Vikerraadio. Kuula. Rändajat. Arktikas neutroobikas. Rändame koos Hendrik Relvega kuula rändajat. Tere Meie tänavuse hooajarännusaated on sügisest saadik kulgenud seal kusagil Venemaa äärealadel Kaug-Idas ja viimati just tšuktši maal. Aga nüüd, tänase saatega alustame rännakut hoopis teises maailma nurgas ja läheme sealt artiliselt suksimalt otse troopilises Lõuna Ameerikasse. Hakkame ringi liikuma selle Lõuna-Ameerika mandri südames. Eks nendest Lõuna-Ameerika maadest on siit saadetes varasematel aastatel ju päris palju juttu olnud, aga nendes piirkondades, kuhu nüüd läheme, pole me varem käinud. Ja need on siis Lõuna-Brasiilias asuv maailma kõige ulatuslikum märgala, mille nimeks on pata nahal. Ja siis veel riik, Paraguai, millest üldiselt väga vähe teatakse. Ja sealt siis veel edasi mõned paigad lõuna poole. Ja see reis sai tehtud 2019. aasta novembris. Nii et natukene üle aasta tagasi. Siin kuuldus nüüd ühe portugalikeelse laulu alguslaulu nimeks on edasi jätkates ja lauljaks on eks Brasiilia legendaarseid laulikuid, Almi saanter. Kas te panite muide tähele selle kitarri imelikku kõla? See on tõesti omapärane pill. Nimelt sellel kitarril on 10 keelt, ma ise näpin vahel kuuekeelset kitarri ja mõned minu sõbrad mängivad seitsmekeelsel kitarril, mõned ka 12, keelsel kitarril, aga kitarril võib-olla 10 keelt. Seda ma ausalt öeldes enne pantonaali jõudmist ütles, ei teadnudki. Ja õieti see kümnekeelne kitarr ongi leiutatud just Brasiilias ja on seal ammustest aegadest olnud selline laialt kasutusel olnud rahvavill. Sellel kümnekeelsel kitarril on seal Brasiilias olemas isegi oma nimi, teda nimetatakse Leoleeraks. Ja nüüd see Almi Sonter, kes siin laulis, on just see mees, kes oma muusikukarjääri alguses alati saatis oma lugusid selle Biolieroga. Ja selle kaudu sai siis ka see pill jälle uue populaarsuse. Ja miks ma nüüd seal lauliku Almi santeri just siia saatesse valisin, siis selle üks põhjus on see, et see mees on sündinud fantanaali lähistel ja on oma elu jooksul pantonalis hästi palju käinud ja on sellesse paika väga kiindunud. Aga noh, selle laulu ja lauliku juurde me pöördume siin saates veel pärast tagasi, praegu ma hakkaksin siis tutvustama seda hiigelsuurt piirkonda seal Lõuna-Ameerikas kosmäe veidi rohkem kui aasta tagasi käisime ja kuna see on selline sissejuhatav saade, siis ma libisen nendest paikadest üle suhteliselt kiiresti annan sellise üldise pildi nendest kantidest, küll me siis järgmistes saadetes jõuame juba rohkem süveneda üksikutesse kohtadesse. Ja mulle hakkas tunduma selle saate ettevalmistusel, et kõige mõistlikum on mul selle teekonna marsruuti tutvustada sealse kandi kõige suurema jõe järgi. See jõgi on Paraguai jõgi ja juhtus niimoodi, et need kõik meie reisipunktid kulgesid enam-vähem samamoodi, nagu kulgeb Paraguay jõgi põhjast lõunasse. Ja alatihti sattusime me jälle selle jõe äärde tagasi. Kuigi me ju tegelikult mööda jõge pärise sõitnud vaid selle lähistel erinevate sõiduvahenditega. Aga igal juhul on ta hea kompass praeguses saates selle reisi marsruudi tutvustamiseks. Kõigepealt siis võib-olla sellest Paraguay jõest. Kui võrrelda seda kõigi teiste Lõuna-Ameerika mandri jõgedega, siis Kuuda nende hulgas kuulub. Ta on küll pööraselt suur jõgi, aga noh, esimese kolmehulkade seal Lõuna-Ameerikas ei mahu. Pikkuse poolest on ta kogu Lõuna-Ameerikas kuuendal kohal. Siis Paraguay jõe pikkuseks on 2550 kilomeetrit 2550 kilomeetrit. Kui me nüüd võrdleme mingit euroop