Täna sajab jäävihma ja on Tõnisepäev tänapäeval päev nagu  päev ikka omal ajal aga tõsine püha. Meil toodi ohvreid viljakus jumalale ja koduhaldjale tõnnile. Söödi, joodi ja tööd ei tehtud. Tunnistagem, see ammune värk on praegusest kuidagi märksa armsam. Risti usk ristas muinas Eesti tõnnipüha Antoniusega  ja Tõnisepäev on nende hübriid. Püha Antonius läks kolmandal sajandil kõrbe. Temast sai alguse munkluse ja kloostrite traditsioon,  mis levis üle maailma ning jõudis ka Eestisse. Nagu võõrad pühamehed, meie kultuuri, nii introdutseeruvad  mõnedki loomad meie loodusesse lausa närivad ennast rotina sisse. Täpsemalt piisav rotina. On tatran poolveelise eluviisiga imetaja. Kaalub ta üks kuni kaks kilogrammi on värvuselt,  pruun on tatra, isasloom paaritub ainult ühe emasloomaga,  ehk siis loomad on monokaansed ja rangelt territoriaalsed. Võõraid oma territooriumile nii lihtsalt ei lasta. Nagu närilistele kombeks, eriti väiksematele närilistele  paljunevad nad väga intensiivselt. On tatra juba aastas kaks kuni kolm pesakonda poegi anda. Korraga võib lausa seitse looma pesakonnas olla. Kevadised pojad võivad juba ise sügisel sigida. Kui me nüüd hakkame mõtlema, et see loom  nii viljakas on siis tekib küsimus, et kuidas neid loomi  kõik kohad täis ei ole. Aga sellepärast, et on tatral, on väga palju vaen. Kõik kellel vähegi kiskja nägu peas Tahaksid tema magusat liha maitsta on tatra eelistatud  veekogudeks on taimestikurikkad, mittepõhjani jäätuvad  veekogud on tatra, on valdavalt taimetoiduline. Aga vahest näeme me ka, et ta sööb limuseid. Kui võimalik on ehk siis niugused, väiksed lavatsid,  kus tema armastab söömas käia, võivad tihtipeale olla  karbipooli täis. On tatreid, on toodud Eestisse mitmel korral,  eelmise sajandi keskpaiku. Loomad lasti Eestisse lahti ja nad hakkasid kohutavalt hästi  sigima ja levima 80.-te aastate keskpaiku oletatava looma  arvukust lausa 100000 ringi. 90.-te paiku oli see loom praktiliselt meilt hääbunud. Miks see nii on, päris täpselt ei oska seda mitte keegi öelda. Loomulikult avaldas väga suurt mõju mink. Ehk siis mingi populatsioon kasvas, kui tatra populatsiooni vähenes. Aga päriselt üks liik teist ilmselt välja süüa ei suuda. Praegu me võime, on tatrat leida sellistes veekogudes,  mis asuvad Peipsi vesikonnas. Mina läksin ontatrate jälgimiseks ühte vanasse jõekääru,  mida nimetan, on tatramaak, sellepärast et seal on mitmed kohilad. Ja kuna veel natuke oli vaba vett jää vahel,  siis õnnestus mul jälgida, kuidas üks, üks pesakond,  ehk siis ema ja isa toimetavad oma pesakuhila juures  ja mida nad siis teevad. Päeva läbi käib toidu toomine ja kuhila remontimine,  onatra n selline liik, kes on kaaslejaliik kopraga. Ehk siis ta võib ka vabalt elada koprakuhu,  kui kobras teda sallib, seal. Praeguse Pakaselise aja elavad siis kaks poolvillist imetajat,  kobras ja ontatra. Üle oma kuhjates. Püha Antonius pole karusnaha loomade, vaid kõigi  maailmasigade kaitsepühak. Seepärast tuleb täna Tõnise päeval tuua sead laudas õue  ja näidata neile päikest. Aga mis on see päike? Üks segane tuumavärk, üüratu hunnik plasmat  ja mis on plasma? Sven käis Šveitsis järgi küsimas. Siin Euroopa tuumauuringute keskuses Šveitsis,  Genfis püüavad tuhanded teadlased leida vastuseid füüsika  põhilistele küsimustele. Üheks olulisemaks küsimuseks on see, mis annab kõigele  olemasolevale ainele massi. Ja kogu seda protsessi iseloomustavad väga astronoomilised arvud. Nimelt seesama toru kaalub siin ei rohkem  ega vähem kui 40 tonni. Ja toru on maa all suures tunnelis. Toru pikkuseks on ei rohkem ega vähem kui 27 kilomeetrit. Sellesse torusse pumbatakse sisse ülisuurel kiirusel  liikuvad