Teadust kõigile esimest korda naaberplaneet Marsi teadaolevas ajaloos on selle hõredas atmosfääris lennelnud droon. Peale selle on NASA marsikulguri pardal valmistatud kohalikust toorainest hapnikku. Põneva marsi nädala võtab kokku Tallinna tehnikaülikooli kosmosevaldkonna juht Rauno korda. Kolmandat korda Eesti ajaloos ja esimest korda muu Euroopa ajaloos saavad kõik looduse ja teadusehuvilised inimesed sel kevadel Tartu Ülikooli teadlaste kutsel ja algatusel tulla õuenurmenukkude õisi vaatama. Ajan sellest täna juttu. Taimeökoloogide, Tsipe, Aaviku ja Marianne Kaldraga. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Sel nädalal, täpsemalt nädala alguses tehti jälle kosmoseajalugu sest esimest korda kosmoseuuringute ajaloos lennutasid ameeriklased Marsi peal helikopterit või trooni. Oleneb, kuidas seda nimetada. Tänapäeval sellist väiksemat õhuseadet on kombeks trooniks ka nimetada. Siis Pessoveerensi missiooni osana tõusis Marsi taevasse mitte küll eriti kõrgele lennuseade insenjuity ehk leidlikkus toimuvat jälginud, teiste seas ka Tallinna tehnikaülikooli kosmosevaldkonna juht Rauno Gordon, kes on valmis teada saadud ka meie kõigiga jagama. No kõigepealt võib-olla alustaks sellest, et kui nimi lennuvahendil On insenjuviti ehk leidlikkus siis kui palju tehnilist leidlikkust või innovatsiooni oli vaja nüüd selleks et meile maa peal täiesti tuntud tehnika nüüd marsilal käima panna? Jah, see leidlikkust oli seal vaja palju iseenesest need, need tingimused on teada, eks ole, et seal seal marsi peal on ümber Marsi tiirutamas sonde, kes, kes mõõdavad kõike seda ilmastikku ja Marsi peale on ka siis neid neid kulgureid liikunud, et andmed on teada, et mis, mis situatsioonis see masin peab meil seal lendama ja, ja, ja on teada, et need, siit need olukorrad on, on keerulised, et kõige halvem on see, et õhku on hästi vähe seda, seda, seda keskkonda seal, mille abil saab nagu õhku tõusta, propellerid tööle panna, siis peavad olema propellerid, peavad suured olema ja peavad olnud väga kiiresti ringi käima. See õhk nii-öelda, kui seda õhuks nimetada võime nimetada, on seal väga hõre. Et selles mõttes võib-olla vastab, vastab sellistele Everesti otsas otsastartimisena. Kusjuures Everesti otsas on veel inimesel peaaegu võimalik hingata, aga Marsi peal ei ole, et Marsil on see õhutihedus, üks protsent sellest, mis maa peal on, Everesti osas on seal sealpool kolmandik, ütleme ja sellega on veel inimene suuteline, kui ta väga-väga palju ronima ei pea, siis suudab veel, aga Everesti otsa võetakse ka juba hapnikuballoonid kaasa. Et aga Marsi peal on see tõesti üks protsent ja sellega inimene kuidagi ellu jääks ja sellest hästi hõredast väga õhukeses atmosfääris on, siis on siis vaja lennata, selleks oli siis sellele troonile missise kaalus, kindlasti oli selle selle kaaluga vaja võimalikult alla viia, et, et oleks nii kerge kui vähegi võimalik. Ja natukene sealtpoolt aitas kaasa see, et Marsil on väiksem gravitatsioon 38 protsenti, marsson väiksem, palju väiksem maast. Aga just see atmosfäär on niivõrd hõre. Nii et see tegi jällegi mitu korda raskemaks kogu selle ülesande, nii et see troon siis valmistati selline, et on 1,8 kilo kaaluv ja on tema kohal kaks propellerit, meil läbimõõt on 1,2 meetrit ja kaks propellerid, siis hakkavad teineteisega vastassuunas pöörlema, niimoodi suudab õhku tõusta, et see noh, meil siin kõige tavalisem mänguasi, droon on neli, propeller tal ja ja mis on teineteise kõrval, aga siis kaks tükki üksteise kohale, et, et noh, niimoodi vaadati, et aerodünaamiliselt on kõige parem, aga tehniliselt on ta natukene keerulisem. Propellerid olid siis jah suhteliselt suured sellise kaalu kohta või massi kohta ja, ja