Looduselaine looduselainel rubriik valmib koos sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusena. Tere hommikust, kuulaja, tere hommikust ja loodusehuviline. Meil on nüüd loodusteemaline rubriik käima tõmmatud looduselainel ja meil on raadiosild päris Gioloogi Sanderoolaga, tere hommikust. Tere hommikust, hea sissejuhatus, millest me räägime? Geodermaal energiast ehk siis maasoojusest tulev soojus. Just et tänapäeval on väga popp see roheenergia rohepööre Eesti võib-olla siin rebib tuulikutega ja siis päikeseenergiaga, aga sattus minuga küsimus mõni nädal tagasi või eelmine nädal aeg lendab. Et mis teema Eestis Kyodermaal energiaga on, et miks Eestis seda Kyodermaal energiat väga ei arendata? Esimese hooga mul oli, et hops hops. Kuidas selline küsimus, et Eestis on Diodermaal energiat, nii et tapab inimesed oma elamuid ja suuri hooneid kütavad ju maaküttega ja see on puhtalt Kyodermaal energia. Aga selle peale ma sain aru, et küsimus tegelikult puudutas seda, et inimesed, inimene, kes seda küsis, pidas silmas, et miks Eestis Diodermaal energiate juurde Ta elektri tootmiseks, sest et noh, maailmas on näited olemas, Islan näiteks. Kuidas see siis välja näeb, sisuliselt sedasama soojust kasutatakse vee kütmiseks sisse vesi oma auruga Tõmatturit turbiinid käima või. No põhimõtteliselt asi on veel lihtsam. Et puuritakse piisavalt sügavad augud, kus on piisavalt kõrge temperatuur. Et kui sa selle augusti, kui siga peaks siuke auk olema Kyodermaal. Väga hea küsimus. Ma tulen, tulen selle juurde tagasi, kõigepealt ma räägin ära, et kuidas see põhimõte toimib. Et sul on vaja puurida piisavalt sügav auk, valada vesi sisse, vesi aurustub ja tuleb August auruna välja, sinul on vaja lihtsalt turbiin otsa panna ja hakkabki elekter tulema. Nii lihtne see ongi. Ise iseenesest imelihtne, aga nüüd tuleb see konks, miks Eestis väga seda ei saa teha, aga näiteks Islandil tehakse siin, siin on, põhjus on väga lihtne maakoore paksus. Islandil on see seal kusagil 10 kilomeetri juures meil kusagil umbes 50 kilomeetrit. Ehk meie kivimid selles mõttes juhivad soojust väga hästi, aga see soojus tekib enamasti radioaktiivsete osakeste lagunemisel. Ja, ja seda on meie maakoores vähem. Iseenesest see on kõik hea, meil on paks maakoor, see tähendab, et meil ei ole siin kunagi vulkaane maavärinaid tegelikult minu arvates väga ledžit. Kas ma tohin korraks veel küsida selle maakoore paksuse kohta, et kuigi Island on saar, kas see võib ka täitsa loll küsimus olla, et kas meil nagu saare peal jale see paksus kuidagi väiksem või et äkki saaks saare peal geosoojust? Pumbata turbiini, no vaat, siin ongi see, et Island on tekkinud vulkaanidest tasub põhimõtteliselt kuuma täpikoha peal ja seal ongi loomu poolest, kuna ta on keset ookeanit, siis ookeanile maakoor on õhem ja seetõttu on ka kogu Islandi maakoor märksa õhem. Meil siin maakoor. Ühe formuleerus umbes kaks miljardit aastat tagasi tõsise mäe tekkega ja kui see toimub, siis maakoore paksus saab hästi suur. Aga see ei tähenda, et siin ei saaks seda teha nii-öelda uurilisteta vaja. Just suur Armageddonis oli see hästi suur, natuke suuremat veel, sest et kui me räägime eesti kandist, siis siin me peaksime sellise nii-öelda elektri tootmist see puhul rääkima umbes 10 kilomeetristel puuraukudest. Maailmarekord on praegu 12 kilomeetrit, see oli Venemaal, ma tean, oli Venemaal on ju nõukogude liidus just Koola poolsaar. Ja see läks väga kalliks ja sellega oli igavene häda ja mõned inimesed arvavad, et see oligi tegelikult Nõukogude Liidu kukkumise põhjus. Tegelikult neid põhjuseid tõenäoliselt on väga palju, uurisid liiga sügav au endale. Jah, aga point ongi selles, et et sellega ma tahtsin oma vastuse lõpetada, et näed, et tegelikult siin peab puurima ilgelt sügava augu ja see on hästi kallis ja seetõttu ei tasu see projekt ära, et tegelikult piisab vähem madalamates aukudest, et lihtsalt kütame oma nii-öelda majasid ja linnasid, et ei pea mingisugust prügi ahju ajama või, või põlevkivi näiteks. Aga siis sattus mulle täiesti kogemata eile õhtul kätte Peter Vesterbacka, kes tahab puurida tunnelit Helsingi ja Tallinna vahele ja tuleb välja, et ta on oma tiiva alla võtnud ühe Slovakkia ettevõte kes tegelikult tahab tuua revolutsiooni sellisesse Diodermaal energia tootmisse, ehk neil on mingi uus puurimistehnoloogia, mis kasutab tavapära see nii-öelda puurimispea asemel, mis nagu noh, nagu hambaarsti juures on kõik käinud, kuidas puurimine käibeks, et nad tahavad kasutada hoopis plasmat ehk mingisugune kas, kas vesi või elektriga, siis toodetakse selline ülikuum plasmajuga, millega vaikselt tahetakse läbi kivimite lõigata ja seetõttu on võimalik puurimishinda kõvasti alla viia. Ehk põhimõtteliselt Eestis siis nagu on võimalik, aga see ootab kõik väga ökonoomset puurimistehnoloogiat nädala. Tundub, et Science Fiction saab nagu vist siis päris eluks, et mis see film Shanghai oli käe, kus nad puurisid mingisuguse energiaga lihtsalt läbi kaljuseinale, kuigi seal nad tahtsid päikese sisse minna, aga põmst oli sama lugu. No põhimõtteliselt ütleme nii, et tulevik võib saada tõesti reaalsuseks, et me võime tõesti jõuda sinna, et me ei pea mingisugust fossiilset kütust põletama tulevikus, et omale sooja või elektrit teha. Kui juba kui sügavale puuritakse Eestis need augud, millega maju saab kütta No kui me räägime, maa kitas, siis nad on külmumist külmumispiirist allpool natukene nad on umbes mingi pooleteistmeetri sügavusel, et tegelikult see on ikka väga madalad. See on ju siinsamas, sihuke labida, kaugus labida maasse ja hakka kütma lihtsalt. Seda teevad põhimõtteliselt kõik Vellod jaa, jaa, jaanud jaanid. See on nagu lihtne, aga seal on tõesti soojusvaheti teema, et sul on nii-öelda seal alati natuke kõne soojem kui kui nii-öelda siis maapinnal ja selle soojusvaheti siis annab sinu radiaatoritele lõpuks selle soojuse nii-öelda natukene kuumemana edasi, aga noh, elektri tootmiseks, sul on vaja umbes 180 kraadist temperatuuri, et sa valad selle vee sinna alla, sa aurustub ja tuleb auruna tagasi ja paneb turbiini käima. Kõneles geoloog Sander ala. Looduse gloobuse lainer.