prootonid, mis kokku põrgatades peaksid ki andma  vastuse küsimusele, kuidas tekib mass. Vastupidiselt romantilisele ettekujutusele ei tõtta tsernis  ringi valgetes kitlites kahupäised. Teadlased pigem meenutab teaduskompleks elektrijaama  või tehast, kus on kilomeetrite kaupa juhtmeid  ja torusid. See on vajalik, et uurida looduse kõige pisemaid ehituskive. Võib öelda, et CERNis asub maailma suurim mikroskoop. Tegelikult võibki öelda, et see osakeste kiirendi  ja põrguti ongi nagu mikroskoop. Me teame ju, et kui tahame näiteks putukat  või ühte rakku suurendada, siis piisab sellisest mikroskoopist,  mis laua peale ära mahub. Optilisest mikroskoobist, kui me läheme järjest väiksemad  väiksemate objektide juurde, seda suuremat energiat on vaja,  et neid väiksemaid ja väiksemaid ja väiksemaid objekte näha. Ja see Cerni kiirendi ongi siis nii-öelda näide sellest,  kui suurt aparaati on vaja, et näha, näha tõesti  üliüliüliväikseid asju. Ja ja mitte ainult näha, vaid ka mõista nende toimimist. Võib öelda, et CERNis. Üritatakse leida vastuseid väga fundamentaalsetele  küsimustele loodusteadustes. Ma, ma ei taha öelda, et füüsikas, selles mõttes,  et füüsika on üks, üks teadus, mis uurib loodust,  tegelikult CERNis tegeletakse eluta looduse uurimisega,  võib öelda nii. Ja, ja need küsimused on tõesti fundamentaalsed. Üks saladusi, millele teadlased püüavad jälile saada,  puudutab hiksiposonit ehk osakest, mis annab kõikidele  osakestele massi. Teoreetilises plaanis on selline silmale nähtamatu tegelane  olemas ent praktiliselt pole õnnestunud teda veel kohata. See käesolev suur seni eksperiment ongi. Niimoodi disainitud, et sellega oleks võimalik see ksiposan leida. Et selles mõttes on see nagu haruldane eksperiment mingis mõttes,  et tavaliselt väga raske on disaini eksperiment,  nii et see kas kinnitab või lükkab ümber teooriat  siis X'i posoniga on selline unikaalne olukord. Kus, kui see uus eksperiment näeb seda x'i posonit,  siis on selge, et see poso on olemas. Füüsikute ettekujutus maailmast on, on hea  ja õige. Juhul, kui Hiki Boson jääb eksperimendi käigus leidmata,  tuleb füüsikutel loodust kirjeldavad teooriad ümber kirjutada. Seegi on teadusega paratamatult kaasas käiv nähe. Teine asi, mille kallal sernis pead murtakse,  kannab pisut futuristlikku nime. Tegu on siinkohal kvarluan plasmaga. See on selline väga kõrge temperatuuriga aine olek  kus isegi võib ette kujutada, et aatomituumad sulavad ära. Et isegi tuumafüüsika enam ei kehti, vaid on mingi veel veel  väiksemate osakeste füüsika. Ja see on siis, et osakesed on, moodustavad plasma  ja tuleb välja, et see plasma on. Suhteliselt veidrate omadustega, seda siiamaani ei ole  suudetud väga põhjalikult uurida, kuna lihtsalt selliseid  aparaate ei ole olnud nagu CERNi uus kiirendi. Aga selle uue kiirendiga saab nüüd seda plasmat tekitada  nii palju ja nii kõrge temperatuuriga, et on võimalik seda uurida. See, mis toimub eksperimendi ajal suures hadronite põrgutis  ehk peamises kiirendis, on aukartust äratav. Nimelt lastakse 27 kilomeetri pikkusesse ringtunnelisse  vastassuundades sisse jooksma prootonite kimp  millel on pea valguse kiirus. See tähendab, et ühe sekundi jooksul teeb prootoni i  tunnelis koguni 11000 ringi. Kahes detektoris hiiglaslikes, Atlases ja CMS-is aga  lastakse kimpudel kokku põrgata. Energiahulk, mis kokkupõrke käigus vallandub,  on võrreldav sellega, kui 120 elevanti ühelt  ja 120 teiselt poolt jookseksid müdinal kokku. Eksperiment tekitab tohutu hulga andmeid,  mis jõuavad SERNi arvutuskeskusesse ja lähevad sealt laiali  üle maailma. Teaduskompleksi territooriumil ringi käies aga kohtab pilk  pidevalt