Kõigile pandeemia ajal on mõnevõrra üllatuslikult kasvanud maailmas meretranspordimaht. Seda tõsisem oli tõrge, mille tekitas hiljutine Suessi kanali sulg, Tallinna tehnikaülikooli logistika vanemteadur igati kõrbega aiangi juttu merekaubanduslogistikast koroonapandeemia ajastu. Kairi Maileht Eesti maaülikoolist on aga uurinud, kuidas hinnata järve ökoloogilist seisundit. Fütoplanktoni ehk taimse hõljumi põhjal. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Maailm on nüüd globaalse koroonapandeemia haardes olnud juba üle aasta ja see on väga palju maailma muutnud ka sellest hoolimata. Elu läheb edasi aga, aga mitte alati samamoodi päris hea ja mitte alati samas tempos. Mõned asjad on läinud aeglasemaks, mõned on jäänud päris seisma, mõned huvitaval kombel on saanud hoogu juurde. Kuidas see maailmamuutus paistab rahvusvahelise kaubanduse logistika seisukohalt. Seda oleks huvitav täna rääkida ja olen selleks kutsunud labori stuudiosse Kati kõrbe, Tallinna tehnikaülikooli logistika vanemteaduri. Meie jaoks nagu ja üldsuse jaoks tekkis uuesti vestlus ja kõrgendatud tähelepanu selles osas, et mis toimub merevedudega ja mis toimub logistikas. Kui järgivanni laev kinni Suessi kanalisse. Seda juhtumit me kõik mäletame. Ja tihti tekkisid küsimused, et mida see tähendab kaubavedude jaoks, sest et 10 kuni 12 protsenti merevedudest läbib igapäevaselt või iga-aastaselt Suessi kanalit. Ja rohkem hakkas signaale tulema aja möödudes, mis viisid tähelepanu sellele, et mereveonduses on olnud ülikõrge nõudlus ja konteinerite puudus juba eelmise aasta sügisest eelmise aasta lõpust. Ja see olukord, mis Suessis toimus, ainult võimendas seda, aga võib-olla see oli mingil määral isegi jäämäe tipp. Ja kui pandeemia algas märtsikuus veebruarikuus 2020 siis paljud ettevõtted arvasid, et sellega kaasneb majanduslangus, sellega kaasneb oluline seisak. Ja tegid oma plaanid vastavalt ja korrigeerisin oma oma tegevusmudeleid. Laevandusettevõtted saatsid osad konteinerlaevad kas remonti või jätsid ära mingisugused väljumised. Loobusid oma tavapärastest tellimustest mereveokonteinerite-le ja tekkis mingil määral ootus seisaku järele. Aga päriselu osutus hoopis teistsuguseks. Et sügisest alates oli näha väga suurt konteinerite puudust ja samamoodi ei olnud ka ladudes ega tootjatel nii-öelda seda tavapärast tellimuste mahtu toimuvad, nad ei tootnud selles tavapärases mahus. Ja, ja kui hakkasid uuesti tulema tellimused konteinerite kuute konteinerite järgi, siis tootmist käivitada ei olnud enam nii kerge. Sest et kui me räägime globaalsetest tarneahelatest, siis mõned kaevandused olid pandeemia tõttu kasvule või töötasid vähendatud, vähenenud mahus, ehk et isegi toorainete hanked olid raskendatud või olid viibinud. Aga septembriks suudeti viia tootmine suurematel Hiina tood konteineri tootjatel 300000 konteineri ühiku peale novembriks juba 440000 peale. Sisuliselt eelmise aasta kevadel oli, olid need kordades väiksemad need mahud, mida toodeti Nii et ootused olid merekonteinerite järele, et nende järele vajadus väheneb aga tegelikult hoopis kasvavast Ja sellepärast, et läbi aku läbi nende ühiskondade kinni olemise läbi riikide sulgemiste toimus. Oluline muutus