Tere hommikust, maal on kõige parem elada ikka  nii kui on kõike täpselt parajalt, kui on ainult mõned ahjud,  et ei peaks tervet päeva aina puid vedama  ja kütma ja kui peenrama ka on sellise mõnusa suurusega,  et jõuab ikka kaevata ja väetada. Aga mõnele muidugi meeldib, kui on väga palju  ja kui on suur ja täna me lähemegi külla mõisa,  kus on nii palju hooneid, et seal jagub tööd pikkade ks aastateks. Head vaatamist. 10 aastat tagasi oli Voore mõisa peahoone Tallinna külje all  laeni prügi täis. Ja siia sattujatel võis olla päris keeruline selles paigas  uut elu ette kujutada. Aga arvuti koolitaja Kristjan Sakk teadis Vooret nähes,  et see on tema pere pensionisammas ja otsustas,  et siia tuleb ürituste ja majutuskoht. Nüüd on need kahli koorem on siin. Nüüd vuntsibki ta kompleksi üles ja on jõudnud elevust  tekitava hetkeni. Varsti lõpuks võib peahoones jope seljast visata,  sest taastatud saab mõisa kõige uhkem assaadi. Et küttekeha tuleks võimalikult originaali lähedane,  selleks kutsus ta appi vanade ahjude spetsialisti Art. Näiteks on Kadrioru lossis on täpselt see originaal  ja ja sul kuskil olid siin, tulid põrandal ju tükid. Ja mul tulid kivid välja, need on. Need on siin. Need kivid tulid siit põranda alt välja,  kui me selle nõukogudeaegse ahju siit maha lammutasime,  põrandalauad on praegu lahti, aga siit alt oli  siis nõukogude aegne ahi oli maha lammutatud  ja siis osad ahjukivid, mis mida ei olnud  siis kas viitsitud või jaksatud välja visata,  need tulid siis siit põranda alt välja ja need peaksid olema  nüüd äkki ka päris. Need on päris originaali, aga barokkne ahi,  aga kas see on nüüd? Noh, need on kuskil 18 sajandi keskpaik, teine pool. Hilisbarokk pelau, tehase ahjud, mida siinkandis esineb  päris palju, et näiteks Ääsmäe mõisas. Sauemõisas Ohtu mõisas on lausa neli sellist ahju. Nii et väga ei imesta, et need ka siia on jõudnud. Aga seda ornamenti on nii vähe näha, kuidas te teate,  milline see terve kivi peaks olema? 15 20 aastat tegeleda sellega siis noh tegelikult isegi kui  see tagumine rump näiteks tuleks siit välja,  siis juba tegelikult oskaks ära öelda, et  mis perioodist see kivi on pärit. Et noh, need tehnoloogiad kahli tootmisel on ikkagi noh,  niivõrd muutlikud olnud, et võib-olla et viimased 100 aastat  pole mingit arengut toimunud, aga, aga toona ikkagi. Põranda seest tulid välja tegelikult ka tumedad kivid. Need on ka siin. Aga see Siin on sellega see lugu, et neid kutsutakse tapeetahjudeks,  et see terminoloogia tuleb kõik saksa keelest,  ma näitan, võib-olla mõnda pilti nendest,  millised need tervikuna on olnud. Noh, need kivid on nüüd täpselt konkreetselt nüüd sellesama  ahju koopia. See, ma arvan, et on ohtu mõis, aga jalgade lahi,  need on nüüd jalgadel jah, et see annab ahjule nii-öelda  kolmanda või, või tähendab viienda fassaadi  või viienda seina, mis siis tekitab sellise konvenktsiooni,  et õhk hakkab liikuma ka ahju alt ja ja paneb ta siin on  veel spets õhukanalid, see on ahju taga ja see on väga  spetsiifiline jutt on ju, et. Kristjan, sa tahad ka jalgu või? Meil on joonis, et meil tuleb ilma ilma jalgadeta,  sellepärast et ma arvan, et meil on ka ilma jalgadeta olnud,  et et kuna see kõrgus ei klapi. Et kui me jalad alla paneksime, siis meil jääks täpselt see  jalgade osa jääks sellest kõrgusest puudu. Meil tuleb natuke lihtsustatud variant, sest see on ikkagi  peamõisa pea, saali, ahi siin, et Voore on ju abimõis teatavasti,  et siis me oleme alika