Hei kätte jõudnud kolmapäev ning noova alustab kohe põnevate lugudega. Täna saates saame teada, kuidas lapsed vanasti suve veetsid. Uurime, kuidas linnadesse pargid tekkisid. Vanasti oli niimoodi, et linnas olid tänavad,  majad, turuplatsid ja vaatame roboteid. Hõbe käis vabaõhumuuseumis vana aja talulaste mänge mängimas  ja mänguasju vaatamas. Täna olen tulnud vaatama, milline nägi siis välja talulapse suvi. Talulaste suvi nägi välja väga teine sellepärast et  talulapsel kool lõppes ära tollel ajal 15 aprill  ja peale seda, kui siis loomad lauda aeti karjamaale,  siis põhiline töö talu lapsel oligi siis karjaseks olemine  ehk et loomade järgi vaatamine ja, ja, ja  ka vastutamine, et kõik loomad oleksid terved,  hunt ei murraks maha ja nad ei kaoks ära  ja igal lambal oli oma nimi ja kuna sa olid ikka karja laps,  siis sa pidid iga lamba nägu pidi teadma ka,  et kes on mann, kes oli juula, kes oli püpi,  et, et jah, aga lapsed ikka mängisid ka,  onju. Tegelikult mänguks oligi see aeg, kui laps oli  karjamaal oma lammastega ja ja, ja vahepeal mõeldi  siis ka erinevaid mänge välja, sest igav oli hommikust  õhtuni kogu aeg vaadata neid lambakesi. Aga laps pidi kindlasti ikkagi sellel ajal olema noh,  tööl, et ta ei lihtsalt, et ta ajas lambad sinna põllu peale  või karjamaale. Ja siis noh, palun sööge siin seda rohtu,  et ema pidi ikkagi väga valvama neid, et,  et hundid tahtsid ka ju süüa. Ja proovime ka siis mõnda mängu ja, ja kõigepealt räägime  ühest mängust, mida kutsutakse siis karavinkel  ja mäng näeb välja sedapidi, et valitakse enda seast välja  üks mängija, kes saab endale nimeks karavinkel  ja karavinkli seotukse silmad kinni, nii et ta mitte mitte  midagi ei näe, aga kõrvad jäävad lahti, nii et ta peab kuulma. Ja sinu ülesanne on siis koputada siia õla peale. Karavinklile ja öelda kõvasti kop kop karavinkel proovivi. Kasinurka. Ja nüüd sa pead ütlema viiest 10-ni ühe numbri  ja selle numbriga mitu sammu siis sina astud eemale  ja oled väga vaikse seitse. Ja nüüd loe sinnapoole või siiapoole või siiapoole. Kas ta hakkas halbu? Nii, ja ma keerutan veel kolm korda ümber enda,  ehk et pea läks kenasti niimoodi nagu natukene natukene teistsuguseks,  nii ja nüüd siis hakka otsima ja nüüd ülesanne on,  et kui ta nüüd leiaks ülesse ta nüüd ei leia täiesti teisele poole,  et siis mõttega sa pead ära tundma, et kes see inimene  või laps või osaleja on, kas ma liigun õigesse suuna,  ütleme nii, et tegelikult sa võid selle rätiku ära võtta,  sellepärast et kahjuks sa jääd edasi karavinkliks  ja me oleme kõik päris kaugel sinust. Aga karkudel kõndimine või karkudel jooksmine,  sellist asja tehti ka. Ja siis selle hooga. Niimoodi hakkad vaikselt kõndima, aga ettepoole mitte tahapoole. Oota veel. Ja siis võtad niimoodi selja sirgu ja. Taha. Seda on päris raske teha, et siia üldse on hästi raske ilma  pealegi saada, et sa saaksid selle tasakaalu kätte  ja kõndida, et kätega pead aitama, nagu. Väga tore mäng on paelte kerimine, paela kerimine  ja pikk pael, umbes nii pikk, nagu me siin näitame,  praegu ja