inimeste tarbimisharjumustes. Et kui inimene oli harjunud, et oma ülejäänud rahast või vabaks jäänud rahast oma püsikulutuste Alt tarbima nii tooteid kui ka teenuseid siis pandeemia ajal teenuseid enam ei olnud võimalik väga paljudes riikides väga suures mahus tarbida. Sul ei olnud võimalik minna restorani, sul ei olnud võimalik minna juuksuri juurde, kinno, teatrisse, hotellidesse, spaadesse, jõusaali, trenni tegema kuni selleni välja, et suures osas jäi raha üle reisimise arvelt. Ja ühest küljest nendel inimestel, kes elasid range eelarve järgi, tähendas see seda, et jäi tarbimiseks muude toodete tarbimiseks raha üle. Ja teine osa inimesi pidi leidma jäänud teenustele alternatiive. Et Eestis ka oli näha ja Euroopas oli näha, et eelmisel kevadel olid kõik nii hulgilaod, kauplused, e-poed tühjaks ostetud kõikidest sportimisvahendid, sest et et olgu need kummilindid või hantlid või joogamatid, väga suur nõudlus oli nende järele, et inimesed saaksid ennast liigutada. Kuidagi alternatiiv sel moel. Samamoodi päris palju tarbiti euroopaskop kui kohvimasinaid. Pastamasinaid inimesed ei saanud enam restorani minna, tarbiti rohkem maitseaineid, kallimaid toiduaineid toimus mingil määral tarbimisharjumuste muutmine ja see muutmine tähendas suuremat hulka kaupade ostmist. Kas siis teenuste arvelt kulutused rohkem? Kaupadele jah, et me Eestis näeme küll ka seda ja, ja teatud Euroopa riikides samamoodi, et üks osa sellest rahast ikkagi säästeti tuleviku tulevikutarbimise kasuks. Aga lisaks sellele tooted, mida tarbiti rohkem, olid näiteks kodukontorite sisustamine väga palju osteti laptoppe või, või sülearvuteid, mille järjekorrad teatud mudelitel on ülipikad, sest ka nende jaoks puuduvad osad komponendid tootjatel ja ka tehnikaülikool on öelnud oma töötajad sellele, et kui te soovite endale mingisugust uut töövahendit, siis palun planeerige selle tellimusega kuus kuni kaheksa kuud. Just ühe globaalsete hoiatuste ja globaalsete tarnete nii olulisel määral nagu pikenemise tõttu. Ja see võib tunduda selline, et aga seda ei ole ju nii palju, et noh, et võib-olla ma kulutan siis tõesti ühes kuus 30 eurot või 50 eurot rohkem või et ja et ma tean oma tutvusringkonnas ainult ühte või kahte inimest, kes selliseid tooteid on tarbinud. Aga kui me sellena nagu suurendame üle terve riigi või kui me suurendame seda Euroopa Liidu konteksti või ka maailma konteksti, siis see tähendab väga märkimisväärselt suuremat kaupade nõudlust, eriti spetsiifilistes kaubagruppides. Lisaks sellele tõusis tuhandeid kordi vajadus näomaskide järele, mida transporditi, toodeti vahepeal olid need desinfitseerimisvahendid ja mingisugused spetsiifilised tooted, mille järgi ja ka, kui me nagu kogu maailma mõttes selle nõudluse kokku võtame, siis need on märkimisväärselt mahtude suurenemisel. Ja kõike seda juttu enne võis pidada spekulatsiooniks. Aga reedel ilmusid Hiina esimese kvartali nagu majanduskasvu numbrid milleks oli 18,3 protsenti kasvu, mis on selgelt seotud ja korrelatsioonis sellega, et, et juba eelmise aasta keskpaigast või eelmise aasta lõpus oli see nõudlus olid nii-öelda see nõudluste portfell hästi suur. Mis numbriliselt on siis nüüd nagu realiseerunud esimeses