kasvõi erinevaid  mõisahooneid või või näiteks Tallinna raekoja tagi natukene  tänapäeva üle kantud mõte sellest, et sul on majal paks  fassaad mille sees tegelikult inimene, isegi kui ta sinna  hoonesse asja ei ole, saab natuke ringi seigelda  ja maja natukene nii-öelda sügavuti uurida. Tundub, et niisugune esimene esmamulje mõnes mõttes sellest  hoonest on hästi tugev, et tal on nagu väga selge imiž  ja väga selge karakter. Ja kuna see oli avalik arhitektuuri konkurss,  siis sellega tekkis nagu teatav mandaat seda nii-öelda  karakterit ellu hakata viima. Kui me räägime täna riigi poolt ehitatavast test hoonetest,  kui me räägime esindushoonetest, et siis see võiks ju olla  eeskujuks teistele, et on üks asi, on energiatõhusus selles mõttes,  et kui palju see hoone oma elutsükli puhul energiat tarbib,  aga ma arvan, et üks väga oluline järjest olulisem asi on see,  et vaadata seda jalajälge, mis tekib hoone ehituse käigus,  et seetõttu puit tundus Ühelt poolt sellistel nii-öelda poliitilistel kaalutlustel  hästi õige ja teiselt poolt nagu kogu selle töökeskkonna mõttes. Et see, kuidas me saame konstruktsiooni kasutada juba selliselt,  et see on ka väga mõnus siseviimistlusmaterjal oli väga  oluline Nii et neid nagu aspekte oli mitmeid. Kolmandaks oli ta ka niisugune hästi paraja suurusega maja,  et täna küll tehakse ka ju välismaal ka mingeid kõrghooneid  puidust Eestis oluliselt vähem, aga, aga just selline  kahekordne paraja suurusega maja oli ka,  ütleme kõikide tuleohutus aspekte arvestades hästi mõistlik. Vundamente tänapäeval siiski puidust ei,  veel ei tehta, aga kõik, mis hakkab maapinnast ülespoole,  on tehtud puidust. Et akonstruktsioon on ristkiht paneelidest. Mis on toodetud Eestis, Põlvas? Mille peal on ka mitte puidust soojustus,  aga kogu ka väliskiht? Fassaadid kõik, mis vähegi võimalik, on tehtud puidust ja,  ja selle hoone puhul oli veel hästi oluline see,  et me püüdsime seda puitu ka võimalikult palju eksponeerida,  et, et tihti Kui tehakse tänapäeval ristkiht, puidust hooneid,  et siis kas erinevatel akustilistel või muudel põhjustel  tuleohutuse põhjustel peidetakse need konstruktsioonide  sisse ära, et Sa võid teada, et tegemist on puithoonega,  aga tegelikult seda puitu kuskile ei paista,  et, et see saue puhul me püüdsime just teha seda,  et see oleks nagu igalt poolt nagu kasti näha. Aga siia majja tulles puidu lõhn ja puidu olemus ikkagi  lisab sellist hubasust ja, ja ja kodusust. Ja inimesed kuidagi ka tajuvad seda jah,  et selles mõttes on hea, hea, hea näha, et on hästi omaks  võetud maja. Ja saue on suures osas ikkagi eramajad, millel oma aed. Ja, ja see loogika on siis see, et, et on nii-öelda peasissepääs,  kus sa tuled nagu maja eest tänavalt majja sisse  ja siis on nii-öelda tagumine sissepääs,  kus sa lähed nagu oma privaatsesse aeda ja tegelikult  samamoodi saue vallamajal on üks nii-öelda niisugune suur peasissepääs,  mis on siis selle peafassaadi kõige suurem niisugune auk,  mis avaneb niisugusele lineaarsele väljakule  ja siis on niisugune majatagune hoovi sissepääs,  mis tegelikult on teiselt korruselt otse maastikku,  kuhu, mida siis peamiselt kasutavad bürootöötajad,  et see on natuke nagu niisugune oma aed seal maja taga,  et see loogika on mõnes mõttes väga sauelik. Tavapärane kabineti ja koridori mugavustsoon on asendunud  millegi muuga, Sul ei