pikemate jõgedega, siis siin satuks ta kohe kolme kõige pikema jõe hulka. Aga noh, Lõuna-Ameerikas küll mitte. Aga samas on Paraguay jõgi ühe näitaja poolest kõigi lõuna Ameerika jõgede tippude hulgas. Nimelt selle poolest, et ta on üks kõige paremini laevatatavad jõgesid kogu Lõuna-Ameerikas. Või kui teiste sõnadega seda öelda, siis sellel jõel saab ka suurte laevadega sõita peaaegu kogu jõe ulatuses ühest otsast teise. Ja miks see võimalik on? Siin on kõige tähtsam see, et Paraguay on üks väga väheseid Lõuna-Ameerika suuri jõgesid mida mitte kusagil ei takista mingisugune suur hüdro, elektrijaama tamm. Ja selle näitaja poolest selle hea laevatatavuse poolest on kogu Lõuna-Ameerikas Paraguai jõgi võrreldav ainult ühe jõega. No see on see Lõuna-Ameerika kõige suurem kõige pikem jõgi Amazonas. Ja kui me nüüd alustame seda oma rännumarsruuti Paraguay jõge arvestades, sest tõesti just sepantonaal on paik, kust Paraguai jõgi saab alguse. Kuidas tutvustada seda fantonaalis, on tõesti keeruline, sest tegelikult on ta üks maailma kõige suuremaid looduse imesid. Ja teisest küljest, sellest pantonaalist teab maailm siiamaani häbematult vähe. No kui me mõtleme nende Brasiilia väga kuulsate looduspiirkondade peale, siis ma arvan, kuulajal tuleb esimeseks kohe muidugi pähe Amazonas. Ja mingis mõttes ongi need Amazonas pantanaal võrreldavad oma elurikkuse oma ulatuse poolest. Nad asuvad küll erinevates Brasiilia otstes oma suunas, on ju seal Brasiilia põhjaosas fantonaalialegi lõunaosas. Ja võiks vist öelda, et mõnedele Amazonase osadele on ligipääs palju lihtsam kui pantonaalile need pantonaali pääseda. Ja seal ringi liikuda pole mitte sugugi hõlbus. Aga mida ikkagi siis pantonaali looduse ime niimoodi lühidalt kirjeldades endast kujutab? Püüame silme ette luua niisuguse pööraselt suuren madaliku, millel ei ole otsa ega äärt. Ta on kaetud tiheda jõgede võrguga ja seal toimuvad igal aastal sellised määratult suured üleujutused. Nii et üleujutuste kõrgajal on enamik sellest Mantonaali täiesti haaramatust piirkonnast täiesti vee all. Ja ka kõige kujunatel aegadel on seal vett päris palju. Nii et kuival ajal, kui meie seal käisime, oli seal ikkagi väga palju jõgesid, mida mööda sai hästi paadiga sõita. Ja oli ka kuival ajal palju selliseid soid, mis mõned olid vägagi suured kust ei pääsenud läbi ei jala ega paadiga. Mis tähendab seda, et sellisel juhul loodus saab sellises piirkonnas areneda päris rahulikult. Ja kui me nüüd mõtleme oma väikse Eestimaa peale, siis võib-olla natukene on ta võrreldav meie soomaaga, soomaalgi on üleujutused ja palju soid ja hõre asustus. Aga noh, need mastaabid, need on muidugi täiesti võrreldamatud nimelt pantonaali pindala ühtekokku 190000 ruutkilomeetrit selle näitaja poolest on ta siis maailma kõige ulatuslikum maailmas on tegelikult nendest suurtest märgaladest mõned palju kuulsamad kui pantalal. Esimeseks tuleb pähe näiteks okkavangu, kus ka siin kreisisarjas sai kord käidud okka vango delta keset Aafrikat. Ja kui mehed ütleme, tema pindala selle pantonaali pindalaga, siis pantanaal on okka vangost suurem rohkem kui 10 korda. Aga inimesi elab pantanalis muidugi tõesti väga hõredalt. Kui siin jälle midagi võrrelda, siis võib-olla näiteks Islandiga, Islandil on ju ka kõik teavad hästi vähe inimesi, et katsuge kujutleda kolm korda hõredamad asustust, kui on peaaegu inimtühjal Islandil. No neid asju on muidugi raske väikeette kujutada ja tegelikkuses on seal kontonaalisse