rüütlimõis. Nojah, aga ta ei ole, ütleme, et selline peamõis peamõis  kahe häära. Jah, et ta ei olnud sihuke uhke peopidamise mõis,  et ta pigem oli ikkagi tootmismõis. Jah. Ta on majandusüksus ja aga siin sul oli küsimus selles,  et noh, ma arvan, et need tükid, mis sa siin näitasid,  on nüüd midagi nüüd nendest siit ahjudest,  et jah, see võib olla küll, vaata need nurgad ja,  ja nüüd tulevad mustad ka, onju, ja tegelikult toona oligi  selline moevool, et pandi musta ja valget triipudega  omavahel kokku, et tekiks selline valguse  ja varjumäng ja, ja, ja sellised Aga see on teil nüüd juba välja valitud. See on raske. See on nüüd vana ahjuuks ja mis meil õnnestus saada  sepistatud ja see läheb sellele samale jõule ette. Aga. Ma arvan küll, sellepärast et toona veel malmi ei valatud,  et malmuksi siinkandis noh, tegelikult 19. sajandi alguses  eksisteerivad malmuksed ka, aga, aga tõenäoliselt siin mõisas,  kui, kui nüüd neid konkreetseid belau tehase ahjusid siin. Köeti siis olid needsamad sepis uksed ees. Mulle see ahjuuks sellepärast meeldib, et siin on  sädemepüüdja ees. Et kui saalis istuda ja teed nautida, siis saad ilusti lahti teha,  siis ei, ei lenda sul midagi sisse, et sul ei pea olema  eraldi seda sädemepüüdjat ahju ees. Ja, ja nad on selles mõttes noh, ma praegu näen  ka neid esimest korda ja nad on siin on ka tuleekraan ees,  vaata mis on selles mõttes praktiline, selline nähtus,  et see ei lase sul uks, uksed ei hakka kõveraks tõmbama,  kui sa siin hirmsasti tammepuud näiteks hakkad tahad  mõisapargi maha lõigata ja siis ahju kummaks kütta,  siis. Jah, mõisaparki ei võta maha juhuslikult kuidagi leidsid. Ei, ta ei ole selles mõttes küll, et ühelt oksjonil said ostetud,  et oli müügis ja siis ühest ühest oksjonil sai ostetud et  õnnestus hea hinnaga saada kõigest 30 eurot. Kuna pakkujaid rohkem ei olnud, aga. Metalli kokkuostusse sa saaksid vist täna  selle eest rohkem? Ja et sina veel kihvtid, õhutusluugid. Sealt saab reguleerida seda, seda nii-öelda koldetemperatuuri. Kui palju sa ahjusid oled teinud? Hea, väga hea küsimus, no ma arvan, et alla 100 alla 100  ja üle 50 umbes et ma ise ei ole neist ühtegi teinud selles mõttes,  et ma olen rohkem teoreetik, et kes kes mõtleb välja  selle visuaalse kuju, toodab need käsitöökivid ja,  ja, ja, ja siis meil on terve hunnik pottseppasid Siimusti  mees siis või toodab. Ja kuidas seda siis tehakse ja kaua see sellise ühe kivi  valmimise aega võtab? Ühe kivi, ühe kivi valmimine, hea küsimus selles mõttes,  et need kivid on väga erinevad, et mõned kivid on ju võivad  olla poolteist 70 senti pikad, 30 senti laiad,  kaaluvad niisugune 30 40 kilo. Selle konkreetse kivi tootmine, noh ma arvan,  et see võtab ikkagi paar-kolm tundi aega,  aga kogu ahju tootmine siin on väga palju,  ühes ahjus võib olla kuni 50 erinevat detaili. See on ka põhjus, miks neid masinaga ei saa toota. Kogu ahjutootmine võtab ikkagi aeg aega kuskil kolm-neli kuud,  sest need on kõik eri vormid tuleb teha iga iga jupi jaoks  ja ja iga selle projekti jaoks mõisaprojekti jaoks  tavaliselt ongi nii, et tulebki teha eraldi vormid ja,  ja tulebki kasta meid. Ahi ehk siis iga iga ahi on omanäoline. Aga meil tuleb niimoodi, et meil tuleb esifassaad,  tuleb nendest käsitöökahelitest ja koridori osa tuleb siis. Glasuurimate potidest. Pottidest nagu pottsepad tavaliselt taha. Kristjan mingid killud on sul seal veel või need on kõik  välja tulnud. Need on jah, siit, Oleme eksponeerinud, et, et need on siit