Sillerdava veepeegli all võib peidus olla hirmutav prügimägi. Nagu heas filmis ikka öeldakse. Ka see ei ole veel kõik. Graaf veealuse maailma lummuses. Ma olen sukeldunud koos Haide ja raidega,  aga Eestis hall hüljestega, see on kõige suurem elamu. Must rästa paari ennast salgav armastus tibude vastu. Sukeldus on jah, siuke äge tegevus. Niisugune endale head põhjust leida, et miks nagu sukeldumas  käia on ka tore. Uusi kohti ja uusi värke, et ta on siuke Abiks prügi otsimine võiks olla üks hea põhjus,  no näiteks saad ikkagi midagi mingi panuse sellega teha ja,  ja kuidagi ka noh, tunned ennast selle tõttu võib olla  siis paremini, et et see õhu ballooni pumpamine ei olnud  lihtsalt elektrikulu, vaid sellest nagu tuleneb  ka midagi head. Fotograaf staažikas sukeldumisinstruktor  ja vabasukelduja Egert Kamenik on veealuse maailma vastu  huvi tundnud lapsest saati. Ilu ja elamuste asemel näitab ta meile täna  selle keskkonna pahu poolt. Me tulime sinuga aga Porkuni järve äärde,  kas sa siin oled varem sukeldumas käinud ka? Kusjuures ei ole, et seekord ongi niisugune nagu luure,  et tahan vaadata, mis olukord siin on. Et kas see vajab nagu rohkem tegelemist või,  või on siin äkki olukord hea, väga loodan,  aga millegipärast väga ei usu. Miks ma ka siia tulin vaatama, et mis olukord siin on? See saigi alguse möödunud kevadel, kui ma käisin  Lõuna-Eestis teise järve ääres ja samamoodi tõeline  idülliline maastik, kõik on imeilus, lapsukesed ujuvad vee peal,  jalad siputavad vee all ja siis niisugune meeter nende  jalgadest allpool on nagu tõeline prügimägi. Et noh, see on päris kurb, et sealt need asjad ei lähe ju  kuhugi ära, enne kui keegi neid sealt ära ei korista. Pole vaja kaugele minna, kui esimene saak on. Kohe käes. Mulle glamuurne välja ka või väga mingisugune tekst,  kellegi võib-olla rätik, ma arvan, rätik,  kampsun. Vähekasutatud kampsunit, kui keegi soovib Õnneks need ei ole need kõige keskkonnaohtlikumad asjad,  aga siiski aga praegust üllatavalt nagu pudelite osas on  nagu ikka võrdlemisi puhas olnud, et et sellist prügimäge  kohe all ei paistnud, nagu ikkagi mõnes teises kohas olen näinud,  et et on siis nüüd siin keegi varem seda tööd teinud kuigi  palju või mingil põhjusel jah, on siin inimesed,  tublimad, on. Iga kord, kui me kusagil sukeldume ja leiame mingid  kilekotte või midagi sealt põhjast, me alati kogume  selle kokku ja toome nagu kaldale kaasa,  et me niisama ei jäta neid sinna hõljuma,  et see on jah, meil nagu selline osa sukeldumistegevusest  ja pigem nagu selline missiooni moodi asi. Nagu heas filmis ikka öeldakse. See ei ole veel kõik. No tõeline saak ikkagi see on siis nagu,  ütleme 10 ruutmeetri pealt. Aga ma tulen kohe ette midagi toredat. Ja tänapäeva uus klassika, kui sa tuled välja  ja sa ei ole leidnud telefoni siis pole sa piisavalt hästi otsinud. Et see on täitsa nagu nikune, katke, et kõik kohad olid  telefoni täis. See on sinu poole tunni otsimise tulemus,  ainult et üksinda otsisid sa, järv on tegelikult ju väga  suur ja järvesid veekogusid, on Eestis juba väga-väga palju. Ja tõepoolest, et ega ma väga põhjalik ei olnud,  et, et kätega sealt nii-öelda mudakihist  ja heinte vahelt, mis kohe näppu jäi, selle võtsin. Et sellist põhjalikku otsimist praegu ei ole aega teha,  aga, aga jah, et ütleme, et referentsiks annab aimu,  mis seal vee all on ja selleks ei olnud üldse vaja tõesti  palju palju vaeva näha. Järvest kogutud prügi läheb nüüd siia prügikasti. Mis on nende õige koht. Pärast meie prügi sukeldumist selgus, et Porkuni