ole nagu ühte konkreetset nurka,  kus sa töötad, vaid kogu see kontor või kogu see büroohoone. Tegelikult see kogu vallamaja on natukene nagu sinu töökeskkond,  sa vahepeal suhtled inimestega väljaspoolt,  lähed selleks võib-olla sinna alla elutuppa,  mõnda koosolekuruumi või siis oled sa nii-öelda üleval  sellises üsna avatud töökohas või siis täiesti vaikselt  omaette vaikselt olemise töökohas. Et see maja tekitab niisuguse küllaltki mõnusa atmoser  sfääri väga erinevateks töödeks. Et seal inimesed mulle tundub, et on päris. Rahul ja rõõmsad selle üle, kuidas. Kuidas nende nii-öelda tööpäev või kuidas see maja kujundab  nende tööpäeva natukene nende ruumiliste olukordade kaudu? No see suhe nii-öelda valla inimeste ja selle maja vahel on  alati olnud meie jaoks oluline ühe esiteks seetõttu,  et tahaksime, et kõik oleks näha, mis vallas toimub. Millest ka niisugune hoone, niisugune väga avatud väljanägemine,  et sa saad alati sisse piiluda ja teised,  kui sul tõesti on vaja vallas mingeid asju ajada. Et see ei mõjuks nagu niisuguse väga pika  ja keerulise protsessile, et see nii-öelda lävepakk oleks  peaaegu et olematu valla enam inimese jaoks,  seda saab iga kell tulla ja seal sees ennast mugavalt tunda. Nii et puit on iseenesest ju minu jaoks ka väga armas materjal,  kohalik materjal ja selles mõttes need väärtused on meie  jaoks olulised. Ja me lihtsalt teadlikult võtsime selle selle riski  või nii-öelda väljakutse. Et ta võib-olla natukene kallim ruutmeetri pinnale lõppkokkuvõttes,  kuigi selle hinna määrab ikkagi rohkem see arhitektuuriline lahendus,  mitte materjal. Julgen omalt poolt siin öelda, et avaliku sektori ülesanne ongi,  ma arvan, teatud mõttes olla ka nagu suunanäitaja. Et, et selliseid moodsamaid ja uuemaid lahendusi  ja puidu kasutamist julgeks ette võtta ka. Ärisektor siin piirkonnas, et ega ei taha ju plekk angaare  teha linna täis, et tahaks ikkagi, et oleks ilusamaid  hooneid siin ümberringi. Vald, ma arvan, et sai aru, et ta ei ehita maja vaid ehitab  ikkagi valla. Sina arhitektuuri konkurss otsis parimat lahendust keskkonnamajale,  millest peaks saama kõige keskkonnasõbralikum riigihoone  Eestis etteantud tingimustes seisis, et maja ehitamiseks  tuleks kasutada valdavalt puitu. Maja oleks ligi null energiahoone ning selles kasutatakse  nüüdisaegseid nutikaid lahendusi. Asukoht ja funktsioon seadsid samuti oma tingimused. Hoone rajatakse vesilennukite angaari lähedusse mereranda  ning sellest saab ühtlasi keskkonnaministeeriumi peahoone. Ja noh, võidutöö puhul on ju see, et ta kunagi ei ole nagu  ühes aspektis tugev vaid seal tegelikult satuvad nii-öelda  need erinevad ideed selliseks ühtseks tervikuks,  et seal konkreetselt siis otsiti jah, sellist sellist  toimivat hoonet, mis oleks ühelt poolt, siis töökeskkond  oleks niisugune piiratud sissepääsuga kontorimaailm seal on  ka väga palju eri lahendusi, erinõudetega ruume,  kuni selleni, et seal on mingeid radioaktiivseid aineid  tuleb kuskil laborites käsitleda. Aga seal oli ka avalik komponent, ehk siis see loodusmuuseum  ja ma tõesti väga ootan, et, et meil Eestis saaks  ka valmis selline suur, esinduslik avalik  puitkonstruktsioonis objekt, mis on funktsionaalne,  esteetiline, mis võtaks võib-olla maha siis sellise  avalikkuse skepsise või hirmud. Mina küll usun, et puit on tulevikumaterjal. RMK puhul minu meelest