mõisast leitud  siis on siin näiteks keraamikat, et see mulle väga meeldib,  selline. Selline ilus. Ka asju, mis see võib raske raske öelda jah,  et eks ta seal kuskil ta võib ka vabariigiaegne olla,  aga ta võib ka varem olla. Aga mis me siit veel leidnud oleme, et see on üks niisugune  kihvt asi, mis minu minu lemmik on niisugune väike  miniatuurne portselanist kujuke. Need olid 19 sajandil päris popid ja need olid sellised asjad,  mida pandi kookide sisse. Üllatuseks. Et keegi jäi hambast ilma Ja siin ongi nagu jäänud, äkki on pea ära ummistatud,  see on naljalugu või päriselt pani, vot ei oska nüüd öelda,  et ilmselt pandi. Ei oska öelda. Siin on klaasi ja siis ühe siukese vahva lusika ilusa suure kulbiga. Aga kust need leiud sulle tulevad, no ahjukivid,  need saime siit põranda alt kätte kõik, aga,  aga kui me selle mõisa ostsime, siis seal oli kohutav suur prügimägi. Et ega see noh, kui siin nõukogude aeg peale tuli ju  prügiämbreid või neid prügikaste midagi ei olnud,  et kõik see prügi ilmselt läkski siia mõisa mõisa hoovi. Ja siis, kui me hakkasime seda korrastama  ja siis sealt prügi seest vaikselt on hakanud imbuma välja  igasuguseid igasuguseid vigureid, et et maapind annab välja,  eks nad maa seest leitud. Jah. Voore mõisa ajalugu on pikk aastast 1586. Mõis on kuulunud iseuse ja Mülenitele ning 1922. aastal  omandas paiga kindralmajor Andres Larka. Nõukogude perioodil asus mõisas puukool,  hiljem elasid hoonetes Ääsmäe sovhoosi töölised. Kristjan peab Voore mõisa eriliseks just  selle pärast, et õnnelikul kombel ei leia kompleksist ühtegi  nõukaaegset ehitis. Mõis on muinsuskaitse all ja hooned asuvad sümmeetriliselt  peegelpildis ligi kuuel hektaril. Aga lisaks on ümber veel 20 hektariline kaitsevöönd. Ka mõisast seest leiab palju algset pikad käigud,  tiibuksed, põrandad, laed, ruumi paigutus. Ja Kirsina tordil tabas Kristjanit hiljuti üllatus,  mis rõõmustab iga mõisaomaniku. Talle toodi siitsamast pärit mööbliesemed. Meil õnnestus saada üks kolm nädalat tagasi tagasi,  vot seesama puhvetkapp jah, seesama puhvet,  kapp, mis on siit mõisast, mis on siit mõisast pärit  ja äkki võiski olla äkki sellesama koha peal,  kui meil, kuigi meil pildimaterjali ei ole. Et, et meil oli jah, siin üks artikkel oli saue valla lehes  ja siis üks. Kohalik inimene luges seda artiklit ja siis ütles,  et tal on siit Voore mõisast pärit mööblit,  siis ta oli nõus seda mööblit meile siin loovutama  ja näiteks sellesama tooliga, see on ka siit mõisast pärit,  et see vedeles ju tegelikult inimesel pööningul. Aga meie jaoks see tool annab tegelikult ju seljatugi annab  tegelikult väga suure väärtuse. Esiteks me näeme ära, millist kangast on siin kasutatud,  millised puidulõiked siin on olnud ja milline see  mööblistiil on siin olnud, eks. Aga inimesel ei ole seda vaja, temal vedeles seesama pööningul. See on vist harukordne. See on harukordne jah, et niimoodi tagasi saab,  aga, aga õnneks on selliseid häid inimesi ka,  kes kes nagu annavad tagasi mööblit mõisatesse,  et ta võiks nagu olla õiges kohas. Ja see on üks huvitav ruum, see võis olla äkki mõisaegne varakamber. Siin on küll metallivargad, kui me selle mõisa ostsime,  siis siin enam uksi ees ei olnud, aga ilmselt on  metallivargad siit suured rauduksed eest ära viinud  ja selle ruumiga oli selles mõttes tore,  et siin on kaks ust. Et siin on, oli ees üks uks ja seespool oli veel teine uks,  nii et kui sa selle lahti muukisid, siis ootas teine,  teine jäme rauduks sind