käisid siis võimalikult kiiresti. Nii kiiresti kui võimalik, jah, siin tavalises maapealsetes troonidest mõned mõned korrad kiireni peavad need asjad liikuma ja väga suured, sellised propellerite labad vastassuunas siis? Jah, siin on mitu varianti, kuidas seda õhusõidukit õigesti kontrollida, kui lihtsalt on propeller sisse, siis propeller pöörleb, ühtepidi õhusõiduk seal all hakkab teistpidi ringi käima, siis helikopterile pannakse väike sabatüür, aga teine variant on siis see, et tõesti, et pannakse kaks propellerid teineteise kohal, nii et ja see on siis ilmselt jah, aerodünaamiliselt. Ta on üks üks paremaid asju, mis opti optimaalse maid, aga tehniliselt jällegi natukene keerulisem, et need veovõllid peavad olema teineteise sees iseenesest ja kaks mootorit teineteise kohal, et et seda natukene keerukas teha ja samamoodi, kas selle juhtimine, et, et kuidas see nüüd seda täpselt teostada? No selliste suurte propellerite kiireks ringi pööritamiseks peabki omajagu energiat olemas. Ilmselt peab ka endine juht teil olema suhteliselt hea aku või on lend lihtsalt nii lühike? Ja, ja kõik need asjad aku väga täpselt optimeeritud ja kui pikalt seda lendu saab, saab teha, et neid, neid kõiki asju sai hästi hoolega läbi kaalutud seal NASA inseneride poolt ja, ja siis leitud selline selline peen tasakaal, et tõesti need lennud ei tehta väga pikad, et ei ole, seal, ei olnud plaan väga pikki lendu teha, ütleme ka kilomeetrite kaugusele ja niimoodi, et, et pigem kõige olulisem oli lihtsalt, et kas see kontseptsioon töötab, et katsetada demonstreerivad tõesti, et me saame hakkama sellega, et ehitame drooni, mis seal lendab. Just selline peen tasakaal leida, eks ole, et kogu see asi oleks liiga suure raske, nii et selle sakslase sinna Marsile kohale toimetada. Ta on suhteliselt väike võrreldes selle ülejäänute Ruberiga, selle kulguri ka seal, et, et see on selline suure suure auto või selline maastikumaasturi suurune Rover. Ja, ja tema siis paiguta paigutas jah, kõvalt lasi siis pinnale selle, selle drooni sõitis sealt kohalt ära ja siis kaameraga eemalt jälgisid, kuidas seal end nagu kulgeb ja oli näha, et lend kulges, kulges päris hästi, tegelikult. Aga jah, seda need akud arvata niimoodi, et et nad planeerisid seda kuskil ta laeb päeva jooksul oma akud täis ja siis ta peab veel öö jooksul hoidma temperatuuri. Et kuna seal seal oli väga külm, ta pidi seal esimese öö üle elama, mis oli, kus temperatuur langes, miinus 190 kraadi. Pidi selle üle elama, nii et natukene aku energiat läks sinna, et seda hoia hoida, soojasid akusid, nad lähevad pärast töötaksid, elektroonika töötaks ja, ja siis uus tuli, uus päev tuli päike välja, sai jälle natuke laadida, nii et mingi teatud optimal optimaalsel hetk hetkel, kui oli siis kõige rohkem, pakkudes energiat, siis sooritasid esimese lennu ja oli planeeritud jah seda akut, et nad suudavad lend lennata kuni kas kuni 90 sekundit äkki või mingi mingi selline noh, paari paari minuti selline lühikene. Et selleks ongi planeeritud mitte nagu pikemat üldse, eks ole. Ja esimene lend, mis nad tegid, oli siis esmaspäeval ja see oli kuskil 30 sekundit, oli 39 sekundit ja tõusid kolme meetri kõrgusele. Hõljusid seal. Õnneks on selle kohta ka videost näha, kuidas ta tõuseb. Hõljub, laskub, et need põhietapid said tehtud ja oli ka isegi videost näha, kuidas ta natukene pöörab, pöörab ühte külge teist külge. Praeguseks ajaks on teine lend. Ja nüüd on isegi teine lend tehtud, et, et tõesti, et tuli just uudis, et nad tegid teise lennu, mis natukene pikem oli seal 50 sekundit, kaks sekundit ja sellega tõusid natukene kõrgemale ja isegi liikusid ka külgsuunas. Et niimoodi väikeste sammudena ettevaatlikult katsetades, et