kvartalis väga märkimisväärse tõusuna, mis ka omakorda viis kõik börsiindeksid tõusule ja mis nagu kinnitas kõiki neid tarbimise oletusi, mida on tehtud. No see on ikka tõeliselt võimas majanduskasv 18 protsenti, 18,3, isegi et Hiinas ju väga suurtootmine käibki väga paljudele kaupadele. Jah, aga sellegipoolest, ka nendel toimus ikkagi eelmise aasta esimeses kvartalis ja teises kvartal talis lammus, sest et keegi ei teadnud, mis hakkab toimuma, kuidas hakkab toimuma ja ei olnud veel teada, millisel kujul riigid selles pandeemias toetavad omaette võtta täitsa ja oma elanike aga sellist, et riikide poolne toetus, riikide poolne poolsed abipaketid on aidanud ja on hoidnud seda seda üleval, et et kindlasti need laused, mida ma ütlen, võivad olla vasturääkivad üksikisiku tasemel või mõne leibkonna tasemel. Aga me vaatame väga-väga suurtes nagu üleüldistes globaalsetes mahtudes. Ja kui rääkida veel natuke merevedudest, siis on üks väga huvitav agentuur, kes on Kopenhaagenis dokumenteerinud 2011.-st aastast, mis toimub nagu mere laevadega ja merekonteinervedudega. 2019. aasta novembrikuus jõudsid õigeaegselt sadamatesse konteinerlaevadest 80 protsenti ja õigeaegseks jõudmiseks tähendab täheldatakse ajaaken pluss-miinus üks päeva 48 tundi siis 2020 aasta novembris oli selleks numbriks ainult 50 protsenti. Ja nendest laevadest, kes ei jõudnud õigeaegselt sadamasse, keskmine hilinemine oli 5,1 päeva. Ehk et kui seal sassi kanal oli ka kinni kuus päeva siis tavapärane olukord merevedude juures oli juba novembrikuus selline, et laev võis hilineda 5,1 päeva või 5,1 päeva keskmiselt. See tähendas ka seda, et kümnepäevane hilinemine võis paljudel laevadel ette tulla nagu. No sellist suurt kauba nõudluse kasvu ei osanud siis keegi ette näha, kuigi tagantjärele mõnes mõttes tagantjärele tarkus on alati selline täppisteadus ja tundub hästi loogiline. Kindlasti majandusanalüütikud oskasid seda prognoosida ka andud pandeemia on käitunud meie kõigi jaoks väga ootamatult. Et mingil määral on olnud seda, et keegi ei ole uskunud, et see toimub nii laiaulatuslikult. Keegi ei oleks uskunud või ei tahetud uskuda, tuleb teine laine, tuleb kolmas laine, kuigi, nagu teadlased seda ette ennustasid. Ja pandeemia alguses ju loodeti, et suvegase haigus kaob ära, loodeti, et, et äkki mõni haigus lihtsalt iseenesest aasta teeb oma ringi peale ja siis läheb. Aga Covid 19 on osutunud väga targaks ja väga muteeruvaks haiguseks ja kindlasti mina võin öelda, et mina eelmise aasta kevadel ei uskunud seda, et ka selle aasta või 2021 kevadel on meil koolid kinni ja terve see metsteater on distantsõppel. Aga lootus on, et see peaks aasta teises pooles normaliseeruma, kui tänu vaktsineerimisele oleme me suutnud nagu parema kontrolli saavutada selle olukorra vastu saame riike jälle uuesti avada. Inimesed peale riikide avamist asuvat palju ohtramalt jälle pendel läheb vastupidisesse suunda, et kõik need tarbimata jäänud teenuseid neil nagu mesimagusalt tahetakse tarbida ja see tähendab ka kaupade nõudluse normaliseerumist ja teatud kaubagruppides selle vähenemist. Aga kas seda osati juba vaadata logistikute seas, et et maailma kaubanduse merekaubanduse mahud on, on juba