ees veel, nii et,  et selline väike ruum siis. Aga värve on siin ägedaid olnud see ja see sinine ju  tegelikult on siin originaalvärv ta muidugi hästi määrib,  et et nii nagu need vanad värvid ikka, et kui vastu lähed,  siis ta ju määrida, et siis pandi mingil ajal pandi,  pandi tapeedid peale, et nii kui külje vastu toetada,  nii oled kohe värviga koos. Et eks nad sellised lubivärvid ole, et aga me jätame selle,  me natuke puhastame veel ja jätame need viimistluskihid  täpselt selliselt eksponeeritud. Ja minu meelest on päris tore, et, et et kõik asjad ei peagi  olema sellised üles vuntsitud ja uued, et,  et vana maja eelis tegelikult ongi ju see,  et ta on vana, ta on väärt vana maja ja tal on oma aura  ja oma oma selline miljöö, mida sa siin tegelikult  siis naudid, et kui me siia paneme kõik selle krohvi peale,  eks siis ta tekib selline kõik on selline uus  ja siis see vana, see efekt tegelikult kaob ära,  et ometi krohvijad töötavad. Jah, meil krohvijad töötavad sellepärast et meil oli siin  väga suured Niiskuskahjustused, et meil siin ju Kui see mõis siin valla käes oli ja inimesi siin sees enam  ei elanud, eks ta seisis tühjana ja katus lasi läbi,  vesi tilkus läbi ja siis tekkisid siin majavammi kolded. Ja siis kogu see sektor siit ülevalt kuni sellesama maja  otsa ni sinna, kus see krohvijad praegu tööd teevad. Sinna ruumi lõppu ja. Kristjan tegi aastaid tagasi mõisast ka kD ülesvõtte  ja see annab aimu, kui mastaapsed olid majavammi kahjustused. Ja vaadake, kui ma näitan nüüd siin peasaalis. Vot, me läheme kohe vaatama ka äkki selle koha peal,  siin on nüüd näha, kuidas kuidas on kõik ära toestatud,  kus ma rääkisin enne, et kus olid niiskus,  kahjustused, et see kogu see lagi oli siin maas,  põrandad olid maas, ära toestatud, see on nüüd siin õnneks  kõik korda tehtud ja kui me vaatame nüüd seda proua tuba,  siis see on ikka päris hullus seisus. See oli hullus seisus, aga see on meil nüüd kõik ilusti ära taastatud,  et see on nüüd see koht, kus praegu siis see krohvimise tööd  praegu käivad ja siin me tahame siis teha sellise väikse  külaliste toa, et kus siis saab ka siis niisugust majutus,  majutust pakkuda. See jäädvustus on üks osa mõisate interaktiivsest kaardist,  mis sündis Kristjani ideest ja katuserahade abiga. Sinna kaardile on oma hoonete virtuaaltuurid üles laadinud  mitmed ajaloolised paigad. Mõisat üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus praegu siin seitse mõisa. Et äkki see ilmub veel Palmse mõis veel juurde  ja siin on siin kõige lõunapoolne üks kõige lõunapoolsem on  Taagepera loss, et Taagepera on teinud endale  ka siis jah, tellinud sellise tuuri ja siit saab  siis virtuaaltuuri käivitada ja saab siis  ka seal Taagepera lossis ringi kõndida, samamoodi Raikkülas,  Kirnas on need virtuaaltuurid kenasti loodud. Et mis mul selle virtuaaltuuri juures veel kõige rohkem meeldib,  on see, et et kui see virtuaaltuur nagu üles ehitatakse,  siis ta loob ka sellise mõisa kohta niisuguse sõrestiku. Et sul on võimalik seda mõisat keerata ja jälgida täpselt niimoodi,  kui sa soovid, sa saatsid tegelikult sind ajalugu huvitab,  saatsid vaadata, kustkohast käisid teenijad,  kus oli härrasrahva pool, siit on võimalik liikuda siia  ruumi sisse ja jälgida, milline see ruum tegelikult  siis koha peal välja näeb. Ma olen vaadanud statistikat, et keskeltläbi on üks 3000 külastust,  on kuus, et see on päris korralik, selline suur arv,  et huvi tegelikult on, et et mõisate vastu ja,  ja