ikkagi esimene asi,  mis silme ette kerkib, on mets ja mets on selline. Loomulikult on mets ökosüsteem ja elukeskkond,  aga lisaks sellele on mets praktiliselt ainus Taastuv loodusressurss, mida on võimalik mõistlikult  ja jätkusuutlikult kasutada ja tegelikult ma arvan,  meil ei olnud valikut, et puit ikkagi oli ainus esmane  eelistus meil. No tellijal oli suhteliselt lühike ja konkreetne soov,  et, et nad soovisid kvaliteetset puit, puittarrituuriga hoonet,  mis oleks siis energiatõhus vähemalt A-klass sellest paremat  muidugi ei olegi ja, ja, ja et sobiks sinna keskkonda Et kuna RMK on eeskujulik organisatsioon,  eks ju ka erasektorile oma tegevusalal, et et,  et, et, et see ikkagi taandub nagu sinna,  et, et jätta võimalikult väike ökoloogiline jalajälg. Tulevaste põlvede jaoks ja ka praegusele,  et et siis kuidagi see mõte, et, Et see maja maja võiks olla vast alt, siis. Lisaks sellele ökoloogiliselt väikse jalajäljele  ka visuaalselt väike ehk siis, et proovida olla pisut väiksem,  kui ta tegelikult on. Detailplaneeringus määratud ehitusala oli sellise kujuga. Ja. See oli 600 ruutu ja, ja meie Ruumiprogramm telje poolt antud brutopinda oli umbes sama  palju ehk siis 580 ehk siis, et sisuliselt seesama ehitusala Oleks olekski pidanud moodustama siis nagu sellesama maja kuju. Aga me seda tahtsime vältida, sest see tundus nagu väga. Väga proportsioonis väljas, et siis siis me jõudsime lõpuks  sellise mõtteni, et kui me lõikame idas ja läänes maja  nurgad maha siis me saame kasutada sedasama sakilist nurka. Suhteliselt. Efektiivselt ära ja teiseks jääb see nii-öelda visuaalne Vaade või see perspektiiv, perspektiivne vaade oluliselt  saledam ja ühtlasi me lahendasime selle ära lõigatud nurgaga  selle probleemi, et, et kuskilt oli vaja  ka keldrisse. Ehk siis sellel majal on täiskelder, et sinna keldrisse oli  ka valgust vaja. Põhiline lähenemine siit rõõmu tänava poolt  ja me ei tahtnud kuidagi fetišeerida või rõhutada seda  mingisugust pea sissepääsu kui sellist. Et siis me Tegime selle sissepääsu põhiline sissepääsu hoopis siia  põhja külge, kus on ühtlasi ka parkla, mis oli tegelikult  detailplaneeringuga detailplaneeringu juba paika pandud. Ja, ja tegime selle lähenemise hoopis selliselt,  et et see põhiliikumine siis toimub sealt ümber nurga ja,  ja, ja see suund siis Muutub järsult ja jätkub siin maja sees. Sarnaselt nagu on mõnedel RMK metsaradadel Aga nüüd noh, sisse minnes üks, üks suur. Niisugune nagu lisaväärtus, mis üldse puitmajade puhul tekib,  mida projekteerida, see taju on, on need aktiveerivad kõik meeled,  et esiteks on seal lõhn väga hea. See annab kohe, loob selle õige õige meeleolu ja,  ja, ja ka samamoodi ütleme kombates, et me oleme seal  täiesti taotluslikult jätnud siseviimistluses niisugused  suhteliselt robustsed pinnad, ehk siis peen saetud laudis  katab koos siis ristkihtpuiduga valdavalt. Sisepindasid, et et need on niisugused kergelt karvased  ja robustsed pinnad ja kui see nüüd ülevalt tulev valgus  sinna peale langeb, siis sellised Noh, see tunne kohati ikkagi on päris selline nagu plaanitud oli,  et, et, et seal seal tekib see, tekib see elav,  elav Noh, metsa majandamisega on selline asi,  et metsa kasvamine võtab aega, sa kasvatamine võtab aega ja,  ja tavaliselt on niimoodi, et kui metsamees ühe metsatüki  maha raiub, et siis tema ise seda tükki teist