Looduse ime looduselainel mainib poolses sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusena. No räägime paari sõnaga siis ka päris loodes asjadest päris loodusreisist, ega ma väga hästi kuulnud, millest te enne rääkisite, muidugi transponder rääkis, et inimesed on ka loomad ja ent asi seegi, ühesõnaga teemilist. Mina tahtsin rääkida täna nik rubla eest, sellepärast et ma tean, et see on siin looduse rubriigi looduselainel rubriigis olnud suuresti Lennart Lennuki teema. Aga nüüd veidi aega tagasi tuli välja üks Eesti teadlaste uuring, mis minu arust on väga põnev, et ja ühesõnaga, kui me tegelikult tuleks astuda samm tagasi ja rääkida Läänemere ühest sellisest, võib-olla vähetuntud Läänemere riigi rikkuse keskpunktist tulipunktist inglise keeles öeldakse hot spot. Et see on selline termin, millega teadlased tähistavad hästi paljusid maailmas levinud. Noh, ongi sellised elurikkuse tulipunktid, seal on Guinea metsad Aafrikas, Jaapani saared ja nii edasi, ühesõnaga tohutult liigirikas ja Läänemeres, kuigi noh, tal kindlasti nendele globaalsetele kriteeriumitele ei vasta. Aga Läänemeres on olemas täiesti selliseid meriheina või mererohuväljad, millest enamus inimesi ei ole absoluutselt teadlikud. Ja need on meil siin olemas ja nüüd on teadlased, kellega mina rääkisin, kes selle uuringuga välja tulid. Nad ütlesid, et see on ikka ka nende jaoks oli täiesti jahmatamapanev, et lähed seal snorgeldavad ei oleks nagu kuskil korall rahude vahel peaaegu. Ma tõenäoliselt liialdan, aga noh, ikkagi tohutult tohutult liigirikas meie, meie Läänemere mõttes. Ja see uuring, millega nemad hakkama said, oli esimene uuringus vaadati, et kuidas sellistes kohtades on siis lugu mikroplastiga ja see noh, kuidas öelda, tulemus on selles suhtes natukene ikkagi noh, kuidas öelda. Kurb või ühesõnaga, ühtib mujal maailmas saadud asjadega ja kõige lühemalt kokku võttes on see, et kuhugi paneb elu, sinna koguneb reostus. Et nii seal kohtades, nii sealt, mere, mereveest, endast kui ka setetest leidsid ikkagi päris päris märkimisväärses koguses neidsamu mikroplaste mida on ka igalt poolt mujalt maailmast leitud. Nii et olukord on halb. No selles suhtes nagu me tegelikult rääkisime ka, noh, kogu selle teema kohta millalgi lähiajal saab ka postimehest lähemalt ja põhjalikumalt lugeda, onju, aga et see mikroplasti teema üldse on selline, et siin seni on nagu mullegi räägiti ja selle kohta oli hiljuti ka teadusajakirjas Neitcher oli väga pikk ja põhjalik ülevaateartikkel. Et noh, eks see nii-öelda toksikoloogia või see, et kuidas ta elusorganismidele mõjuvad, see, kes tegelikult ei ole päris täpselt teada veel sellepärast et lihtsalt kõik see, kuidas need laborikatsed on tehtud, need ei vasta päris sellele, mis keskkonnas on, seal on need kontsentratsioonid on tohutult palju suured osakesed on teistsugused ja nii edasi, aga tegelikult ikkagi tuleks selle Eesti selle juurde tagasi, et siin lihtsalt see mehhanism, et kuidas see asi toimub just nendes kohtades, seda on rohkem nagu tegelikult tohutult lihtne. Et kui te kujutate ette, onju meres on vesi liigub ja kui vesi liigub, siis settimist on vähem. Aga nendes kohtades, kus seal on see merihein tutvustada mererohuväljad Sealse mererohi ise peatardee kinni ja nii peada hakkab siis ka sättima. Et niimoodi see paraku on. Ja see peaks olema esimene uuring, mis üldse Läänemeres sellel teemal tehtud on. Siin tulidki need välja nüüd kõige-kõige suurema mikroplastisisaldusega kohad, mis olid siis kuskil Vormsi külje all ja Loode-Saaremaa Saaremaal seal, kus on see Saaremaa süvasadam sealkandis. Aga mida seal nii seal teadusartiklis rõhutasid midagi mulle Kreitzberg, selle artikli juhtiv autor rõhutas, et tegelikult need kohalikud erinevused ei ole nagu üldse nii tohutult olulised. Kuna mere, noh, merepõhi on igal pool ülemaailmas, on teada, et etteprotsessid on kord juba sellised, mõnes kohas satud lihtsalt natukene sellisesse kohta, kus mingi kivi taga rohkem natukene settinud kui mujal ja sellepärast siis seal on rohkem, aga üldiselt tulemused sobituvad väga hästi mujal maailmas saadud tulemustega. Meil on kahjuks aeg otsa saanud, see oli looduselainel. Meil oli eetris Kaur Maran, dinaaria savine loomise lainer R2.