kuidas need asjad lähevad. Aga kuidas seda drooni üldse saab juhtida, see peab olema siis üsna automatiseeritud, sellepärast et meil on marsiga signaalidel suur ajavahe. Ja täiesti automatiseeritud, anti käsk, selline missiooni plaan, tõused üles, oled nii kõrgel ja laskud jälle. Ja vot need tsensoorikad ma isegi täpselt ei tea, mis, mis on soorikad seal kõik sees on näiteks täiesti elementaarne, et me maa peal siin saame kasutada GPS-i GPSi satelliidid ütlevad meile täpse asukoha suht-koht enam-vähem. Aga vot Marsi peal sellist süsteemi ei ole, ei ole seda suurt satelliit parve ümber tiirutamas. Mis meile asukoha näiteks. Ja, ja seal nad pidid kasutama siis? Noh, ma ei oska öelda, kas see õhurõhk või selle selle atmosfääri rõhk annab nii täpselt kõrgust või, või oli see kõik käis ainult optilise pildi järgi, et ta ise sai aru pidevalt videokaamera vaatas allapoole, analüüsis kui kõrgele ma olen tõusnud, et see pilt muutus väiksemaks, siis pidi laskuma jälle pilt muutus suuremaks. Et põhimõtteliselt sellise sellise analüüsi järgi seal pildi pildituvastus ja sellise süsteemi järgi siis samamoodi külje suunas liikumine ka, et kui kaugele ma liigun siis pildi järgi, mis, mis all liigub. No need olid siis katselennud ja neid tuleb arvatavasti veel, et võimalikult palju siis ära katsetada. Ja mitte mingisugust sellist praktilisemat teaduslikku tulemust vist oodata ei ole, sellest lennust seekord. Teaduslik tulemus on, on ka see tegelikult, et, et ta lendab. Ja sealt need andmed ikkagist, mis selle lennu ajal saadakse kui hästi täpselt toimib ja, ja sellest on nagu, nagu väga-väga vajalik seal tehnikateadus ja tehnika. Tehnikaülikooli esindajaga praegu siin ja aga, aga kui nüüd mõelda sellele, et Marsi uurimist võib-olla hakatakse droonide pealt tegema, et mismoodi droon saab siin aidata. Minu arust algsed plaanid, et kui nad kui Marsile viia kulgurid, mis seal ringi roomavad ja vaatavad, mõõdavad seal pinnast, siis ma mäletan, et droonid pidid abistama neid selles selles valdkonnas. Droon saab vaadata oluliselt kõrgemalt ja planeerida pikemalt teekonda. Ekraan saab liikuda kaugemale, vaadata sele mitmesaja meetrise teekonna talle ette, sest et see kulgur peab navigeerida seal kivide vahel ja, ja võib-olla ühest asukohast ei näe, aga droon saab minna kaugemale vaadata, et kus seal üldse, kas geoloogilised huvitavamad piirkonnad, mis värvi värvikivimid seal on ja ega niimoodi aidata seda missiooni planeerida, et minu meelest see oli nagu selline algne algsed eesmärgid, miks neid hakati seal sinna nagu kavandama? No see on kindlasti parem pilt, kui ülevalt satelliidilt vaadata või kui palju see kulgur ise näeb, eks ole. Ja kulgur oma oma selle kaameraga siin paari meetri kõrguselt päris kõik ei näe, et tõesti ta ei näe künka taha ja, ja orbiidilt jällegi sinna on viidud kuskil poolemeetrise läbimõõduga teleskoope, mis saavad orbiidilt ja nende nadinaadi täpselt nii täpselt, et see troon saab ikka vaadata nagu väga täpselt seal seal piksel võib-olla üks sentimeeter või niimoodi, et aga orbiidilt on see ikka pikk, seal on paar-kolm meetrit. Seniste kulguritega on on Marsil ka omajagu viperusi tulnud, kas mõni on, tuleb meelde mõni neist kinni ka jäänud selle tõttu just et kivide vahel, et, et ei ole, ei ole ette osanud näha, kuhu ta sõidab. Seal on seal on palju olukordi olnud, et, et mõned on jäänud kinni ka niimoodi, et kas ratas on katki läinud ja mingi tehniline viga on süsteemis olnud ja, ja siis on liiva kinni jäädud, et rattad käivad ringi, liivam pehme, et selliseid olukordi on olnud. Selge, nüüd läheb siis Marsi uurimine järjest tõhusamaks tänu sellele ja need need kavad, et, et inimene kõigepealt kuu peale, aga siis