enne igasugust pandeemiat järjest kasvanud ja et mingi selline natukenegi suurem lisakasv võib põhjustada näiteks Suessi kanali kitsaks jäämist, noh päris täpselt sellel laeva kinnijäämist muidugi ei oska keegi ette ennustada, aga. No kui vaadata nagu merekaubandust, siis mulle tundub, et ühe täiendava faktorina, mis viimasel ajal on juhtunud on olnud ka lennukauba liikumine merelaevade peale tavapäraselt nüüd küll väga suurtes nagu protsentides, nagu hinnad siis kaubast, mis liigub lennuteid pidi, 50 protsenti lennul liiguvad spetsiifiliste nagu Cargo lennukitega või kaubalennukitega ja 50 protsenti kaubast on reisilennukite ülejäänud või vabaks jäänud pagasiruumis. Ja kui reisilennud tulude maht mingitel perioodidel isegi kuni 80 protsenti kukkus ja võeti kasutusele palju väiksemad lennukitüübid ja optimeeriti reisilennunduses tegevust siis kõik see kaup, mis tavapäraselt ja harjumuspäraselt liikus lennukitega ka see oli üks nagu lisapinge Ta merelaevanduse ala aga ka Suessi kanali puhul, see on olnud niukene, kõige traditsioonilisem või 151 aastase ajalooga kaubade. Ja sellel ajal, kui teda algselt planeeriti või kusema laiendust planeeriti, olid laevad, mis seda kanalit läbisid oluliselt väiksemate mõõtudega. Ega viimase laiendamise käigus tehtud analüüsil oli keskmine laev 7000, mereühikute 7000 õud või konteinerühikut. Evergivani laev, mis jäi Sossi kanalisse kinni, oli 20. Ta suutis peale võtta 20000 tõudma konteinermahtu ja nii suur laev küll suutis piiripealselt ja oli nagu igatpidi nende mõõtmete järgi, mis tohtisid seda kanalit läbida. Aga ma arvan, viimaste laienduste ja ehituste käigus ei arvestatud sellega, et konteinerlaevad nii kiiresti ja nii suureks kasvavad. Ja kõige suurema tõuke nende laevade kasvuks oli enne finantskriisi või selle sajandi alguses toimunud väga kõrged naftahinnad ja, ja laevafirmad. Nafta hinnasurve tõttu asusid projekteerima tellima ja planeerima palju suuremaid laevu, et maksimaalne võimalik arv konteinereid ühe laeva peale panna. Kas logistikud mõtlevad ka nende aegade peale juba ette, kus sellised ever kivini suurused hiigelsuured kaubalaevad hakkavad saalima üle põhjanaba. Põhja-Jäämeri on üles sulanud. Selles nähakse väga atraktiivset mereteed aga kindlasti tänastes tingimustes ei ole värgivani suurused laevad võimelised seda teekonda läbima. Sellepärast et juba jää murdjatest tingitud laeva laius ei vasta sellele, et minu teada suurim laev, mis, mis praegustes tingimustes saaks seda merede nagu aastaringselt läbida on umbes 13000 ühikut. Aga ma võin selles osas nagu mingil määral eksida. Ja kuigi mere miilides on nii-öelda see kirdeväil oluliselt lühem teekond Hiina kaubajõudmiseks Rotterdami sadamasse Euroopa sadamatesse, siis on seal niukseid varjatud väljakutseid selle tee läbimiseks esimene on jää. Ja kui Suessi kanali läbimine suurematel laevadel maksab pool miljonit, et USA dollarit või 500000 USA dollarit, siis täpselt samas suurusjärgus on jäämurdja tasud, et läbida seda kirdeväila. Teiseks on seal natukene ohtlikud ilmastikutingimused, kus võib tekkida väga suures hulgas udu ja laeval läbimise kiirus võib sellest olla kaks korda aeglasem kui, kui planeeritud. Ja nähakse ohtuga