hoopis olukord selline, et seal on teatud sellised keskused, üksikud keskused, kus elab inimesi ja valdav osa sellest pantonaalist on muidugi täiesti inimtühi. Inimesi on seal tõesti üli hõredalt aga elurikkus on pantanaalis täiesti pöörane. Metsad ja veed on täis troopilist elu. Seal on nii ujuvaid, kõndivaid kui ka lendavaid olendeid. Igasugu kummalisi taimi ja selle elurikkuse poolest on pantonaal täiesti võrreldav Amazonase omaga. Aga kui ma nüüd võrdleksin neid puht isiklikke ja praktilisi kogemusi, kui olen jälitanud neid loomi ja linde seal nii Amazonasele kui pantanaalis, siis ma ütleksin, et panda nahlis on loomi jälgida ja pildistada hõlpsam. Coyama Soonasel üks tähtsad põhjused on siin see Ta Antonali metsad ei ole nii tihedad kui Amazonasele. Linnud-loomad. Ja liigid on noh, enam-vähem samad, mis Amazonasele. Aga minu kogemus on see, et Amazonasele jäid mul paljud väga suured ja põnevad loomad nägemata aga pantanalis neid nägin ja sain neist ka väga Häid pilte. Ja pantonaal läks mulle vist isiklikult rohkem hinge veel ühel põhjusel, nimelt sellepärast et nende lammusuaalse käikudel enam-vähem ma ikkagi teadsin, mis mind ees ootab. Aga pantanaali minek oli nagu hüppamine tundmatusse vette spontonaali kohta on infot väga palju vähem kui Amazonase kohta ja turiste käib seal väga palju harvemini. Nii et üleüldse oli sepantonalis käik sihuke tõeline seiklus ja avastusretk. Ja mul isiklikult on lihtsalt niimoodi, et just need maailmapaigad kuu on raskem pääseda ja millest vähem teatakse tõmbavadki mind kõige Siin nüüd kuuldus juba uus lõik sellest Almiir santeri laulust millega me tänast saadet alustasime ja kes hoolega kuulas, see tabas ära, et sellele kümnekeelsele kitarrile lisandus siin ka veel teine Brasiilia populaarne rahvapill akordion. Aga siinkohal tahaksin ma veel selgitada, miks ma just selle laulu siia saata tasse valisin see laul edasi jätkates. Sellega oli tõesti väga eriline lugu ja nimelt see kokkupuude selle lauluga tuli siis, kui me olime seal pantonaalis jõudnud ühte kämpingusse, mille nimeks oli jaaguari kämping. Noh, nimi on pandud kämpingule sellepärast et jaagu are liigub sealkandis rohkem ringi kui mujal ja sealt oli hea teha nii paadiretki etnid Jaagursis otsida. Ega need jaaguari kämpingu mugavused just kõige suuremad ei olnud, aga see ümbrus ümber kämpingu oli suurepärane ja kämpingu peremees oli ka tõesti võrratu. Selle kämpingu peremehe nimi oli Alton Brasiilia mees, noorepoolne, energiline tundist, loodust väga hästi eri, eriti veel jaaguari elukombeid ja oli ka muidu sümpaatne suhtleja ja ka üsna emotsionaalne ning ühel õhtul juba pimedaks läinud. Siis üllatas ta meid sellega, et võttis välja selle kümnekeelse Brasiilia kitarri ja hakkas selle saatel laulma. Laulsid kahekesi, meie kohalik loodusgiid laulis koos temaga ja kõige esimene laul, mille nad meile laulsid, oligi seesama edasi jätkates ja kui nad olid selle ära laulnud, siis pärast see alt on ka seletas, et miks just see laul, selgus, et üle Brasiilia tuntud laulik, see Almil sander oli siinsamas jaaguari kämpingus käinud mitmel korral siin ööbinud. Tal see paik meeldib, sellepärast et see on väga omaette ja siin saab rahus olla ja, ja mõtiskleda. Ja siis meie kohalik peremees Alton ka tõlkis ära selle laulu sõnad see edasi jätkates. Ja seal on siis umbes niisugused portugalikeelsed sõnad. Et ma kõnnin aeglaselt, sest olen elus kiirustanud liiga palju. Ja ainult aeglaselt kõndides tajun ma seda