niisugune külastuse külastuse vastu, et väljamaalased  väljamaalased ka vaatavad. Jah, Saksamaalt on päris palju huvilisi,  et ilmselt see tuleb sellest, et nende baltisaksa juured on  kuskil siin olemas ja ja siis järeltulevad põlved  siis uurivad nende mõisate kohta. Oleks vaid vanadest aegadest sama palju infot,  kui tänapäeval jäädvustame, saaks mõisa ehk veidi teistmoodi taastada. Aga kuna Voore siseviimistlusest pole Kristjan fotosid leidnud,  tuleb mõisa kunagise väljanägemist aimata välja kooruvate  fragmentide järgi. Koha peal on krohv alla kukkunud, eks, et niiskust,  et, et selle koha pealt on siis lubikrohviga uuesti  parandatud ja ja noh, siit on lae pealt,  ilmselt on näha mingisugust väikest silgust laemaalingu osa ka,  et selline tumedam serv, eks, et et midagi on siin olnud,  aga, aga eks ei tea praegu jah, mis, mis siit  siis välja tuleb. Aga mis sind siis ära võlus, sinu, miks sa  selle mõisa ostsid, kui ta nii halvasti? Noh, oskus on näha läbi sellest Sellest. Trööstitust olukorrast, et, et tegelikult see koht on ju  väga ilus männimetsade vahel ja, ja ta on  ka natuke kõrgemal kõrgemal, kui need see ümber ümber küla ja,  ja, ja mis, mis on nagu tore on see, et,  et. Ta on hästi privaatne. Ja selle koha selline, kui seda planeeringut nagu jälgida,  siis see on hästi-hästi ilusti üles ehitatud. Et see on piisavalt sellise hea suurusega mõis,  mida õnnestub tegelikult korda teha, et ta ei ole nagu  selline suur Tartu ülikool. Milliseid mõisad on ka Eestis päris palju ja,  ja seal seda ressurssi ja vahendit läheb ikka päris päris palju. Kristjan ajab asja rahulikult omas tempos. Töö peahoone ga on kestnud aastaid ja kestab veel pikalt. Aga et kogu vaba aeg poleks ainult ehitusplatsil,  tegi ta esimese asjana elamiseks korda ühe kõrvalhoonetest  ja pani aeda püsti paviljoni, kus mõisarahva kombel juba  mõnusalt kohvi juua ja privaatsust nautida. Mõnikord juhtub aias nii, et kõik ei lähe päris plaani järgi  ja minul juhtus ka sel aastal niimoodi. Nimelt minu peenrakastid, mille ma 10 aastat tagasi ehitasin,  hakkasid lagunema ja see tähendas seda, et ma pean viimasel  hetkel hakkama oma tarbeaeda ümber ehitama. Ja nii ma olengi juba siin omajagu lammutanud  ja uued peenrakastid teinud. Aga nende peenrakastidega seekord ma siis proovisin niimoodi teha. Et kui vanasti olid lihtsalt immutatud lauast,  siis seekord ma ostsin juba terrassilaua. Ja kuna ma seda siin jupikaupa teen, siis see võtab natukene  rohkem aega ja kiirus on ka peal, sest taimed kipuvad juba  kasvama hakkama. Ja seekord me otsustasime need kastid teha veidi teisiti. Kasutasime siis nurga kinnituseks nurgikuid  ja siis on ühed vähe pikemad. Liistud siin seespool ka metallist, mis siis hoiavad seda  kasti paigal. Kuna ma kasutan nende kastide täiteks sedasama mulda,  mis siin enne oli, siis on siin ka rohkelt sellist väikest isekülvi,  selliseid punaseid maltsasid, need võib lihtsalt siia mulla  sisse kaevata, aga võib ka salatisse panna. Õnneks on mul seda maltsa veel. Ma väga armastan seda teistes peenartes ka,  nii et et jõuab nii süüa kui, kui ilu pärast teda siin kasvatada. Kasti peenar on viimasel ajal üsna populaarne  ja siis aiandusfoorumites käib ikka jutt,  et et ei tea, kas, Kastides kasvatamine on mugavam ja miks seda üldse teha  ja kui teha, siis kas katta kast peenaralt mingi kangaga,  et umbrohud ei tuleks või mitte tekata? Ja selle kohta ütlen mina sellise soovituse,  et kui on selline madal kast siis ühtpidi peab