nendes liikuvates, jäätükkides või jääkihtides, mis pahatihti ei ole isegi nagu merepinnalt nähtavad. Ja see tähendab, et need laevad peavad olema eriti tugevaks ehitatud ja eriti ilmastikukindlad ja nende tingimuste kindlad. Tänaseks hetkeks on päris suurel määral selliseid laevu juba tellitud. Nii Venemaa kui ka Hiina on investeerinud selleks, et vajalik infrastruktuur seal põhjas oleks olemas. Et me järk-järgult liigume. Aga tänastel hetkedel, kui me vaatame 2019 või 2020 laevade hulk, aga mis läbiva läbisid seda teekonda, siis see on nii väike ja nii marginaalne, et sa suure suurte kaubamahtude juures veel ei mängi rolli. Aga kliima soojenemise ja tehnoloogia arenedes ma ei välistaks seda üldse. No igal juhul on põnev mõelda selle peale ja täna saime siis ka natukene targemaks selle koha pealt, et kuidas sellised suured ülemaailmset nähtus, et kõik omavahel seotud on kliimamuutus, pandeemia, tehnoloogia areng ja kaubandus ja logistika. Ja ajasin seda juttu Kati kõrbe ka Tallinna tehnikaülikoolist. Järvedes elab peale kalade ja suplejate palju muid olendeid veel. Näiteks taimi ja taimede seas on mõned päris väikesed, üksikuna silmale päris nähtamatud. Neid nimetatakse tihtipeale ka fütoplanktonit, ehk siis taimseks hõljumiks. Beta plankton võib meile, kes oskab vaadata öelda üsna paljuga järve üleüldise seisundi kohta. Ja just seda, kuidas fütoplankton ehk taimse hõljumi põhjal järve üldist ökoloogilist seisundit hinnata on uurinud põhjalikult Kairi Maileht Eesti maaülikoolist kaitsnud sel teemal ka veebruaris doktoritöö ja täna on ka emaile laborisaates. Fütoplankton ehk taimne hõljum. Võib ju enam-vähem nii-öelda, et see on siis kogum väikesi mikroskoopilisi taimseid olendeid, kes järves hõljuvad. Ja see on täitsa õige. Ometi igas järves, ilmselt siis on, on täiesti nii-öelda isikupärane, fütoplanktoni kooslus umbes nii nagu viimasel ajal on räägitud, et inimese kõhus on väga erinev mikroorganismide kooslus igaühel küllap järvedel on siis samamoodi ja küllap see muutub siis ka aegade jooksul ka ühe järve piires. Ja tõesti, järvedes on väga erinev fütoplanktoni liigiline koosseis. Ja te olete nüüd uurinud just Euroopa pilguga nii Põhja- ja Lõuna-Euroopas kui sealhulgas ilmselt siis ka Eestis. Kuidas järvede fütoplanktoni koosseis erineb, et sealt siis edasi järeldusi teha, kuidas ta siis erineb, kas eri maade vahel on, on erinevusi märgata, kuidas see nii-öelda pilt paistab? Kõigepealt, et miks, miks ta erineb erinevates järvedes. Et seetõttu järved on? Igaüks on erinev kahte ühesugust järve. On raske leida. Antiarved on erineva sügavusega suure suurusega. Mõned on sügava, mõned madalamad. Ja ka asukoht näiteks, kas tegu on metsajärve või linnajärvega. Ja tõepoolest, oma doktoritöös ma uurisin erinevaid Euroopa järvi ja seal oli ka Eesti järved. Kes siis täpsemalt elavad meie järvedes, kui me nüüd vaatame neid pisikesi taimseid olendeid, keda vist ainult indiviididena mikroskoobi all näeb aga, aga sellise suure massina paistavad nad teinekord ka silma, siis me ütleme, et hullemal juhul, et et järv õitseb. Ja see, mida me tavaliselt näeme suvel, on ilmselt sinivetikad ehk tsüanobakterid aga erinevates järvedes on erinevad