järvede  kaldal korraldab kohalik kogukond juba 15 aastat  prügikoristustalgusid ja paraku on igal kevadel jälle midagi  uut koristada. Rekoodiku täis saab. Jätke sinna tee äärde, kuskile ma mõru traktoriga käruga lähen,  korjan, posid kõik kokku. Keegi peaks siit hakkama minema. Seda kala. Nii aga vaata endale siis kaaskond. Kui keegi tahab mingit reha veel, siis saab siit reha ka. Kuidas see prügisaak esimestel minutitel on? Mulle tundub, et esimestel minutitel on siin nagu kalameestest,  ah põhiliselt. Aga. Siin on plekkpurgid ja kalameeste ussikarp ja. Ja siis natukene on juurde alkoholi ka tarvitatud. Ja see on ainult esimesel 50-l meetril. Eks ju, et nii palju juba on seda prügi. Kuigi igal aastal on talgud ikka kalamehed,  vahepeal jätavad päris palju Igal aastal on talgud ja kalamehed jätavad palju küll  ja ja eks siin ei ole ainult kalamehed, et eks siin on  ka neid, kes, kes ei saa aru, kus tuli käib. Porkunis on neli järve, nende ümbermõõt on kuskil 6,3 kilomeetrit. Ja siin sees on ka seda saart võib-olla,  et ütleme seda, seda rannajoont, mida nüüd koristada,  eks ju, kuhu see sodi siis koguneb, on kokku,  võib olla kaheksa kilomeetrit võib olla rohkem,  isegi natukene. Jah, et täna oli meil siin seitse paati,  aga meil on olnud siin ka üle 10 paadi, et aga õnneks on  ikkagi rõõm, on näha, et aastate jooksul seda sodi jääb  ikkagi järjest nagu vähemaks. Et see vana kultuurkiht on siit välja korjatud  ja seda uut enam nii ropult peale ei tule. No mis sodi see tavaliselt siis ikkagi on,  siia? Ütleme olmeprügi ikka valdavalt. Pakendid pudelid aga noh, vanast ajast on jäänud  ka näiteks aut tokumme oleme siin peaaegu iga aasta välja sikutanud. Kuidas teil saak on? On huvitav, saagiks on tulnud tavaline asi,  pudelid, pudelikorgid, aga näiteks mingisugune ravimipurk selline,  kus see süstal sisse torgatakse, sellest kummiventiilist  läbi neid mitu tükki. Mõtlesin, huvitav, kas see on coviperi, kui raske seda  prügisid kätte saada on? Noh, oleneb, ega soojemate ilmadega on mindud  ka ikkagi üleni vette ka. No ei ole lihtne. Need pudelid lähevad ligaseks ja need lähevad ju märjaks,  kui nad siin vee all tükk aega seisavad,  siis. Neil on reha, teistel on mingid natukene silkused,  erilised selleks puhuks tehtud niisugused konksuga konksuga  kepid ka. Grillimisrestid. Niisugused asjad on siin hästi palju, suitsukonisid. Vaba aja veetmisvahendid. Energiajoogid. Üllataval kombel markerid-pastakad on siin. Pudelikorgid ja, ja klaastaara, klaastaara on nagu kõige hullem,  et kuna siin ikkagi käiakse ujumas need ju lähevad kildude,  eks ja lapsed jooksevad siin paljajalu ringi. Noh. Eks täna näevad lapsed ja muidugi, et mida siia nagu ei  tohiks nagu visata. Et see on nagu väga õpetlik aktsioon ka. Aa, et miks need inimesed seda prügi siia ei t? Kõigi viskavad. Arvan, et, et see arenguruumi on natuke veel,  inimestel. Me ei ole päris sellest nõukogude aja taagast üle saanud. Et siis ju lendasid kõik asjad maha, meil. Me ei hinnanud loodust enda ümber ja. Aga sealt tuleb meil järgmine pakk. Mis see oli lippa või? Lipa ja üks sodi oli veel. See on kurb, eks ju, et kui me vaatame esiteks neid  ujumiskohtade ümbruse, et kui sinna klaas haarata puruks pekstakse,  et see on juba puhkatele endile juba ohtlik  ja teisest küljest paneb ka imestama, et kuidas keegi tahaks  näiteks päikest võtta, kui ümber vedelevad mingisugused  kommipakendid ja krõpsupakid seal kuskil. Või siis paistavad nad sellest roostikust välja,  et loomulikult, ega kõik peaksid ikkagi seda loodust säästma  