radiatsiooni eest hoiatavaid silte. Tegelikult on selle radioaktiivsuse ga niimoodi,  et. Et. On kaks erinevat asja, kas sa saad radioaktiivsest väljaspoolt? Või? Sa saad seda kuidagi seestpoolt, et kui me nüüd oleme kuskil  siin radioaktiivsuse märgi juures siis see tähendab,  et see piirkond on natuke radioaktiivne ja enamus sellest radioaktiivsusest,  isegi meie nahk peatab. Alfa ja beeta kiirguse puhul täiesti piisab meie surnud nahast. Aga ohtlik on ta siis, kui kui me need radioaktiivsed asjad  kuidagi endale sisse sööme. Me oleme harjunud sellega, et on olemas reaalsed füüsilised  objektid mateeria aga tegelikult on olemas  ka antimateeria ehk antiaine siin selles laboris püüdigi  mõni aeg tagasi see antiaine nii-öelda purgi sisse kinni,  aga mida see antiaine endast üldse kujutab? Võrdluseks võib tuua näiteks pangakonto seisu. Kui teil on palk just laekunud, siis on enamasti kontojääk plussiks. Ent vahel jookseb konto jälle miinusesse. Aine ning antiaine kohtumisel aga mõlemad aurustavad,  ehk siis uue raha laekumisel muutub võlg panga ees olematuks. Antiaine tegemine vesiniku aatomist on ülikeeruline protsess  ning esieri sõnul läheks ühe grammi loomiseks tsernis aega  vähemalt 10 miljardit aastat. Seega muutub üsna tühiseks hirm, et antiaine võiks ainega  kohtudes terve meie planeedi hävitada. Kuidas saab aga antiainega seonduvat praktiliselt kasutada? Astronoomiliste arvude ja tohutu teadlaste kompleksi juures  kerkib tavakodanikul tihtilugu õigustatud küsimus et millist  väärtust kogu see ettevõtmine endas kannab. Ehk on saanud füüsikud kiirendi näol endale lihtsalt hunnitu  ja ehk isegi ohtliku mänguasja? Et teadlane ongi alati niivõrd kaugel eesliinil,  et ta, ta ei suuda tegelikult veel ise näha hästi  kus see praktiline kasu võib tulla. Et see praktiline kasu tuleb, noh, ütleme nii,  et see selgub aastakümneid. Et. Kõige. Lihtsam näide, võib-olla on. Ajalooline näide jälle on, on elekter ja magnetism. Et kui seda ammu uurima hakati kuskil. 18. sajandi lõpus, siis noh, kulus veel 100 aastat  praktiliselt enne kui praktiliste rakendusteni  ja algul isegi noh, ma arvan, et need inimesed,  kes seda uurima hakkasid ei osanud isegi unes näha,  millised on need rakendused ja sama asi on  selle Hiti posani ja, ja eksperimendiga,  et. Tegelikult me noh, me võime loota, et sealt tuleb palju  praktilisi tulemusi aga seda hetkel öelda ei,  me ei saa. Tõnise päeval keedeti ja söödi ära pool seapead. Miks just pool? Küllap sellepärast, et nagu just äsja kuulsime,  on teine pool sea peast antisea pea. Kui aga antiseapea kohtub seapeaga, siis käib hirmus plahvatus. Sellest pole sugugi lihtne aru saada, see on antimõistetav. Tänasest päevast veel nii palju, et täna pole üksnes Tõnise,  vaid ka anti nimepäev. Ja seepärast tervitame nüüd kõiki Eestimaa antisid järgmise  looga mis kõneleb sellest, et antiventileeritavates elamutes  on elu antisanitaarne. Osooni meeskond. Viibib nii sageli vabas looduses, et meil värske õhuga  probleeme ei ole. Küll aga võib õhupuudus muret valmistada neile perekondadele,  kes elavad soojustatud majades, kuhu ehitamise käigus  ventilatsioon on tegemata ununenud. Ta on muidugi praegu selles mõttes tõsine,  et kütuste soojuse hind on väga tõusnud suurel määral ja. Ühistud on hakanud väga tõsiselt mõtlema. Renoveerimisele ja mitmel pool on see ka realiseeritud,  seejuures suhteliselt hästi lahendatud piirdetarinete  soojustamine ja ka küttesüsteemi renoveerimine. Aga väga sageli on ära jäetud üks kolmas väga oluline komponent,  see on ventilatsioon. Samal ajal kui me vanades majades, kus on loomulik  ventilatsioon asendame vanad aknad uute oluliselt  hermeetilisematega