arvestama sellega,  et tuleb ikkagi siin küürutada. Minul on muidugi selleks väike matkapink,  aga teistpidi on sellisel madalal kastil see eelis,  et muld ei kuiva nii kiiresti läbi. Veel on minu meelest kastimajandusel üks kõige suurem eelis see,  et sa ei pea penravahesid rohima. Minu meelest peenravahede rohimine on maailma kõige lollim töö. Ja seda mina teha ei taha. Ja sellepärast nagu ennegi, mis mul siin vanas nii-öelda  kujunduses oli see, et kasti kastide vahel ma katan multsiga. Ja selleks, et ka need viimased umbrohu juured  või siis põõsaste ja teiste taimede juured ei tuleks väga  kohe siia peenravahesse. Sellepärast ma katan selle põhja enne multsiga katmist siin  peenravahel ka vanade ajalehtede kihiga. See süsteem on minu aias ennast vähemalt 10 aastat õigustanud. Ja ma otsustasin, et ma sellega täiesti ka jätkan. Ja nüüd, kui see muld on siin ilusti ära jaotatud,  ühtlaselt siis saab hakata taimi planeerima  ja selline kast peenar on hästi hea selleks,  et siin saab nii-öelda ruutaianduse põhimõtet kasutada  ja see tähendab seda, et igale taimegrupile määratakse oma  kasvukoht ja peenar jääb pärast selline vahvalt ruuduline  ja igas ruudus on mõni liik kasvamas. Tavaliselt tehakse niimoodi, et see peenrale määramine võib  tõmmata siia nöörid aga mina otsustasin teha nii,  et ma tõmban triibud hoopis tükkis liivaga. Siis ma tean pärast ise ka, kuidas ma seda siin teen  ja siis need nöörid ei sega. Aga liiv isegi kui tuleb vihma jääb siia mitte mitmeks päevaks. Võib-olla isegi nädalateks ilusti näha. Pärast võib selle mulda kobestada. Aga kui ei taha, ei pruugi. Mõni võib kasutada mõõdulinti, aga aias ütlen ma,  teile on silmamõõt kõige parem mõõt. Kui silmale tundub, et on sirge, siis tegelikult ongi sirge. Ja minu kastide mõõt on üks meeter laiust  ja siis olenevalt seina pikkusest kas kaks meetrit  või kaks pool meetrit. See tähendab seda, et mina saan endale lubada 50  sentimeetriste laikude tegemist. Ruutaianduses on põhimõte see, et vähemalt 40 sentimeetrit  võiks olla ühe ruudu suurus ja siis vastavalt sellele,  kui suur on taim, noh, näiteks rabarberi peaksin ma istutama  siia keskele, sest tema läheb väga suureks  ja võtab terve ruutmeetri. Aga salatitaimi mahub siia olenevalt sordist võib-olla viis. Oh ma joonistangi selle salati, taimede asukoha. Kaks. Kolm. Neli ja viis, vot nii. Järgmine kord istutan need. Aga ühte rohutu kavatsen ma istutada maapirni  ja maapirnid, panin mina sügisel siia peenrasse. Talve üle elama ja nüüd ongi aeg vaadata,  mis nemad siin teevad. Loodame, et hiired pole ära söönud, no vaatame  selle suuremaga. Nii kuskile siia ma nad panin. Maapirn on selline külmakindel juurikas ja ta on hästi tore  sellepärast et kui on pehme talv siis sa saad tegelikult  talvel ka saaki koristamas käia ja kellel ei ole keldrit,  siis need saavad neid juurvilju. Endal niimoodi peenrast siin siin hoida. No. Seda ma küll maha ei pane, selle ma söön ära. No nüüd on vist, kõik saab panna ämbrisse. Ja mingi osa nahka pista. Mõnusaks kevadiseks salatiks ja mingi osa kasvama panna et  oleks järgmine aasta ka võtta. Nii. Nii kühvliga saab neid siin siis istutada,  võtame väiksemad, istutan siia, nad päris tugevalt kasvavad  ja selle maapirni kasvatamisel tuleb arvestada,  et see koht, kus ma praegu olen siia ma pean kindlasti  panema hiljem toed sest tegelikult tema pealsed kasvavad  päris kõrgeks. Väga sügavale ei pea aga siiski vähemalt kolm sibula sügavust,  nagu sibullilledel. Ehkki