ja loodame, et see niimoodi läheb, et see kultuur paraneb. Kuidas teil saak on? Tagumine osa on täis. Mis see saami on? Kõlar. Kõlar elektroonika. Väike mõrd. Kilekotte. Sihuke inimkultuurikiht ja. Ja õige. Kas sulle meeldib siin koristada seda prügi? Sina ise siia järve prügi ei viska. Kas inimesed tohivad visata või mitte? Ei tohi. Miks ei tohi? Sellepärast, et nad. Antu valge järv on täna päris külm. Plaan on minna vee alla, mitte minul, aga Kaidol. Mis siis juhtuma hakkab? Juhtuma hakkab see, et tuleb minu hooaja esimene sukeldumine,  kuna on kätte saabunud õige aeg, mil kärnkonnad on kohale  jõudnud siia järve. Ma näen ja et juba siit isegi vesi on nii läbipaistev,  et konnad on tõesti vees, siin on sobivad tingimused,  sest väga sageli on niimoodi, et konnad võivad seal veekogus  küll olla, aga neid on ülikeeruline, kas  siis pildistada või filmida kas siis vee läbipaistvuse tõttu  või siis selle tõttu, et keskkond ei ole nagu sobiv  sukeldumiseks ja pildistamiseks, mis tähendab noh,  ütleme vette mineku vette tuleku suhtes ligipääsetavus. Sest noh, nagu sellest varustuse hulgast näha on,  siis seda seljas väga kaugele ei jää. Miks on need Äntu järved siis just nii hästi läbipaistvad? Siin on kare vesi ja ei ole seda. Raba vett ei tule sisse, mis Eestis tüüpiliselt nagu järve  veed ära rikub, et teeb nad kollakaks ja mitte läbipaistvaks  ja lihtsalt on, on. Sellised sobivad tingimused. Kaido Haagen on tunnustatud fotograaf, kelle töid arhitektuurist,  inimestest ja loodusest on nauditud nii kodu kui välismaal. Paarkümmend aastat tagasi proovis ta esimest korda  sukeldumist ja vee all pildistamist Egiptuses. Imeline veealune maailm lummas fotograafi ruttu ära. Kui mõned sõbrad küsisid, et noh, kirjelda,  mida sa nägid seal siis vee all või millised need kalad on siis. Ma tõin sellise võrdluse, et anna lapsele värvipliiatsite  karp kätte, ütle, et joonista ükskõik milline kala,  milliste värvidega, millise mustriga tahad  ja selline kala on päriselt olemas. Et see oli minu jaoks nagu üllatav, et ma ei olnud väga  palju süvenenud sellesse teemasse enne seda,  kui ma sinna esimest korda läksin. Ja see oli ikkagi nagu vapustav, noh, et sõna otseses mõttes  võttas korralikult läbi ja siis pärast seda esimest trippi  oligi müüdud mees. Ega sukeldumisvarustust on ju üksjagu ja raske ka. Raske, ta on. Raske on ta sellepärast, et tasuta lõunaid ei ole. Kui sa tahad, et sul vees soe oleks, pead sa panema  korralikult riidesse, alusülikonnad, kõik see paneb,  lisab sulle juurde õhku õhukihi ja see õhukiht,  mis sinul sind soojas hoiab, see on vaja elimineerida,  mis tähendab, et on jälle tina juurde panna,  nii et raskust on päris kõvasti. 15 kilo tina pluss 22 kilone balloon, nii et kõik see tuleb selga. Auhind on siis, mis selle raskusega kaasneb,  lõpuks. Tule vee alla, saad teada? Ei, see on see emotsioon ikkagi emotsioon  ja see kogemus ja see üks kogemuse element on seesama hõljumine,  et sa oled nagu kaaluta olekus peaaegu. Kui maa peal, saad sa liikuda laias laastus nagu kahes dimensioonis,  et siis vee all saad sa liikuda kolmes dimensioonis,  et see on, see on see võlu, et sa saad minna  ka kõrgemale, madalamale, vasakule, paremale  ja just seesama ja vaikus. Mis on erilisemad või ka põnevamad kohtumised sinu jaoks  olnud vee all? No kõige tipp on minu jaoks ikkagi siinsamas Eestis  hallhüljestega koos sukeldumine, et jah,  ma olen sukeldunud koos haide ja raidega,  aga see Eestis hallhüljestega see on ikkagi nagu kõige  suurem elamus, et just selles mõttes, et