rada, mida mööda pean minema ja ainult aeglaselt minnes oskandma jätkata õiges suunas edasi. Ja seesama Alton rääkis, et see laulik Almers alter ise on pooleldi niisugune filosoof või mediteeri, et ta võib kasvõi kohvitassi taga istudes luua täiesti uue laulu. Ja tema jaoks sepantanaali tõmme oligi just see, et siin saab mõtiskleda, siin saab iseendaga olla. Aga kui me nüüd selle laulu juurest tuleme ikkagi tagasi selle meie Lõuna-Ameerika reisi juurde ja selle Paraguai jõe juurde, mille voolusuunda mööda me nagu mõtteliselt kulgesime siis jah, esimene peatus oli meil pantanaalis ja sellest samast kohast saab ka Paraguay jõgi, alguse sai tohutu suur ala, siin on hästi palju pisikesi lätteid ja ojasid, need koonduvad kokku aina suuremateks. Ja juba seal pantonaali piiril on see Paraguai jõgi ühinenud väga võimsaks voolavaks veeks. Ja sealt ta läheb siis üle Brasiilia piiri ja jõuab välja järgmisse riiki ja see riik on Paraguay riik. No kui mõelda veel selle Paraguay jõe nime peale, siis selle on kunagi pannud sealne kõige suurem indiaani rahvas koera, nii rahvas ja korra nii keeles otsetõlkes tähendab Paraguay tegelikult ette ema. Igati arusaadav, kõige suurem voolav veekogu nendes kantides. Aga nüüd on huvitav mõelda selle peale, et mispärast on Paraguay jõgi ja Paraguai riik ühe ja sama nimega või noh siis, et kumb oli enne muna või kana, kas jõgi sai nimelt, et riigilt või riik sai nimelt jõelt? Noh, ja õige on muidugi see viimane vastus. Et Paraguay jõe nimi on muidugi vanem kui riigi nimi ja kui see riik siis loodi siis kõige suurema Joe järgi riigis pandiga riigile nimeks Paraguay. Ja tegelikult kui riigi jaoks see jõgi siiamaani selline tõeline elu tuiksoon üsna mitmes mõttes. Esiteks näiteks sellepärast, et Ta on tänaseni ülioluline transporditee, tohutud kaubavood, tohutud reisijatehulgad kulgevad mööda seda. Teiseks on Paraguai jõgi väga tähtis, sellepärast et ta on kalarikas ja väga suur hulk Paraguai lasi, saad tänase päevani kõige otsesemalt sealt jõest endale kätte, et igapäevase toidu. No ja kolmandaks on see jõgi asendamatu ka Paraguay põllumeeste jaoks, sest nad on rajanud sinna kallastele hästi suuri kraavide kanalite süsteeme ja neid mööda siis voolab nende põldudele elustav vesi. Aga nüüd võib-olla mõelda ikkagi natukene selle peale, et Lõuna-Ameerikas on ju palju riike mille poolest see paraku hai riik siis kõigi nende teiste hulgas silma paistab. Ma ütleksin, et võib-olla üks kõige esimesi iseärasusi, selle praguailon, see et tal ei ole otsest ligipääsu merele. Ja selles mõttes on ta sarnane ainult ühele Lõuna-Ameerika riigile. See teine riik on Boliivia, nad mõlemad on siis sellised nii-öelda mandrisisesed riigid ja Nad asuvad muide ka täiesti üksteise kõrval. Ja ajaloo paradoks on nüüd küll see, et ajaloo jooksul on need ainsad merepääsuta riiki pidanud omavahel päris mitmeid iseäranis praevukaid sõdu, et kui mõelda, et nad peaks sõdima, sellepärast luua endale ligipääs merele, aga ei just need kaks mandri ainsat sisemaist riiki on üsna tihti omavahel nii-öelda karvupidi koos olnud. Aga kui mõelda veel Paraguay riigi eripäradele, mis teda eristab enamikust Lõuna-Ameerika riikidest siis selline vähetuntud tõsiasi, et Paraguay on pooleldi indiaani riik, mida see tähendab? See tähendab seda, et esimeseks keeleks paraguays ei ole sugugi mitte hispaania keel nagu Lõuna-Ameerikas enamasti, vaid hoopis koera, nii keel, sellesama võimsa indiaani rahva keel. No miks see nii