täpselt keskel on siis märgistatud ära punase  sellise villase lõngaga koht. Kuhumaani on vaja jõuda, kes esimesena jõuab kerida  selle punase muuni, tema on võit. Ja tähelepanu. Valmis olla läks. Veel veel veel, veel, veel, veel, veel, veel,  veel, veel. Sinul sul oli vaja siis potti või meil on siin ämber ühte  kaigast ja rätiku, mis läks siis silmade ette. Ja kuidas siis mäng käis, et seoti silmad kinni? Sa pidid kolm ringi ümber ennast enda tegema  ja siis juba seotud silmadega selle potiku üles liitma. Kagu asjad, mis kunagi lastele olid, siis olid nendes materjalides,  mis meile loodus andis. Kas sa arvaksid ära, kes sa. Ja see on siga, kohe nina ütleb ära, onju,  aga kes see näiteks on? Uss äkki tuled? Ei? Ma ei tea, hobune näed pea, aga tüdrukud tegid endale  ka erinevaid nukke. Aga kui sa vaatad nukkudel üldse ei ole nägusid,  kas sa oskad ka öelda, miks seal mingeid vildikaid,  aga tikkida peale võiks ju. Kaltsu äkki nii hästi saad. Vaata räägiti seda, et kui nukule teha silmad  ja suu ja siis põsed ilusad ja nina ka, siis tal tekib hing,  läheb hing, siis ta saab elavaks hingeks  ja siis ta hakkab siis kodus erinevaid asju nagu tegema  hästi halba. Ja siis, et, et see nukk oleks Lihtsalt mängimiseks siis talle selliseid nägusid ei tehtudki. Nüüd aga uurime Maarja Merivoo barrolt, kas pargid on alati  linnades olemas olnud ja kuidas need on sinna tekkinud. Tere, Maarja, tere alla. Me oleme praegu siin, hirve pargis ja kas saaksid mulle öelda,  kas Tallinnas on alati? Alati ei ole, vanasti oli niimoodi, et linnas olid tänavad,  majad turuplatsid ja kõik olid hästi tihedalt koos  ja hästi kaootilised selline väga hea, natukene haisev  ja natukene võib-olla selline rahvarohke oli kogu see linnaelu,  aga ühel hetkel hakati aru saama jah, et tegelikult  linnarahval oleks ka vaja natukene loodust saada. Varem oli nii, et linnamüüri taga oli loodus,  olid põllud ja metsad ja niidud, aga siis ühel hetkel mõeldi,  et tegelikult võiks linnas ka olla. Ja vot see park, kus me praegu oleme, see sai tekkida natuke  rohkem kui 150 aastat tagasi siis Eesti oli vene tsaaririigi  koosseisus ja Vene tsaaririik kaotas Krimmi sõja. Ja siis talle pandi igasugused ranged reeglid peale  ja üks reeglitest oli see, et Tallinn ei tohi enam olla kindlustuslinn,  siin ei tohi väga palju sõjaväge olla ja  siis näiteks bastionid ehk muldkindlustused anti  ka sõjaväe käest ära hoopis rahva kätte. Meie siin praegu olemegi ühe endise bastioni kõrval siinsamas. Ja see kõik muudeti pargiks, 19. sajandil läks pargikultuur  Euroopas hästi moodi. See oli selline uus asi, mida kõik tahtsid teha,  see oli tõesti moevärk, et jalutada pargis  ja istuda pingi peal ja parem inimesed ei tegelenud selliste  asjadega nii palju, aga siiski ja siiasamma hirvepark  ja umbes siia, kus me praegu oleme siia rajati hästi  liigirikas lilleaed ja puuaed siiamaani siin on paljudel  puudel on sildid juures, need on väga haruldased liigid  ja põnevad liigid. Ja siin olid ka mõned kirved. Sealt tuli ka see nimetus, hirve park. Aga siinsamas kõrval