juba edasi Marsile saata. Need minu teada ka kehtivad endiselt. Praegune siis Prints Rover siis selle peale selline katse ka, et kuidas inimesed seal tulevikus võib-olla saaksid endale hapnikku teha. Teate, mis on inimese jaoks hädavajalike? Robotite jaoks, ei ole, aga inimese jaoks siis hapnik ja, ja seal oli selline Rosteri suurune, nagu nad on kirjeldanud seda, selline seade. Missis kasutas kõrgeid temperatuure ja, ja keemilisi keemilisi süsteeme seal tegid hapnikku seal saadaolevast atmosfäärist siis õhust, mis peamiselt CO2 ja võtsidki selle CO2 kuumutasid seda. Ja tegid niimoodi, et, et CO2 molekul läks CO ja o molekulideks laiali ja saite niimoodi koguda viis grammi hapnikku viis grammi puhast hapnikku. Ja see viis grammi tundub jube vähe, aga tegelikult sellest saab inimene 10 minutit hingata. Ahaa, nii et ka selle peale juba mõeldakse ja tehakse katseid. Aga kui palju see hapnikutegemine Marsil sellisel meetodil võiks maksma minna, kas see on nii-öelda majanduslikult mõttekas? Marssi puutub, praegu see ei ole majanduslikult mõttekas, aga, aga need on pikaaegsed, visioonid, et oleks hea, kui inimene elaks rohkem kui ühel planeedil, et oleks mingisugune tagavara. Ei tea, mis katastroof siin võib juhtuda, mis, mis jätab marsi puutumata samal hetkel. Ja sellisel viisil ei, majanduslikud kalkulatsioonid ei, ei päde, et et teatud asju on igal juhul mõtet teha, et võib-olla kas inimkonda elus hoida või niimoodi. Ja Marsi peale minek eeldab väga palju robotite tööd. Et kui suure osa sellest tööstusest saab automatiseerida täiesti niimoodi, et inimene ei pea sinna sekkuma, siis et viia sinna üks väikse masina, mis teeb teise suurema masina, mis teeb ise veel suurema masina ja siis saab seal tööstus täiesti iseseisvalt teha kõike seda, mis meil vajalik on, hapniku, neid vajalikke vajaliku elu elutingimusi, mis on piisavalt varjestatud radiatsiooni eest. Et see on, see on võimalik teha ja kaevata sügavaid koopaid või kus, nagu paremini saab elada ja kasvatada toitu tekitada seal selline kunstlik keskkond, kus siis, kus siis juba juba taimed ja loomad toimetavad ja siis saab näha, et tõesti keskkond on, on piisavalt hea, et inimene saab seal elada. Selliseid tehnoloogilisi uuringuid tehakse siis praegu just Marsil lennutatakse sealses suhteliselt hapnikuvaeses õhus drooni ja samas püütakse seda hapnikku ka juurde teha olemasolevast materjalist. Ja ajasin marsi juttu täna Rauna Gordoniga Tallinna tehnikaülikoolist. Kevade ilm teeb omajagu trikke, oli pikalt meil siin soe ja päikseline, nüüd natuke jahedamaks ja pilvisemaks keeranud. Aga ega kevad tulemata jätta ja peagi hakkavad eesti aasadel ja niitudel kollendamaga nurmenukud. Ja neid on õnneks veel päris palju meil meil kasvamas. Ja tuleb, et viimasel kahel aastal ja loodetavasti ka tänavu on üsna palju meie niitudel ja aasadel näha ka nurmenukkude vaatlejaid. Käimas on kampaania, Eesti otsib nurmenukke. Tegelikult oleme sellest ka kahel viimasel aastal laboris tekkinud, teeme siis seda tänavu jälle ja juba üsna varakult. Hakkame peale, sellepärast et viimastel andmetel veel ükski nurmenukk nii väga Eestis ei õitse. Aga labori stuudios räägivad asjast Tsipe Aavik, kes on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessor ja tema juhendatav doktorant Marianne Kaldre, kes kirjutab just nimelt nurmenukkude vaatluste põhjal ka oma doktoritööd. Ja noh, kuigi me räägime sellest nüüd juba kolmandat korda laboris, siis natuke tuleks ikkagi meelde tuletada, et milles asi on. Ja asi on selles, et nurmenukk ei vaadelda mitte lihtsalt niisama ilupärast ega ka mitte ei loendata neid lihtsalt niisama, vaid vaadatakse õie sisse. Marianne Kaldre. Jah, me vaatame õite sisse. Me