Maa- ja rannarahvapöördumises tõdetakse, et maaelu lämmatatakse Ülemääraste piirangutega. Maa rannaelanikele seatakse iga aastaga aina suuremaid piiranguid, seades ohtu maapiirkonna püsielanike, kodud, sissetulekud ja kindluse tuleviku osas. Kitsenduste seadmisel jäetakse maarahvas tihtilugu läbirääkimistest kõrvale ning antakse aina suurem sõnaõigus kitsastele huvigruppidele, kel puudub maaeluga tihedam seos. Alla kirjutanud ühenduste sõnul on inimene looduse osa. Nende vastandamine ei too kasu ei inimesele ega loodusele. Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti jahimeeste selts, Liivi lahe kalanduskogu ja Eesti erametsaliit. Liivi lahe kalanduskogu tegevjuht Esta Tamm. Eks see viimaste aastate nii kutselise kalapüügikui, ütleme, igasuguste piirangute üle reguleeritus just see teeb kõige suuremat muret viimase ajapiirangutest, mis kalapüügil on tehtud, siis paraku ei arvestata piirkondlikke eripärasid. Ta on täiesti erinev Peipsi järv näiteks ja rannikumeri. Teine teema on muidugi see, mis meile suurt suurt muret teeb ja me ei tea, mis saab. Näiteks 10 20 aasta pärast on suuremahulised planeeritavad meretuulepargid. Näiteid tuuakse pöördumises ka loomakasvatuse kohta, riigikogulane aktivistide survel alustanud Loomakasvatuse järk-järgulist keelustamist aktivistide varjagi oma tegelikke motiive läbi väikeste sammude viia läbi süstemaatiline muutus, lisada tarbimise vähendamiseks ja lõppeesmärgina liikuda veganluse suunas. Ometi on loomakasvatusele ringmajanduses vältimatu roll kodumaise toidu ja kohaliku orgaanilise väetise tootmisel, mullaviljakuse hoidmisel ning elurikkuse säilitamisel. Ei loe seegi, et Eesti loomakasvatajaid järgivad maailma ühtesid kõrgemaid nõudeid loomade heaolu ja tervise tagamisel ning see, et põllumajandusloomade loodussüsteemist välja võtta mine võib põhjustada suure kahjuga kohalikele ökosüsteemidele. Ester Vilgats, Pärnu.
