Sõudjate eripiirkonna vajalikkus tuli taas kõneks pärast mõne aasta tagust intsidenti, kui laev sõitis sõudevõistluste ajal rajale ja tekkis väga ohtlik olukord. Sõudeveteran Jüri Jaanson tõdeb, et igal aastal lisandub registrisse ligi 900 veesõidukit, mis kuhugi peavad ära mahtuma. Aasta-aastalt tiheneb liiklus ka Pärnu jõel ja mingisugusele lahendusele tuleb jõuda Jüri Jaanson. Shoudjat oluline huvi on jätkata siin ikkagi oma ajaloolist tegevust, ehk siis võitlussporti kvarti saame siin juba seal on 40 aastat, et seda ja mõistlik spordi arendamiseks on väga kindlaid tingimusi vaja ja need tingimused ei ole täidetud, kui muu v liitlasristi-rästi sõidab sõudjate treeningute vahel, et võiks selles mõttes nagu olukorda võrrelda, kui rannastaadionil näiteks kergejõustiklased treenivad, aga samas ta on avatud ükskõik kellele taoline olukord valitseb nagu Pärnu jõel püüamegi siis praegu osapooltega leida lahendusi, et kõik mahuksid sinna ära, aga selge on see, et keegi ei ole kummist. Reedel istusid osapooled esimest korda koos jõel laevareise tegeva Pärnu Cruise omanik Asko Lääts. Selle, mis nüüd meile seal välja pakkusid, selle lahendusega meie laevad enam sõita ei saa, et lihtsalt süvisi võimaldajase läbimine jääb seal nii väikseks, et sellega kindlasti kaasa minna praegult ei saanud niimoodi täies ulatuses, niimoodi seda kindlasti ei saa teha, et variandid olid laual, kellaajalised ja, aga noh, kõik praegu tegid veel lahtiseks, et siin igaüks paneb siin ka nädala jooksul oma ettepanekud lauale, siis vaatab Kuna vaidlus on veel algusjärgus, ei soovitud Pärnu linnavalitsuses seda kommenteerida. Ester Vilgats, Pärnu.