on, see on pikk lugu, sellest räägime ükskord edaspidi. Aga igal juhul on niimoodi, et korra nii keelt õpetatakse paraguays kõigile lastele juba koolist saadik. Ja enamik Paraguay kodanikke suhtlevad vabalt kahes keeles, nii korra, nii keeles kui hispaania keeles. Ja võib-olla on veel üks huvitav omapära progail see, et seal hoolitakse väga rahvaharidusest ja kõik lapsed saavad seal sisuliselt tasuta koolis käia mis tähendab ka seda, et Paraguay rahvas on kõik teada viimseni. Kirjaoskaja rahvas. Seda kõike saame me kogeda siis, kui me seal Paraguay ise ringi liikusime ja inimestega suhtlesime ja saime kogeda ka seda. Paraguai lased on reeglina hästi lahedad, hästi avatud olekuga ja nende toidud on maitsvad ja vaheldusrikkad ja et selles riigis on väga turvaline liikuda. Aga rohkem ma sellest probais siin saates ei räägiks, sest niikuinii üks järgmine saade saab olema täielikult pühendatud sellele riigile. Siia vahele kuuldes nüüd jällegi üks lõik sellest Brasiilia lauliku Almirsantheri laulust edasi jätkates mille ta on kirjutanud just looduse üksilduses ja mis mõjub minu meelest ka kuulates rahustavalt, nii nagu üks suure jõe ühtlane vool. Aga meie reisimarsruut seal Lõuna-Ameerikas viis Lõuna-Brasiiliast patanaalist ja paragoist juba edasi järgmisse riiki. Ja selleks riigiks oli Argentiina ja Paraguay jõgi teeb täpselt samamoodi, pärast Paraguay läbimist joote välja Argentiinasse. Aga sellel reisil Argentinas kuigi pikalt ei olnud. Käisime peamiselt vaatamas ühte Argentiina kõige kuulsamat looduse imet ja selleks on siis need igua Suujoad. Kosu joad asuvad vägagi Paraguay Argentiina piiri lähedal, aga mitte enam Paraguay Joel, vaid Igva Suujõel. Ja iga su juhad jäävad juba hoopiski Argentiina ja Brasiilia piirile. Noh, need maailmakuulsad juhad oli mulle tuttavas komaks, ma olin seal olnud kusagil kümmekond aastat tagasi ja oli ju täitsa tore kõndida jälle nendel tuttavatel radadel ja silmitseda tuttavaid vaated erinevatel jugadele. No minu isiklike kogemuste järgi on niimoodi, et kogu maailmas peetakse kõigevägevamat, eks jugadeks üldse seda Victoria juga Aafrikas, jäiguasu jugasid Lõuna-Ameerikas, aga minu meelest on need Ikva suu joad mõjuvamad. Victoria ja vaatan küll natukene kõrgemad, aga iga suu jood jällegi vaheldusrikkamad ja kaunimad seal kukuvad ju alla enam kui 200 erinevat juga ja nad laskuvad niimoodi astmetena kaskaadina alla väga suurel alal. Ja see minu jaoks kõige elamuslikum juga seal iga suus, mille nimeks on kuradi kurk, seal sai loomulikult ka uuesti ära käidud ja jällegi kogeda seda väga teravat elamust, mille sa seal saad. No see elamus algab õieti juba sellest, et üldse sinna kuradi kurgu juurde jõudmiseks. Kuulge ma üsna pikalt mööda jalakäijate silda üle kiire vooluliste jõeharude ja siis, kui maks jõuad sinna kuradi kurgu juurde, siis seal on ehitatud niuke väga suur vaateplats torm. Ja vot, kui sinna platvormi peale lähed, siis võtab jalad nõrgaks, sest sa näed sealsamas enda jalge ees alla tormavaid kohutavaid vete massimis nõrgavad nii kõvasti, et seal teise inimesega juttu ajada on absoluutselt võimatu, kui tahad midagi öelda, siis pead karjuma täiest jõust. Ja need veevood on seal niivõrd taltsutamatu raevukad ja nad on nii lähedal, et paratamatult tekib tunne, et kohe võtab see vesi mind kaasa nagu kübeme. Ja siit ma enam eluga ei pääse, kuigi ma olin siin teist korda, aga see emotsioon oli täpselt seesama. Ja muidugi seda nihukest erilist ärevust võimendavad