vetikarühmad esindatud. Näiteks on meil olemas sinivetikad ehk tsüanobakterid, ränivetikad, rohevetikad, Koldianeel, vetikad, silm, vibur, vetikad, ja võib välja tuua, et et Euroopa mõistes on koidjaneel vetikad rohkem levinud just põhja pool. Lõuna-Euroopas on peamiselt esindatud Sinia vagur vigurvetikad. Ja miks just miks just nii, et uuringutest selgus, et et kolib Janeel vetikad eelistavad peamiselt pruuni või domineerivad peamiselt pruuni ja pehmereeristes järvedes makovi, puur ning sinivetikat eelistavad suuremat trooksust ehk et järved, kus on toitaineid rohkem. Ja Kaletamatlet. No õnneks siis need sinivetikad, kellest me oleme palju kuulnud ja igal suvel uuesti kuuleme, nemad rohkem siis elutsevad lõunapoolsemates järvedes, mitte siin meie juures, meil annab meres. Ei kahjuks nii ei ole või õnne. Tegelikult sinivetikad on täitsa tavalised praktiliselt kõikides järvedes. Et kõik sinivetikad ei ole pahad tegelased. Lihtsalt see, kui palju neid on. Sellest sõltub see meie suvine vee veeõitseng. Sinivetikatest me oleme kuulnud, aga, aga vähem on uudistes juttu koldneel jaga vagu, vibur vetikatest, kas saaks võib-olla lühidalt öelda, et mida nad, keda nad endast kujutavad, täpsemalt, kas neil on ka mingisuguseid selliseid huvitavaid iseärasusi, mida, mida võiksin esile tuua, mis liikidega siin üldse tegemist on? Ja need on siis erinevad fütoplanktoni klassid või hõima konnad ja erinevatesse klassidesse hõinkondades annad peamiselt jaotatud nende ehituse poolest. Näitaks kolid, vetikad on väga mitmekesine rühm. Sinna kuuluvad nii üherakulised kui ka koloonialised või isegi niitjad. Vormid. Neil on üks või kaks vigurit ja koldvetikad eelistavad pigem jahedamat vett. Seetõttu Annalt massilisemalt esindatud pigem kevadperioodil, aga võib ette tulla ka veekogusid, kus nad tekitavad õitsengut. Suvel ja teistest erinev rühm on sinivetikad ehk tsüanobakterid. Ja nemad ei ole lähedases suguluses teiste vetikatega. Aga ja nad on eluviisilt välimuselt ökoloogilised sarnased teiste vetikatega ja seetõttu kasutatakse asjata terminit sinivetikad. Ja nende vetikakoosluse järgi, kui me võtame järvest tee proovi ja vaatame, kes seal proovis, elavad ja liiguvad siis me saame juba väga palju öelda selle järve kohta tuleb välja, et me saame öelda enam-vähem, millises kliimavööndis see järv on. Millisel aastaajal on proov võetud, kas on tegemist metsajärvega või, või lagedal maal asuva järvega. Seda kõike me saame, praegu tuleb välja juba siis üsna täpselt öelda vetikaproovi järgi. Aga kui me tahame nüüd hinnata järve ökoloogilist seisundit, kas see on hea või halb siis mida me siis peame teadma? Ja fütoplanktoni ja tema hulga ning liigilise koosseisu alusel saame arvutada väga palju erinevaid indekseid ja see lati hinnata veekogu ökoloogilist seisundit. Aga hea ökoloogiline seisund võib olla järvedes järvetüübiti väga erinev. Tal on väga mitmekesine rühm ja, ja igas järves on see eriline, näe, see liigiline koosseis ja see on ka muutumises. Seega ühed ja samad hindamiskriteeriumeid kindlasti ei kehti kõikidele järje Medele. Siin võib näiteks tuua, et Eestis on kaheksa järvetüüpi, mille piires on kehtestatud erinevad hindamiskriteeriumid mille