siis sellega õhuvahetus väheneb. Mitmeid kordi probleemid tekkisid peale maja renoveerimist. Ventilatsioon on vähe näratama, et ei ole. Ja kuna siin on tekitatud külmasillad aknalaudadele  ja siia üles, siis hakkas tekkima hallitus. Ja kuna ma põen astmat, siis on mulle see väga tõsine probleem. Kaks kolmandikku Eesti inimestest elab kortermajades. See maja renoveeriti mõne aja eest KredExi toel,  nii et sellest sai lausa energiasäästunäidismaja. Aga juba fassaadi vaadates torkab silma,  et seal pole ühtki ventilatsiooni ava. Kui seda soojustust majale planeeriti, et kas oli juttu  ka mingisugustest, ventilatsiooni võimalust? Meid hoiti üsna teadmatuses ja ventilatsiooniprobleemi,  ma tõstsin mitu korda üles ja selleaegne korteriühistu. Esimees ütles, et ventilatsioon tuleb koos seinte soojustamisega. Sellel koosolekul viibisid ka KredExi esindaja,  noh, kes ka vaikisid ja hiljem ma sain teada,  et ei olnud plaanis mingit ventilatsiooni ehitada,  kuna lihtsalt ei jätkunud raha. Mida selle aparaadiga nüüd siis mõtte saab? Selle aparaadi ga mõeldakse korterites väljatõmbeõhu,  vooluhulka. Mis see praegune näited on selle korteri puhul,  siis vaatame järgi. Ta kõigub natuke tänu tuulele aga 10 liitrit sekundis  ja on seda vähe või palju. See on tegelikult üks ütleme keskmisest parem näit. Kui siin viiendal korrusel oleva, et siis kas  siis on pigem kõrgem tavaliselt tavaliselt on viiendad  korrused kõige halvemas seisus, kuna siin on ventilatsiooni,  löör on kõige lühem. Et esimestel teistel ja siis keskmistel korrustel on  tavaliselt õhuvahetus parem. Korterite õhuvahetuse kordarv peaks olema minimaalselt 0,5. See tähendab seda, et õhk vahetub korteris kahe tunni jooksul. Kuid selleks, et ventilatsioonisüsteem oleks energiat  säästev Oleks meil kindlasti vaja rakendada niisuguseid seadmeid,  mis tagavad väljatõmbe õhu, soojuse ärakasutamise. Siin on võimalik väga mitmesugused lahendused,  on olemas korteripõhised, ventilatsiooni agregaadid,  on ruumipõhised, ventilatsiooni agregaadid  ja on ka niisugused seadmed mis töötavad tervikuna tervele majale. Seal näiteks rajatakse mehaaniline väljatõmbe ventilatsioon  koos väljatõmbe õhu soojuspumbaga, kus siis see soojus  tagastatakse kas sooja tarbevee süsteemile  või teatud juhtudel on see võimalik ka küttesüsteemile tagastada. Igal juhul see ventilatsiooni teema on asi,  mis, nagu peaks nii-öelda kohustuslikus korras iga  renoveerimisega kaasas käima. Kindlasti ta peaks sellepärast et kui me sellega ei tegele,  siis tekivadki need hädad nagu hallitus. Ääretult kõrge süsihappegaasitase magamistubades hommikusel  ajal oleme seda registreerinud, mis on siis? Isegi neli ja vahest enam korda kõrgem, kui seda näevad ette normid. Eestis on siiski juba paar korterelamut,  millele soojustagastusega sundventilatsioon paigaldatud. Üks selline asub paides ning tavalisest majast eristavad  seda üksnes metallsed kastid. Ventilatsiooni kortende otsas. Seadmed paigaldanud firma sõnul ongi tavaline soojustatud  maja justkui ilma kaaneta termos. Ning korralik kokkuhoid algab alles siis,  kui ka ventilatsiooni soojus kasutusele võetakse. Kastid siin maja katusel, siis teevad. Hittketserid on mõeldud. Korterelamute. Ventilatsioonist siis soojuse kättesaamiseks. Soojus. Tõmmatakse hiidketseritega siis läbi sundventilatsiooni kogumiskasti,  kus siis toimub soojusvahetus ja ütleme,  õhusoojus antakse vedelikule. Need tubade ventilatsioonitorud, mis siia kokku jooksevad,  siis omakorda aitavad uuesti maja soojendada. Täpselt nii ja selle ventilatsiooniga me  siis ei saa kätte ainult seda soojust, mida me radiaatorika  kütame vaid ka soojus mida annavad tubades  