ka need naaberturistid, seal suur platvorm, turiste on palju ja nad lärmavad seal päris kõvast, nii et see kostab isegi üle selle vete mühina. Ja sellerm jaguneb põhiliselt kaheks. Ühed turistid kiljuvad paanikas ja teised hõiskavad vaimustusest. Ja eriti kõvaks läheb see käratsemine siis, kui mõnikord tuleb üks suur tuule hiil ja haarab kaasa siis neid veepiisku ja pritsib need vaateplatvormil olevad inimesed korralikult märjaks. Teisest küljest muidugi iga suu puhul, mulle pole kunagi meeldinud see, et seal on neid turiste natuke liiga palju. No mis teha, ego suu on maailmakuulus looduse imemagnet, siia tuleb igal aastal kokku rohkem inimesi, kui on Eestis elanikke. Ja nendel peamistel radadel ja vaatepunktides on alati mingisugune tunglemine. Aga noh, õnneks on seal iga hulga selliseid kõrvalisi paiku. Ja need, ma otsisin ka seekord üles et seal saad siis juba olla nagu loodusega omaette ja kui hästi läheb, siis teha tutvust ka nende imelike, lindude ja loomadega, kes seal troopilises metsas elavad. Nii ka sellel korral uuendasin enda tutvust maailma kõige suurema nokaga linnuga. Selle linnu nimeks on Tokko Tuukan. Ta on niisugune metsisest palju suurem lind, aga see nokk on nii suur ja vägev, et tundub, et see lind ainult sellest nokast koosnebki. Ja loomadest jälle sain tutvust uuendada niisuguse elukaga nagu ninakaru. Nüüd nina, karusid on tegelikult päris mitmeid liike, aga siin ego suul on just selline liik nagu kohati. Ja kui nüüd katsuks kirjeldada, milline see imeelukas välja näeb, ta suuruselt on sellise väikse koera suurune, aga tal on tohutu pikk saba, mida ta hoiab enamasti püsti ja see on selline erksalt kollase ja pruunitriibuline. Ja siis tema koon on selline pikk ja terav. Ja noh, see nina tõesti nagu mingisugune pliiats ja seda ta siis pöörab, liikudes igasse suunda, sest ta otsib endale pidevalt midagi, mida saaks hamba alla panna sellele esimesele kohale, sel ajal, kui ma seal käisin, siis ma nägin ainult ühte gootide peret ja mitte rohkem. Aga nüüd seekord oli midagi väga palju muutunud. Nüüd olid neid kohatisid seal täiesti iga nurga peal ja nad olid lausa tüütud, sest tikkusid täitsa ülbelt inimestele ligi ja norisid avalikult nende käest toitu, ma ei tea, milles asi oli, võib-olla oli see juhus, selline aastaaeg, aga võib-olla olid kotid muutnud oma elukombeid ja õppinud siis turistidelt süüa nuruma ja noh, turistid on ka sellised, et mõned nendest ikka annavad sellele nina karule süüa, sest see on ju nii nunnu loom ja kui ta nii ilusti palub, no kuidas ma saan siis talle toidupalakest andmata jätta. Ja see asi mulle ka seal iga suur seekord ei meeldinud, kuigi kokkuvõttes võiks ikkagi öelda, et tore oli siia uuesti sattuda ja eriti nendesse kohtadesse seal iguasuul, mis jäävad nurga taha, kus inimesi on väga vähe ja kus saab rahulikult moodusega isekeskis olla. Siinkohal saab selle kena ja rahustava Brasiilia looduse lauluga meie tänane saade otsa saade sellest, millist marsruuti mööda me oma 2019. aasta reisil seal Lõuna-Ameerikas kulgesime kuigi tegelikult jäiseid kirjeldusest välja veel reisi lõpuosa, kui me käisime Uruguay pealinnas Montervi teos ja Argentina pealinnas Buenos Aireses ja millest tuleb see järgmine saade, seal tahan ma kõnelda juba ainult pantanaalist ja täpsemini siis selle pantanaali inimasustuse ajaloost kohe kõige algusaegadest, kuni tänase päevani välja. Kuula. Rändajat. Arktikas neutroobikas. Rändame koos Hendrik Relvega kuula rändajat.