vaatame, mis tüüpi need õied on, et nurmenokkadel on kahte tüüpi õisi ja täitsa silmaga nähtav erinevus ja me kutsume neid S tüübiks ja Kell tüübiks, et hästi tuleb siis inglise keelsest nimest Shorts Tayld ehk siis lühikese emakakaelaga riie tüüp. Ehk siis kui peale vaadata, on siis näha ainult siukseid tolmukaid, kuna emakakaela lühike viieses peidus. Ja teine õie tüüpansis Ell tüüp ehk lonks tail temalantsis pikk emakakael ja seda on kohe peale ütles näha siukse väikse täpikestena ja tolmukad on temal hoopis madalama teie sees. Ja neid kahte õietüüpi on siis tavaliselt peaks olema enam-vähem võrdselt populatsioonis, et nad omavahel vahetavad seda õietolmu ja niimoodi toimub see edukas viljastamine ja paljunemine. Et sama õietüüpe teise näiteks üks s ei saa teiste essi enam viljastuda. Ja seda me siis tahamegi uurida, et kuidas õietüüpide, osakaalude, populatsioonide son kas see on siis enam-vähem võrdselt või on näiteks mingid kõrvalekalded ja need kõrvalekalded võivad meile nii mõndagi vihjata. Aga jääme nüüd praegu veel hästi teoreetiliseks esialgu ja tuleb siis välja, et Lurve nukkudel kuigi neil õitel on mõlema soo tunnused olemas siis ikkagi mõnes mõttes nad on. Nad on kaheks jaotanud paljunemise teemal. Põhimõtteliselt jah. Huvitav küll, mille pärast see neil tekkinud on. See eraldatus on selle jaoks, et nad ei viljastaks iseennast ja viljastaks hoopis teisi taimi ja ka mitte ainult omasuguseid taimi, vaid sellest teisest õietüübist taimi. Ja sõid hakkab siis selle, et oleks BM geneetiline mitmekesisus, et nende populatsioonid oleksid elujõulisemad ja mitmekesisemad. Ja kokkuvõttes jah, vastupidavamad tulevikus ka kliimamuutustele ja üldiselt, et ikkagi neid nurmenukke säiliks. Aga tuleb siis välja, et mõnikord see tasakaal läheb paigast ära, nii nagu inimestel ja ka tegelikult paljudel loomadel on emas ja isasisendeid enam-vähem võrdselt populatsioonis siis SL tüüpi õisi on ka enamasti üsna võrdselt. Aga siis mõnikord kipub see see tasakaal paigast ära minema. Aga siit jälle üks teoreetiline küsimus kõigepealt siia ette, et et kuidas üldse kuidas see kaelsus ehk siis S või L-tüüpi nurmenukul üleüldse kujuneb, sellepärast et nii-öelda vanemad on üks asja üksel tüüpi, kuidas järglase ess vaieldi. Valituks osutub kui on üks vanem on s ja teine on neil siis täitsa fifty-fifty, et võib tulla nii järsku jälle et sarnaselt nagu inimestelegi, et siis sa ise nagu tasakaalustab ennast niimoodi. Aga jah, see on täitsa geneetiliselt määratletud ära niimoodi, et Eesti itel on ühesugused geenid, jäldüüpi teistsugused. Ma ütleks veel selle geneetilise tagamaa kohta, et seda, see on geneetiliselt määratud jah, ja seda määrapiks selline supergeen, supergeene, mille siis siiski geenipiirkond, kus on nii, seal ütleme siis eeldatavasti viis geeni või alageeni, millest siis igal igal sellel geenil on oma oma ülesannet. Yks neist termineerib seda, et on emakakael, kas siis lühike või pikk ja teine seda siis, et kas tolmukad on lühikesed või pikad ja see on meil seega erinevus ka, et et nende eestib, väldib köiteline, erineva suurusega tolmuterad ja supergeen, see tähendab siis seda, et nagu ma ütlesin, et eeldatavasti on seal viiskeeni, mida siis uuritakse ka meie töösse on kaasatud üks uurimisgrupp Saksamaalt, kes just nimelt seda, seda supergeenimolekulaarsed tagama tuuribki. Ja nad on need, need geenid asetsevad üksteisele väga lähestikku, et nad alati siis ka päranduvad koos ja selles mõttes on see, see nurmenuku super kehnik, selline hea hea objekt ka molekulaarökoloogidele selline selline mudelsüsteem. Et sellist supergeeni, milles on erinevad alageenid, mis kodeerivad päris paljusid, võivad mitmeid erinevaid, väga erinevaid