alusel hinnata veekogu. Milles need järvetüüpide vahel seisnevad? Järvetüübid on meil välja töötatud vastavalt järvede sügavusele vee Värmusele ja veega aredusele. Ja siis eraldi järvetüübid on meil Võrtsjärv, Pilkujärv ja rannajärved. Et need järved on niivõrd erilised, erilised võrreldes teiste aladega. Fütoplankton on siis üks osa järve elustikust. Fütoplanktoni seisund on üks osa järve seisundist, eks sellepärast ongi selle põhjal ka tervikseisundit sobilik hinnata. Küllap selles fütoplankton olukorras sisaldub nagu veepiisas järve seisund tervikuna. Aga nad tihtipeale räägitakse seisunditest ja kas nad on head või halvad. Aga aga mida me üldse mõtleme järve hea seisundi all? See hea seisund tuleb meile ilmselt ühest direktiivist nimelt on meil järvede seisundi hindamisel. Me kasutame viit seisundiklassi. Need on väga hea, hea, kesine, halb ja väga halb. Ja veepoliitika raamdirektiivi alusel peaksime me siis eriti silma peal hoidma hea ja kesise piiril. Ja kõikide seisundiklasside piires on siis kehtestatud mingid teatud kindlad vahemikud näitajate vahemikud mille alusel saab hinnata Aga mille näitajad need on, ega need ei ole ju ainult fütoplanktonit. Ainult üks komponent tõesti, et tegelikult, et hinnata järve ökoloogilist seisundit siis peaks kasutama ka veel teisi näitajaid ehk hindama kompleksselt. Veekogu kasutatakse lisaks veel suur taimi, suurselgrootuid, loomset, hõljumit ehk zooplanktonit, kalu, füto, Bentost. Ja väga oluline on ka teada järve, vee, toitainete sisaldust ja, ja setete omadusi. Ja seda, mis järve ümber toimub, ehk valgalal toimuvaid protsesse. Ja kõike seda siis kompleksselt, hinnatakse ja antakse järvele. Ökoloogiline seisundihinnang. Ma kujutan ette, et fütoplanktoni põhjal hindamine on selle poolest hea, et planktoniproove on, on suhteliselt kerge võtta, sõidame paadiga järve keskele ja ja võtame ühe topsikutäie vett ja pärast analüüsime seda. Proovivõtt on küll lihtne, üldiselt mangroovi lihtne, kui järvele pääseb ilusti ligi ja järjepannu, ütleme nii, et mingeid muid takistusi ei tule. Aga samas selle prooviga hiljem laboris on palju rohkem tööd. Mikroskoobis. Ahaa, nii et jah, tõesti kahe otsaga asi, aga te nüüd pakkusite oma doktoritöös siis välja, kuidas oleks kõige otstarbekam fütoplanktoniproove võtta, räägiks kuulajatele ka sellest? Ja veekogu ökoloogilise seisundi hindamiseks on võimalik troo veeproove koguda mitut erinevat moodi. Meie Eestis väikejärvede puhul, võtame ühe veeproovijärve sügavaimas punktist ja see peaks olema väikeste järvede puhul täiesti piisav. Aga suurte järvede puhul peaks kindlasti koguma rohkem proove. Et suurte järvede valgala suurem protsessid on erinevad ja neil on erinevad nii-öelda järve osad. Erinevused on muidugi ka seal järvel olles juba veebruari võttes, et kas koguda siis proov näiteks ainult pinnakihist, mis on siis 30 sentimeetrit allpool veepinda. Või siis võta sügavamalt, kui on tegemist sügavamate järvedega kas koguda siis eraldi proovid erinevatelt sügavustelt või koguda üks proov kokku segatud erinevates sügavustes sügavustest ehk siis integraalne proov? Jah, doktoritöös testisime seda, kui palju groove peaks koguma teatud parameetrite puhul ja ja