nemad tulevad  sinuga suhtlema, et sa küll lähed justkui nende juurde,  aga sul ei õnnestu nagu neid taga ajada või nende juurde  lähedale minna. Sa pead võitma nende usalduse. Ja siis nad tulevad sinu juurde. Et kui vee peal nad võib-olla nagu on pelglikumad,  siis vee all nad tunnevad ennast julgemalt  ja selle tõttu nad tulevad sulle ka lähemale. Aga see kehtib noorte kohta, sest vanad hülged  ega nemad ka ei tule eriti lähedale. Ütle ausalt, kas vahel on vee all hirmus  ka olnud, ma mõtlen, et kui ikkagi mingi suur haug tuleb  või või hüljes, kes on äärmiselt julge, kardad ka? Ma kardan seda, et ei saa pilti kätte. Mitte seda, et loom, hammusta, ei, ei, loomad üldjuhul ei  ammust ja need on kõik sõbralikud. Isegi vähiga on niimoodi, et kuigi algul tundub,  et nagu vähk tahab rünnata sind, aga aga siis,  kui sa lähed talle juurde, ootad, siis ta vaatab sist ohtu  ei ole, rahuneb maha ja unustab su ära. Ja nii saab need kõige paremad vähipildid,  et ehk siis need õiged, kus ei ole sõbrad püsti,  mis loodusfotograafide poolt on tegelikult aktsepteerimatu,  kuna see on nagu loom ärritunud seisundis. Aga siis sa saad. Head pilt. Ikka paras tükk tegemist on, ma kujutan ette,  iga kord, kui tahad minna sukelduma, siis eelneb korralik vaev. Jah, aga kui lõpuks vette saada, siis on jälle. Pole lõbu hea olla. Hoiame nüüd pöidlaid, et veealune maailm avaks Kaidole oma  tõelise suurepärase pale. Vee all on niimoodi, et sa pead minema loomale hästi lähedale,  sest juba nagu puhttehniliselt, kui sa tahad pildistada  või filmida, et kui maa peal sa saad filmida kaugusest,  olla kuskil teleobjektiiviga põõsas peidus,  siis vee all sa pead igal juhul saama loomale lähedale,  väga lähedale. Ehk siis kui tuua näitena, et näiteks hülgest portree  tegemiseks poolteist meetrit isegi meeter on juba liiga pikk vahemaa,  et ideaalne oleks kuskil pool meetrit. Aga kui nüüd võtta veel teised elukad, kes seal on,  siis nendele peab ju saama veel lähemale. Nii et vee all ongi just see, et sa pead leidma. Võib-olla sellise julgema isendi näiteks needsamad haugid,  keda ma vist olen ise kõige rohkem pildistanud veealustest tegelastest,  siis nende puhul on niimoodi, et on osad isendid,  kes kardavad ja osad isendid, kes ei karda  ja kui sa leiad sellise, kes ei karda, siis põhimõtteliselt  on päris tavaline see, et ma lähen oma kaameraga noh,  nendele nii lähedale, kuni nad ninaga seda kaamera esiläätse tonksavad. Üks asi veel on selline, et Sa pead minema nagu avatud  meeltega sinna, et väga sageli on olnud niimoodi,  et ma lähen, ma lähen nüüd augiportreed tegema  ja kui ma siis lähen sinna, seda augi kuskilt võtta ei ole  siis hakkad aru saama, et vot, aga tegelikult on siin nagu  väga palju muid põnevaid elukaid ja tegelasi veel,  keda, keda vaadata, keda jälgida, keda pildistada,  filmida täiesti juhuslikult näiteks üks väga huvitav juhtum oli,  läksin tegema lihtsalt taustakaadreid ühest vulisevast ajast  niisugune täiesti mõttetu oja nagu, et noh,  lihtsalt et natukene vuliseb madal oja ja sattusin ojasilmu pulmamängule. Ja nii, et noh, selles mõttes tasub alati silmad lahti hoida  ja olla valmis selleks, mida sulle pakutakse,  et sa lähedki vastu võtma just nimelt seda mitte sa ei lähe  nagu midagi nõudma sealt. Kuidas meie vete elustiku ja loomulikust hoida? Ilmselt on kõige õigem seda, et elustikku näidata  võimalikult paljudele, et võimalikult paljud saaksid sellest osa,  sest kui sa oled seda näinud, seda kogenud,  siis sa hoiad ka seda rohkem, et hoolib temast rohkem. Ja teine