on teine past on veel,  sinna peale ehitati puidust pavi Vilionid,  kus olid kohvikud ja siis keeglirajad isegi  ja tegeleti spordiga muusikaga, kõigega põnevama,  nii et rahvas väga-väga armastas neid parke siin. Aga mitte kõik Tallinna pargid ei ole endised kindlustused. Näiteks kalamaja park, kas sa kalamaja pargis oled käinud? Veel ei ole, aga kunagi plaan ikka minna. Need lapsed, kes on käinud kalamaja pargis,  päris populaarne park, need teavad, et see seal on mõned ristid,  vanad ristid, sest kalamaja park on vana surnuaed aga  näiteks politseipark, see, mis on seal Hiltoni ja,  ja raadiomaja lähedal, see on jällegi seal olid vanasti aiad,  kus inimesed said juurvilju kasvatada, aga näiteks Kadrioru  park ongi pargina rajatud, nii et parkidel on  ka väga erinevad lood. Kas sa tead mõnda maailmakuulsat parki ka nimetada või? Keskpark õige keskparki, New Yorgi keskpark  ehk Sensu park. See on tõesti hästi suur, hästi kuulus, sest New York ise on  hästi tihe linn ja kõik inimesed väga armastavad seda oaasi,  mis seal keskel on ja see on nii suur, et seal on palju puid,  palju põõsaid, palju rohtu, palju teid, isegi kaljunukke on  seal keskpargis olemas. Nii et kui, kui keegi tahaks sinna maju ehitada,  siis inimesed oleksid väga selle vastu. Aga Eesti pargi ka kogu aeg arenevad, võib-olla nüüd sellel  suvel saab jälle jälgida, mitmel pool jäetakse rohi kasvama,  eriti Tartus näiteks tehakse seda sellepärast,  et kui rohi kasvab pikemaks, siis on seal igasugustel  putukatel ja mikroorganismidel parem elada. Ehk siis park ise on elurikkam ja see kõik toetab tegelikult  inimese elu ja heaolu ka. Nii et mitmel pool sa võid näha, et sellist ära nutitud muru  võib-olla varsti enam polegi nii palju. Robotexi roboliga andis sel aastal lastele võimaluse luua  ja välja mõelda mõni seade või süsteem, mis aitaks  keskkonnaprobleeme lahendada. Kohe näeme ühte finaali jõudnud tööd. Tere, mina olen. Minu probleem on see, et inimesed, kes kaob palju riideid  ära ja paljudel isegi pole riideid ja siis ma mõtlesin teha  nagu niimoodi, et ongi konteinerid kuhu pannakse  siis riide sisse. Et. Ühe särgi viib signisalana. Siin on üks ingel, see olemas. Lased pildi ära teha? Paned, kas see sobib, eks? Robotile robotil on siis olemas, pildistati,  saadab selle kuskile internetti, siis inimesed saavad vaadata,  kas ta tahaks seda või mis iganes siis või keegi tahaks seda. Miks ta kirjutab selle robotile, et ma sooviksin näiteks  alla sai või midagi. Siis room tuleb ja võtab selle särgi. Ma tegin siis enda programmi ta blogi. Robotis sõidab otse, siis pöörab vasakule,  jälle otse ja siis pöörab paremini. Siis ta küsib kollast särki. Ootab viis sekundit. Sõida otse jälle. Pöörab vasakule. Sõidab otse, pöörab paremale ja sõidab otse,  st ja luua lippu. Laste ekraani lehel on käimas robo liiga publiku hääletus. Mine anna oma lemmikrobotile oma hääl ja võita võit  ka erinevaid toredaid auhindu. Aitäh vaatamast, saate meie saateid järele vaadata iga kell  nii lasteekraani kui ka Jupiteri lehelt. Teiega kohtume juba homme. Ta.