selgus, et tavaliselt ühest proovist piisab. No aga Eesti järved enamasti ei ole nii suured, kui me nüüd jätame need kategooriad kõrvale nagu Võrtsjärv ja Peipsi järv, siis, siis võib-olla tõesti tundub, tundub loogiline, tundub usutav. Et see on alati tore, kui saab midagi teha ratsionaalselt ja ökonoomiliselt. Ei pea võtma kahtekümmet proovi, kui saab, kui saab ühe prooviga hakkama. Ja ja täitsa õige, et, et nagu enne ütlesin, siis proovide kogumine on üsna lihtne, aga hiljem sai see töö seal laboris on pärit pool ja ei ole mõtet endale siis nii-öelda tööd juurde tekitada. Aga proove on võetud ja analüüsitud juba aastaid, aastakümneid võib isegi öelda. Järvede ökoloogiline seisund, muutkui muutub, aga küsimus on selles, kas ta muutub nüüd juba paremuse poole või, või ikka veel halvemaks. Milline on järvede ökoloogiline seisundi üldvaates? Väga laias laastus Euroopas ja Eestis. Siin on nüüd suur vahe, et kas kas need muutused on looduslikud või on need inimtekkelised, et looduslikult on loomulik, et veekogus toimuvad muutused ja, ja veekogu ise ka ju vananeb. Aga la tugevneva inimmõju tulemusena on järvede seisund halvenemas, eriti just linnajärvede puhul ja Euroopa riikides, kus on inimasustus suur. Et Eestis võiks tuua näiteks. Seisund ei ole kiita aga samas hindamise puhul on seisundi hinnanguid palju muutuda sellest, mis hindamismetoodika me valime. Näiteks kuidas me anname järvele lõpliku hinnangu, kas kasutame kõiki hindamise elemente võrdse kaaluga või hindame siis halvima elemendi alusel. Ja tulemus sellest sõltub suurel määral. Ja ja muutused on muidugi ka ajas, et väga hea on vaadata neid nende järvede andmete põhjal just mida on pikalt ja pidevalt uuritud. Et kui on siin ühekordne mõõtmine või vaatlussiis, siis selle järve ökoloogiline seisundi hinnang ei pruugi olla nii tõene. Et aga õnneks meil Eestis on selliseid järvesid, mille puhul võib öelda ja mida me oleme uurinud pikemalt pikema perioodi vältel. Milliste järvede seisund on siis hea või kesine või halvem? Milline on Eestis kõige parema ökoloogilise seisundiga järv? Ma kardan, et sellele küsimusele võib-olla nii ei saagi vastata, sest tõenäoliselt võib-olla selline Järvits uurimata, et neid järglasi tornile, mille ökoloogiline seisund on väga hea. Aga me aastast aastasse uurime hästi palju üheseid, samu järvi ja ja muidugi see, see muutub aastates. See järvede valik, aga, aga seal on kindlad kriteeriumid, mille alusel neid valitakse. Et väga suur hulk Järvasid on Eestis uurimata. Aga uuritute seas Harku järv oli siis üks kehvemaid, aga tahaks sellist positiivset näidet ka. Ja kindlasti on heas seisus meil üks linnajärv, mida võiks tuua, on Rõuge Suurjärv, Eesti sügavaim järv. Aha võib-olla siinse sügavus ka just aitab kaasa, et veemass on suur aha, aga niisugused on lood siis järvede seisundiga ja, ja selle hindamisega fütoplankton ehk taimse hõljumi põhjal ja ajasin sellest juttu Kairi Mailehega. Eesti maaülikoolist. Tänases saates oli juttu merekaubandusest pandeemia ajal järve seisundi hindamisest fütoplanktoni põhjal. Juttu ajasid Kati kõrbe Kairi Maileht ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast veel uue, kahe nädala pärast. Kuulmiseni taas.