asi veel, et. Võib-olla need ametnikud, kes tegelevad keskkonnaga,  et võib-olla astuks nemad ka mõne sammu sukeldujatele lähemale,  arutaks nendega asju. Suhtleks. Ja kuulaks neid, mis nendel on öelda ja mida nendel on  ka paki, sest see on väga suur seltskond inimesi,  kes käib pidevalt looduses erinevates kohtades erinevates  veekogudes ja, ja kindlasti tasuks nendega korraks ühe laua  taha istuda. No nii Paistab, et läks nagu hästi. Kõik on korras ja. Kõik on hästi more, nagu arvasin. No kuidas oli, keda sa nägid siis? Ei, vägev oli, ma kartsin, et on vara konnade pulma jaoks. Et kärnkonnad kaldalt vaadates ei olnud veel nagu  nii aktiivsed, olid ainult mõned üksikud. Aga siis siit alt ma leidsin täiesti nagu ühe koha,  kus juba kude on toimunud, lindi on ilusti nagu. Rohu vahel kinni. Ja oli ka üks kudepaar. Ehk siis seesama klassikaline amplekus, nagu neil on. Ampleks, see on siis ühesõnaga nende paaritumisviis  ehk siis on see kehaväline viljastamine ja see on  siis see positsioon seal, kus isane kärnkonn on Emase  kärnkonna seljas ja nad paralleelselt lasevad  siis üks laseb marja, teine laseb siis niiska peale. Aga nad on vaiksed selles mõttes, et kuna vesi vesi on jahe,  siis nad eriti aktiivsed ei ole. Aga, aga et nad on ikkagi kohal ja noh, looduse vastu ei saa  klassikaliselt iga aasta, see ongi kas siis aprilli lõpp  või mai algus, aprilli viimane nädal, mai esimene nädal  kuskil sealkandis on see tavaliselt alati olnud  ja praegu täiesti oli olemas, nii et. Täiesti korda läinud sukeldumine. Kui kevadel idakaare taevaservi juba kergelt õhetama lööb  ning teistel lindudel alles nokk tiiva all on,  alustab isana musträstas oma kaunikõlalise lauluga. Tema laul on inspireerinud poeete ja muusikuid kunstnikke  ja kirjanikke. On raske uskuda, et tegu on lihtsalt pragmaatilise  teadaandega territooriumi konkurentidele. Nii kaunis laul lihtsalt peab olema loodud armastusest. Uuesti kasvamine, õitsemine ja linnud ehitavad pesa. Musträstad suudavad pesitseda väga eriilmelistel maastikel suurlinnadest,  ürgsete looduslaamadeni. Meie vaadeldav pesa asub poole sajandi vanuse saavikus umbes  põlve kõrgusel kolme haavaaru vahel. Pesa asukoha valik on eluliselt oluline. Halvasti maskeeritud pesal on suur rüüstamise oht. Kui tibud on koorunud, tuleb neid ju kohe toitma hakata. Musta sule kuuega isalind ongi järjekordse nokatäiega kohal. Et tibud pesa ümbrust ära ei roojaks ja lõhnadega pesapaika  kiskjatele ei reedaks, on rästastel oma jäätmekäitlussüsteem. Tõelised konspiratsiooni suurmeistrid. Iga vähegi vanalinnu saabumist meenutava heli peale  sirutavad pesapojad oma kollased nokad võibeledes taeva poole,  lootuses, et kelle nukk on kõrgemal. See saab süüa enne. Ja rohkem. Nagu tulbi õied tuule käes Kui aga läheneb võõras ja ohtlik heli suruvad tibud end  tihedalt vastu pesa põhja. Siis ootab ka toiduga saabunud emalind, kuni oht on möödas. Ta on toidu vihmaussid poegade jaoks juba parajateks  juppideks teinud, et need kurku kinni ei jääks  ja kõigile võrdselt jaguks. Musträsta emalind pole kaugeltki must vaid hoopis pruun. Määrdunud kollase noka ja silmarõngaga. Tibud kasvavad ruttu ja on harukordselt kiire ainevahetusega. Iga toidunoosiga saabudes tuleb vanalinnal vähemalt kaks  roojapakikest alla kugistada, et need siis kusagil kaugemal  välja oksendada. Vahel ununeb aga muidu hoolsal emalinnul viimane asi ära  sest korraga tekib tal tuline kihk poegi soojendada. Emad jäävad aga ikka emadepäeval. On juba ammu lämbumiseni palav aga tema ikka soojendab  ja muretseb.