tunnuseid, kodeerida, aga alati pärandub siis koos, sest need on füüsiliselt kui genoomis. Et sellepärast pakub see nagu mudelina huvi, et kuidas selline supergeen toimib, mis juhtub, kui kui seal toimub mingisugune mutatsioon, et tegelikult see uurimisgrupp otsib ka selliseid isendeid siis meie meie abiga selliseid nurmenuku isendeid, kus on toimunud mõni siis mutatsioon, mille tulemusena me näeme mitte eri kaeseid nurmenukke või võib öelda, et või sama kaelseid et kus tolmukad ja emakas on ühekõrgused selle supergeenis toimunud siis mutatsiooni tõttu. Selline noh, jah, võib kohe minna täitsa süvitsi ja täitsa kohe geneetiliseks ära. Ja seda rääkis nüüd tsite Aavik. Aga mispärast ta siis võib tekkida erinevus SL-tüüpi ehk lühikeste ja pikkade tolmukad ja emakad tega, õite suhtarvus. Kas see on ka kuidagi seotud sellega, et geenis võib mutatsioon tekkida supergeenis? Sest kui nad tavaliselt on tasakaalus, aga mõnikord kipub tasakaal ära kaduma, millest see tuleb? Seda me siin püüame uurida, et esimesed nii-öelda ütleme siis pilootuuringud Eestis näitasid, et natukese tasakaal tõesti paigast võib nihkuda ja sellel võib olla mitmeid põhjuseid. Üks põhjuseid, miks ma seda hakkasime üldse uurima, on see, et mõned varasemad tööd on näidanud, et kui nurme kuupopulatsioonid kahanevad kollapseeruvad ja öelda, et noh, drastiliselt kahanevat nende suurus näiteks enamasti Est kasvukoha või siis nende helistatud kasvukohtade, aasade ja niitude pindala kadumise tõttu siis puht juba juhuslikult see tasakaal võib paigast ära ära minna. Ja kui need noh, mis on näidatud, et mida väiksem on see nurmenukupopulatsioon, seda tõenäolisemalt on sealse tasakaal paigast ära. Ja see tähendab seda, et siis noh nurmenukku teil pole piisavalt sobivaid partnereid, et vähe sellest, et see populatsioon on nagu ahtakene anta siis veel lisaks mõjutatud sellest, et neid partnereid on, on vähe ja seda Marianne oma siis magistritöös ka leidis, et et need väiksemates meie ka Eesti siis Lääne-Eesti väiksemates nurmenuku populatsioonidesse tasakaal paigast kipub nihkuma ja huvitaval kombel sarnase tulemuseni tegelikult jõudis ka see kõikide eestimaalaste panuse abil. Kodanikuteaduse projekt. Eesti otsib nurmenukke, mille tulemused ka hiljaaegu teadusajakirjas Journal of Ecolotsi publitseeriti. Ja nendest tulemusteks tahaks küll lähemalt kuulamist, et seal seal leidsime samamoodi leidsime kinnitust, et Marianne tööst tuleneski see küsimus, et me leidsime sellised 60 70 nurmenuku sellist asurkonda, mida me vaatasime, et millised need mustrid on üle kogu Eesti. Ja, ja üks selliseid tulemusi oligi, et kaks järjestikust aastat oleme näinud, et tõesti väiksemates populatsioonides see tasakaal kipub paigast nihkuma, aga teine huvitav tulemus ja see on miski, mida me tõesti üldse oodata ei osanud ja mida pole varem üldse leitud. Oli siis see, et et S-tüüpi nurmenukke mingil põhjusel rohkem süsteemsed, rohkem on rohkem selliseid nurmenukupopulatsioone, kui sisse on rohkem ja üle noh, absoluutarvudes ka on siis S S-tüüpi nurmenukke viis kuni 10 protsenti rohkem. Ja, ja see on, tekitab meil siin palju hüpoteese, spekulatsioone ja, ja mõtteid, et millest see on põhjustatud, kas on see nüüd ka mingi maastiku muutus või või on seal mingid muud põhjused taga? Ahah ja siin aitakski tegelikult selline laiem uuring geograafilises mõttes ja õnneks nüüd sel aastal ongi esimest korda ka kodanikuteadvus nurmenukkude alal laienenud Eestist üle Euroopa eest ja kuidas see laienemine sündis? Jah, et see no meil tekkisidki küsimused juba juba teist aastat Kodanikuteadlaste abiga leidsime sarnased mustrid, sellised mustrid, mis ei kinnita varasemaid teadustulemusi. Tekkis mõte, et peaks vaatama