korda raiuda  ei saa. Aga, aga ta saab seda uut metsa seal kasvatada. Nii et, et sõltuvalt puuliigist sõltuvalt kasvukoha tüübist  võib see aeg olla 60 aastat, 100 aastat,  120 aastat, et sõltub aga esimest puitu noorest metsast,  sellist puitu, mida saab ka juba kasutada,  ma arvan, saab kuskil metsavanuses 20. Viis 30 aastat, noh selle puiduga ongi ju,  seal on tegelikult kaks pluss üks pluss on see,  et puud kasvades seovad atmosfäärist süsinikku selleks et  puidustruktuuri ehitada. See süsinik on seal puidus lukus ja ta on atmosfäärist ära võetud,  ta on pandud siia maja sisse, meie saame kogu  selle puitmaja kasu endale ja tegelikult kliimamuutuste  võtmes me võidame teist korda, sest et atmosfääri  süsinikdioksiidisisaldus tegelikult on tõusnud väga palju  ja see trend nagu kasvab ja me peame tegema kõik selleks,  et sealt atmosfäärist süsinikku ära võtta  ja metsandus on üks väheseid valdkondi. Täna, kus. Puitu ja metsa seotakse rohkem süsinikku kui,  kui seda sealt eraldub. Nii et see on win, win. Enamuses tegelikult raiutud aladest istutatakse. Väikesel määral ka külvatakse uut metsa ja nüüd sellistes kohtades,  kus kasvukoha tüüp on sobiv ja, ja on loota,  et looduslikult sinna tuleb puuliik on, on hea,  et siis seal ka tehakse looduslikku uuendust,  ehk siis riik või noh, seal metsamajandaja ei,  ei ei sekku või nii-öelda, ei, ei istuta uusi taimi. Aga et päris kindlasti on see metsaosa, mis nüüd Selle kontori ehitamiseks lagedaks tehti,  on, on uuendatud või kui ta ei ole, siis ta kindlasti saab uuendatud. Ühe müüdi kummutab riigi esindaja veel, kui tellib  Vastseliina päästekomando jaoks projekti,  mille materjalina soovitakse näha puitu. Pealegi on tegemist tüüphoonega, et ehitada samasuguseid  päästekomandosid üle Eesti. Vanast, et kivimajast siia kolimisel muutus meie elu,  ütleme niimoodi, et täielikult vana oli kitsas,  kõik krummid olid üheskoos, mehed olid koos,  tervisele oli ta kahjulik. Autode ving oli tubades. Valgustus oli kehva. Siin majas on kõik hoopis teistmoodi. Palju on ruumi, on igale asjale on mõeldud. Garaažid on meil eraldi, alumisel korrusel. Pesuruumid, varustuse hooldus. Üleval siis teisel korrusel on olmeruumid. Tõesti väga palju valget ja puhast puitpinda,  aga üldiselt kuna olmeruumid ja nii-öelda tööruumid Mis on siis eraldatud, Meie tuleme ikkagi üles  olmeruumidesse puhaste riietega. Mustad tulekustusriided ja kroubad, need jäävad kõik alla. Kuna see maja on jah ehitatud Täielikult puidust konstruktsioonidest kuni  siseviimistluseni välja pinnad on töödeldud vastavate vahenditega,  siis ta ei ole tegelikult üldse tuleohtlik. Minule isiklikult. Selline puitmaja väga meeldib. Siin ma tunnen ennast täpselt samamoodi nagu kodus,  siia on hea tulla. Olen käinud ka teistes komandodes tööl, seal on see tunne  natuke teine. Et see puit on väga selline soe ja hubane Vast? Tetseliina päästekomandot, saue vallamaja,  RMK kontorihoonet Tartus ning Narva õppekeskust saab  iseloomustada puidu kohta veel harjumatute märksõnadega. Hooned on vastupidavad, kauakestvad energiasäästlikud  ning aeglaselt süttivad. Seega on meil liimia ristkiht puidu näol olemas suurepärane ehitusmaterjal,  mis oma tugevuse poolest konkureerib betooniga. Hoolimine keskkonnast sunnib meid puitarhitektuuri hoopis  rohkem väärtustama ning võimalusel seda teistele  materjalidele eelistama.