nii inimesed, elektriseadmed, liidid kui  ka päike. Üks asi on nüüd see soojuse kinnipüüdmine,  aga kas maja ventilatsioon ka kuidagi paraneb nende seadmete tõttu,  et me kõrvalmaja pealt näeme, et ventilatsioonisahtlid on ju  seal ka olemas? Loomuliku ventilatsiooni probleemiks on see,  et tema sõltub väga paljudest asjaoludest. Et mida suurem on temperatuuride erinevus,  me kõik teame, et sooja õhk tõuseb üles. Sellega seoses tekivad ka üle alarõhud, mis paneb  siis ventilatsiooni toimima. Sellega seoses me meil toimibki näiteks tänasel päeval,  kus on ikkagi võib-olla kerged miinuskraadid väljas sees on  meil 20 kraadi siis ventilatsioon võib toimida päris normaalselt,  võib-olla isegi natukene rohkem, kui meil vaja oleks. Aga kui meil nüüd temperatuurid tõusevad väljas,  seda nõrgemaks jääb ka meil loomulik ventilatsioon,  kui me tekitame sundventilatsiooni nüüd korstnandi otsa,  siis meil me tõmbame pidevalt ühte samasugust. Õhuhulka välja meile ei mõjuta ventilatsiooni ei tuul  ega külm ja ütleme, lõõripikkused. Sellise tüüpilise kortermaja puhul, millises suurusjärgus  see investeering on ja ja kui kiiresti ta ennast tagasi toodab. Tagasitootmine sõltub nüüd kaugkütte hindadest,  mis läbi aegade on tegelikult siin suhteliselt ülespoole rühkinud. Ütleme tänaste hindade juures paigaldus sellise 60 korteris  elamu juures jääb võib-olla pooleteist miljoni krooni  ehk siis 100000 euro juurde. Tasuvusaeg on tänaste hindade juures võib-olla seal 10 aasta juures. See katusel kinni püütud soojus jõuab nüüd torusid mööda  siia alla keldrisse, nendesse kastidesse,  mis temaga siin edasi juhtub. Siit see vesi, mis tuleb teda nüüd muudetakse  siis veelgi soojemaks ja kantakse üle siis maja  küttesüsteemi ja tarbeveele. Kas siin on selline reaalajas rahaloendur  ka kuskil küljes, et näeb palju kokku hoiab pidevalt? Ja nüüd, kui edasi soojussõlmes näha, siis on see see vee  vastavalt sellele veehulgale siis et hetkel mõlemad masinad töötavad,  üks on neist 21 kilovatt, teine on 28 kilovatti  selle liitmisel siis keskeltläbi niimoodi 50 krooni tunnis,  siis hetkel teevad need aparaadid tööd. Et see on siis see reaalne raha, mille ühistu kokku hoiab  iga tunniga just. Arvutuste kohaselt jääb korteriühistu pluss isegi  siis kui kokkuhoitud summast maha arvestada seadmete  paigaldamiseks võetud pangalaenu tagasimakse. Ent 100000 eurone kulutus on küllalt suur isegi 60 korteriga  elamu jaoks. Uurime korteriühistu esimehelt, kas säärane investeering  pilootprojekti neid ära ei hirmutanud. Kindlasti hirmutas, et meil oli tegelikult majaelanikega  väga tugev vaidlus sellel teemal ja päris mitu koosolekut  pidasime maha enne, kui jõudsime otsusele,  et me seal siiski paigaldame. Nii et kindlasti läheb ta päris paljudele üle kivide,  kändude, kui praegu nüüd majaelanike rahulolu  ja küttearveid vaadata, et kuidas siis olukord on? Küttearvete osas ma ei oska hetkel veel konkreetset vastust anda,  et kuna me renoveerisime tegelikult ka terve oma küttesüsteemi,  aga sisekliima ja värske õhu ja tervise mõttes kindlasti  ventilatsiooni mõistes on ta ennast õigustanud,  sellepärast et varem oli näiteks minul isiku toas oli  välisseina peal veekiht kuni kolm millimeetrit  ja kõik värskelt tehtud remont oli ühe aastaga ukas  nii-öelda vähemalt nii palju, kui ma oma kogemusest saan öelda,  et kui ikka klapi kinni paned, siis hakatakse kohe ütlema,  et mis sa teed, et õhku pole toas. Nii et tunde põhjal on paremaks läinud Tõnnivakk on asi, kuhu pandi ohvriande tõnnile. Muide, kas teate, et pärimuse järgi, kes tõnnile ohvreid ei toonud,  seda tabas raske haigus või õnnetus? Meil siin siiski midagi on. Kolm osoon.