see aiamaa ümbertegemine jäi mul nüüd natukene hilja  peale siis on sellel ka mitmed kasud sees. Nimelt vana aiaplaani järgi olid mul Peenravahed liiga kitsad ja see tähendas seda,  et mul oli päris raske käruga siin vahel käia. Või siis muidu asjatada. Siis olid peenravahet kuskil 30 sentimeetrit,  no ma ei teadnud. Nüüd on niimoodi, et nüüd tuleb kõige kitsam peenravahe  tuleb 50 sentimeetrit ja kohati jääb isegi meetrisi ruume. Nii et ma saan käru sisse tuua. Ma saan mullakotte panna. Aga eks see, milline see välja näeb, eks seda näeb sügisel  kui me kohtume, aga nüüd ma saan hakata juba seda vahet  sealt ajalehtede ja multika katma, sest rohkem mina seal  mullatöid ei tee. Ja teiega teiega kohtume juba sügisel. Tartust pärit Rea ja Austraalias Melbourne'ist pärit Justin  otsustasid kolm aastat tagasi, et kolivad oma elu siia  Lõuna-Eesti metsade vahele kohta, millele nad ise on nimeks  pannud ei kellegi maa. Kõik, mida nad ei kellegi maal teevad või siia ehitavad,  on looduslähedane ja jätkusuutlik. Ma hakkan siin istutama ja siis, kui ma olen ära istutanud. Ma tahan, et see umbrohi seal lähedal kasvama ei hakka,  siis ma. Nii-öelda multsin seda hästi mitme mitmeti. Et. Iga kord, kui me käime kuskil linnas või asulas,  kus on mingi pood, siis me katsume saada neid karpe  või pappkaste. Et siis neid kulub siin nagu iga päev. Siia auku panen sidrun väendiku. See on selline ronitaim selleks. Ma ei ole küll väga hea eine, aga mul oli vaja mingisugust konstruktsiooni,  kuhu ta hakkab siis peale ronima ja tekitab sellise rohelise värava,  loodetavasti tulevikus. Kanade püstkoja juurde on väga selline pidulik sissepääs  ja kanad on meie peres nagu väga tähtis olema. Miks nad püstkojas elavad? Ma ei ole seda kuskil varem näinud. Ei taha? Päris nagu niisugust igavat, tavalist. Asja ehitada, et kui me juba midagi teeme,  siis me tahame, et oleks naljakas ja samas jätkusuutlik  või noh, selles mõttes, et ei teki mingisuguseid ohtlikke jäätmeid. Üleüldse me tahame eksperimenteerida hästi palju,  et et nii-öelda tavaline igav viis meid väga nagu ei. Ei eruta, et selles mõttes meile meeldibki,  kui on natukene selline ligadi logadi, aga samas et toimiks ja,  ja kohe ära ei mädaneks. Ma olen jah, linnas üles kasvanud, aga kõik suve ma veetsin  Otepää lähedal tsivilisatsioonist väljas  ja see oli nagu kõige. Ma arvan, et mul oli väga hea lapsepõlv ja ma tahaksin,  et, et ka tulevastel põlvedel oleks nagu sama äge nagu meil  tol ajal ja selleks me seda teemegi. Et sellist ei kellegi maad, kuhu nagu lennata  ja ja siis mängida ja tunda rõõmu just sellest  looduslikumast keskkonnast. Me tahame just kasvada koos selle kohaga  ja see koht tundus ideaalne siin. Et siin oli maja, oli olemas, lihtsalt oli vaja natukene parandada. Ja siis Muud ei olnudki vaja. Praegu on oluline, et ta juurduks ja siis vaikselt see papp  siin laguneb ära. Ja annab, annab omakorda. Juurde. Toitaineid ja. Siia tulevad ussikesed ja et saab neil siin mõnus olema. Kanad on küll Justini lemmikloomad, aga sama südamelähedased  on talle ka seened. Neid kasvatab ta ka ise. Seeneteadlikkuse tõstmiseks korraldavad Justin  ja rea erinevaid üritusi ja seminare ning on lehekuu  ristinud mükomaiks. Et seened kasvama saaks panna, puurib justin tünnidesse,  augud. Kotid koos kõrtega tuleb mõneks ajaks kuivama jätta. Lisaks seentele kasvatatakse siin majapidamises muudki. See nüüd enda kogutud seeme Suurtest pastinaakidest peaks tulema hea kraam siit. Sügisel. Mis sulle