laiemalt, et Eestis on meil noh, me võime öelda, et kuigi niidukoosluste pindala on Eestis ka kahanenud üle 90 enam kui 90 protsenti viimase 100 aasta jooksul. Et nurmenukke meil siiski justkui, nagu leidub ka siin kevadel eriti Lääne ja Põhja-Eestis ringi sõidame. Et kui me läheme sellistesse maastikesse, kus, kus see muutus, maakasutuse muutus, on olnud veelgi drastilisem kui Eestis ja kui me liigume lõuna poole Kesk-Euroopasse Lääne-Euroopas. Et kas me seal leiame sarnaseid mustreid või on seal need ütleme, hälbime sellest tasakaalust ei, võrdsest õietüüpide osakaalust drastilisem. Et sellepärast mõtlesimegi võtta siis vaatluse alla veel mõned Euroopa riigid. Aga Meie siis tippkeskus, kus me osaleme, tippkeskus Ecotsiend, mis vaatab vaatabkist selliste maastikku ja muude keskkonnamuutuste mõju elurikkusele. Selle, selle tippkeskuse toel sai võetud vastu siin jaanuaris selline selline väljakutse, et, et vaataks seda siis kõikjal nurmenukulevialal. Nurmenukk ongi ütleme siis levinud üle kogu Euroopa mujal maailmas seda natiivse või kohaliku liigina ei leidu. Ja vaadatagi kõikjal neid, neid nurmenukkude mustreid kodanikuteadlaste abiga, et selles mõttes ongi noh, Eesti otsib nurmenukke, aga sellel kevadel on juba Euroopa otsib nurmenukke, selline ka teised Euroopa riigid tulid siis hea meelega kaasa. Tundub nii, tundub nii, et see on selles mõttes meie jaoks on need väga-väga põnev protsess ka, et me alustasime seda nüüd veebruaris ja aega väga-väga vähe. Aga praeguseks on nurmenukke vaatamas 30 Euroopa riiki, umbes et ja noh, see front lõuna pool juba õitseb nurmenukk. Front liigub vaikselt-vaikselt põhja poole, õitsemise front ja väga soojalt on vastu võetud see see kampaania. Ja Inglismaal, kus meil on siis partneriks plaantlifiks organisatsioon kes tegeleb ka looduskaitsega Est taimede kaitsega haruldaste kaitsega ja et nende siis eestvedamisel käisid nurmenukud isegi BBC sära, et selles mõttes on tore, et inimesed võib-olla see on ka koroonatüdimus, et et, et kuidagi need kollased, ilusad lilled on vahelduseks koroonauudistele. Tõesti jah, on soojalt vastuvõtjad ja me ootame ka. Ootame ka põnevaid siis tulemusi ja palju vaatlusi. No meil veel nurmenukk leidub eriti Põhja- ja Lääne-Eestis päris rikkalikult. Aga ega mitte igal pool Euroopas vist olukord sama hea ei ole. Et teda, huvitav, et meil on seal nurganukk tavaline, aga huvitav vaadata, kuidas ta seal mujal noh, muutub ka tavaline liik harulduseks üks hetk, nii et ta satub lõpuks kaitse alla ja, ja sellised üle üle Euroopa looduskaitsega natukene seotud küsimused ja probleemid, mis on nurmenuku ülekorjamisega jälle. Me oleme täitsa üllatuslikult. Et lisaks sellele, et noh, me saame neid väärtuslikke teadusandmeid, aga et seal on igasuguseid noh, muid muid nüansse, mis kooruvad välja. Noh jah, sellised huvitavad faktid, et Kreekast võttis meiega üks teadlane ühendust, kes siis osaleb partnerina Kreeka poolt. Et neil on nurmenukuga suur mure, et Põhja-Kreekas käiakse siis illegaalselt korjamas sadade kilode viisi nurmenukk. Nurmenukuõisi Albaaniast tulevad öösel üle piiri ja smugeldavad siis need sajad kilod tagasi need ära kuivatatakse ja saadetakse siis mujal Euroopas müüakse ja USAsse ja et Kreeka isegi siis võimudele on päris suur probleem sellega, et need looduslikud populatsioonid kannatavad väga palju ja noh, nad koos teadlastega mõtlevad, et kuidas seda siis lahendada, et isegi patrullid käisid seal vahepeal öösel valvamas neid alasid, kus piirilähedasi alasid, et sellised huvitavad huvitavad nüansid siin, mis siis noh, Saksamaal ja ka vist Hollandis, et seal on sisuliselt mitmetes liidumaades, on Saksamaal, on kaitse all ja ka Hollandis ja mitmetes