nii väga meeldib selle sellise elu juures,  et te otsustasite, tulete linnast ära ja hakkate siin seda  asja ajama. Meeldinud selline linnaelu sellepärast, et ma tundsin,  et ma pean seal kogu aeg tarbima et see linnas elamine ei  ole minu jaoks kunagi väga niisugune. Atraktiivne olnud, et pigem just olen igatsenud kogu aeg maale,  maale maale, et siis tunduski nagu õige samm,  et et miks ma siis ei, täitsa siia metsa sisse ei peaks  siis tulema, et. Et see koht meile väga sobib mõlemale, et siis,  kui ma Jastiniga kohtusin, siis ta ütles kohe,  et nüüd läheme ära linnast. Ja tulimegi esialgu siis Otepääle ja siis pärast tulime siia. Ja see kasvuhoone on ka nagu selles mõttes väga hästi,  ei kellegi, ma põhimõtetega kokku käib, et see,  see ei ole ka uus, kuigi näeb väga uus välja. Ja et noh, need materjalid jah, mida me kasutasime,  siin on. Ei ole esimest korda kasutusel, et need vundamendi jaoks  need tellised me saime siit siitsamast, siin oli keegi  hunnikusse vedanud. Ja siis puit ja plastik. See materjal tuli tegelikult arvamusfestivali kliimatelgi. Küljest ehk siis meid paluti ühinguna välja mõtlema seda  kliimatelkikujundust ja, ja siis me mõtlesime välja niimoodi,  et seda materjali saaks ka uuesti kasutada. Sest et tihtipeale, kui ei ole just need spetsiaalsed mingid telgid,  siis hästi palju materjali visatakse ära,  et me tahame kõik, mida me teeme, me katsume nagu  võimalikult palju vana vana materjali kasutada. Lisaks tomatitele ja kurkidele kolivad kasvuhoonesse peagi  ka seened. Päike on oma töö teinud ja jastin saab hakata  kihtkihi haaval seentele mõnusat elukeskkonda looma. Mitte ei ehita seda, ei kellegi maad, ainult iseendale,  ma saan aru, et siin tulevikuplaanid on suured. Jah, me ikkagi tahame jagada seda rõõmu,  mis siin tekib sellise ilusa koha peal, nagu meil on siin  piusa jõgi ja ja ühel pool ongi jõgi ja teisel pool on suur mets,  et täiesti ideaalne koht, kus, kuhu tulla ennast nagu laadima. Ja see on kõik sinu joonistatud see visioon,  milline see kõik võiks välja näha, vaatame,  siin on kunstiteraapia ja leiutamine ja mida kõike veel. Ja et ma panin siia tegelikult esialgu kõik asjad,  mis meil juba olemas on, et tegelikult siin nagu liiga palju  uusi asju enam polegi, sest et me oleme sellest ajast saati,  kui ma joonistasin, päris palju juba teinud. Et noh, meil ei ole veel mesitarusid, et need tulevad varsti  siis meil ei ole veel seda joogaplatvormi,  kus saab hommikuti nagu tasase maa peal teha,  siin ei ole tasast maad, siis seenekasvatus tuleb juba nüüd. Muidugi me tahaksime väga sauna ehitada,  et, et sellega peab tegelema, et praegu me peame siin  nii-öelda lõkke peal vannis käima. Ja jões. Aga tegelikult jah, lihtsalt puud on suurema  suuremad siin kui reaalsuses, et praegu on ta selline hästi tühi,  tundub, aga meil on juba istutatud siia üle 60 puittaime,  nii et ma loodan, et aasta-kahega juba siin läheb lokkama,  see loodus. Saate lõpetuseks on meil välja loosida veel üks raamat,  sööme rohtu, tutvustab Eesti taimi ja selle endale saamiseks  tuli aasta küsimusele, mis taimest tehakse,  Ivan jaid, mida pakutakse tihti Peipsi ääres  ja Venemaal. Õige vastus on, et Ivanja valmib fermenteeritud põdrakanepist. Suur-suur-suur tänu kõigile, kes saatsid oma vastused  ja võitja näeb enda nime ekraanil ning temale see raamat  siis kuulub. Meie aga jätkame nüüd ringsõitudega Eestimaal,  need lood jõuavad eetrisse sügisel, aga seni nautige ETV suveprogrammi,  kohtume jälle.