piirkondades on ta niimoodi drastiliselt vähenenud. Väga põnev, kurb ja põnev, et Lõuna-Euroopas juba nurmenukkude vaatlus käib kodanikuteaduse kujul. Millal on oodata, et Nurmanikud meil õied lahti löövad, sõltub muidugi ilmast ja paljustki. Tegelikult just kolm päeva tagasi pandi meile nurmenuku veebi esimene vaatlus Hiiumaalt, kus oli täitsa õitsev nurmenukk. Nüüd Saindima kohe ära korrigeeritud alguses ma ütlesin, et Eestis veel ei ole ühtegi nähtud, aga. Noh, see on umbes üks esimene ainukesi, tundub, et vaikselt vaikselt hakkab ka meil tulema. Ahaa, nii et ongi aeg siis jõuvarud koondada, rahvahulgad mobiliseerida. Aga kui see Eestisse nüüd lahti läheb, siis nurmenukkude vaatlusõite klassifitseerimine see on tundub, et jõukohane kõigile. Alates lasteaia põnnidest kuni saja-aastaseni tasub ainult. Külge hakata ja Me nägime. Me isegi ei oodanud tegelikult, et lasteaia rühmad kaasa löövad, et me reklaamisime oma kampaaniat õpetajatele ja koolidele aga kuidagi joodisse infoga ikkagi lasteaedade nii ja meie rõõmuks tõesti, ka lasteaia rühmad koos tegid vaatlusi ja saatis meile palju väärtuslikke andmeid. Et tõesti, ma arvan, et see on jõukohane tõesti kõigile, kes on vähegi huvitatud. Ja tuleb lihtsalt minna sinna, kus nurmenukk kasvab ja piiluda õie sisse ja teha pilti ka, nagu ma kuulsin. Jah, pilti võib teha õiest, võib teha kasvukohast. Miks mitte ka iseendast vaatamas, et väga tore on vaadata pilte, kuidas kõik lapsed ja pered ja loomad kõik koos vaatavad neid nurmenukke. Aga kuidas saab siis osaleda selles vaatluses, kui näiteks mul peaks tekkima tahtmine, et või märkan spontaanselt teepervel nurmenukke siis mida teha, et saaksin ka osaleda? Ei peagi midagi tegema, kui väidet minema leheküljele nurmenukk punkt ee ja seal vaided nuppude vaatlus. Ja see viib sind vaatlusankeedile, kus sa saad kohe oma andmed sisestada. Ja kui on internetiühendus looduses olemas, siis kohe Kasend vajutada ja ongi andmed teele pandud. Et mingit lisavarustust või eeldad, mis otseselt pole vaja. Et seal ankeedis on ka kohe need pildid kõrvuti olemas, et sa oled kogu aeg kontrollida, et kas ma nüüd vaatan ikka Kessi või elli. Aga saab ka hakkama paberi ja pliiatsiga, et kui teate, kas, mis SN ja milline sell on, et võtad paberi ja pliiatsi ja vaatad, meil on, noh, me ootame, et kui võimalik vaadata siis ühest kohast sadat sadat nurmenuku isendit. Kui on vähem, pole sellest ka lugu, sest nagu me ütlesime, tegelikult meid huvitab see, et kui väiksemad nurmenuku asurkonnad, et kuidas siis nende käsi käib seal kui palju neid essi jälle seal on, et aga, aga jah, põhimõtteliselt saab ka nii, et paberi ja pliiatsiga panna kirja, mitu lossi on mitu ELi on ja pärast siis kuskil, kus on internetiühendus näiteks arvutisse sama sama siis nurmenukuvaatluslehel sisestada need andmed ja saab ka tegelikult saata Tartu Ülikooli botaanika osakonda, kui, kui ei ole juhtumisi internetti. Ja Hiiumaalt siis juba vaatlustuli. See tähendab, et nurmenukk poee leht töötab ja võtab teavet vastu juba praegu. Jah, meil on päris palju vaatlusi kogunenud mujalt Euroopast, et täiesti alles kogub hoogu, aga kokku on meil kuskil 350 praeguse seisuga, et iga päev neid ikka kogub kõvasti juurde. Ja Inglismaalt on ka veel lisaks üle 300, nii et et kogunevad, kogunevad andmed kogub hoogu. Ma saan aru, see kampaania sellised. Siis praegu nurmenukkudega Eestis ja mujal Euroopas ja nende vaatlemisega ja vaatluskampaania korraldajate sekka kuuluvate Tsipe Aaviku ja Marianne Kaldraga ajasingi. Tänases saates oli juttu õhulennust Marsil ja nurmenukuvaatlusest Eestis ja Euroopas. Juttu ajasid Rauno Gordon, Marianne Kaldra, Tsipe Aavik ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
