Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere Raadio kahe eetrisse alustab puust ja punaseks, see on teadus ja tehnoloogiauudiste rubriik, kus iga nädal võtame mõne viimase aja uudise ning teemiasele teie jaoks puust ja punaseks. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel nädalal minuga koos Siim geeniteadlane Riin Tamm. Et siis vaadata, mis meditsiini ja terviseteaduste valdkonnas toimub ja teema, millest me ei saa üle ega ümber meie tervise teema number üks neil päevil loomulikult koroonaviirus ja ehk saame tuua sellist lootust, lootusekiir või lootustandvaid arenguid, võib olla mõnedel teie seast, kuulajatel on juba üks või kaks vaktsiinisüsti õlavarre, et saadud ja saate tunda ennast kindlamalt. Me oleme kuulnud Töövaktsiinidega, käib väga agaralt, neid on täiesti päris palju juba välja tulnud, aga võib-olla olete kuulnud ka seda, et ega me tegelikult ei tea, kui pikaajalise mõjuga need praegused vaktsiinid on. Olete kuulnud neid jutte, et võib-olla tuleb kusagilt mingisugune uus tüvi, mille puhul need vaktsiinid töötavad pisut kehvemini ja nii edasi. Ja arutamegi täna siis selle üle, et aga mida siis sellistel puhkudel teha saaks? No Riin praeguse seisuga need vaktsiinid, mis neil on, tunduvad olevat ikkagi päris head. Ja ma julgen, andsin selles mõttes kaasa kajada kõlada, et ma olen selles täiesti veendunud, et need praegu praegu saadaolevad vaktsiinid on väga efektiivsed. Aga, ega jah, tõesti ei pea, me ei tea, mis saab homme, mis saab aasta pärast, mis saab viie aasta pärast koroonaviiruse olukorraga? Nojah, sellepärast, et eks need viirused on ju kavalad ja nad on, peab ütlema kurvastusega, et nad on inimestest kahjuks kavalamad, sest neil on ka seni tahavad ikkagi ellu jääda, tahavad edasi paljuneda, aga aga muidugi üks selline võib olla hea asi on, et ega nad muidu paljuneda, olgu neil siis seda nii-öelda seda peremeest ei ole, ehk siis kuni neli inimest ei oleks siis nad inimeses inimesest niimoodi levida ei saaks, küll siis loomadel ja, ja nii edasi. Aga nad nad mingis mõttes teevad meile kurja, aga samas neil on hädasti tegelikult, et inimeste oma oma selliseks elutsükliks vaja. Et siin on meil nagu selline mingis mõttes nagu selline kooseksisteerimine nagu nende jaoks nagu eluliselt oluline. Aga jah, ütleks selle kohta, et viiruseid on olnud, on palju olnud ja kindlasti kindlasti tuleb ka tulevikus, et kindlasti no räägitakse, et ikkagi see nii-öelda selline tohutu pandeemia, mis praegu on noh, ei, ei ole esimene ja kindlasti ei jää ka viimaseks, et lihtsalt lihtsalt kõik viimastel siis aastakümnetel on, on, on väga-väga kõvasti arenenud, et et me kipume ära unustama, et kellega me tegelikult siin siin looduses koos elame, et inimene ei ole mitte kõikvõimas, et me peame ikkagi väga arvestama, et viirused on ja jäävad ja tulevad ja, ja mõtlema väga palju ette selle peale, et kuidas meil oleks võimalik siis seda nendega koos mõistlikult eksisteerida, et, et et inimene ei pea siis niimoodi sulguma tuppa ja ootama, et see viirus siis kuidagi taandaks, ära läheks, et peame hakkama väga palju ette mõtlema. Ja no eks inimestel on ka omad nipid ju selle jaoks ja ma räägin nii-öelda meie teadlastest, kes, kes siis püüavad leida viise, kuidas tõesti nii-öelda ennetada ja vähendada neid probleemseid võimalusi tõesti tekib samasugune või tegelikult et kui samasugune pandeemia tekib, et me peame jällegi aastaks v8 ennast täielikult peaaegu elust välja lülitama ja millest me täna rääkida tahame, jõuame jutuga lõpuks, sinnamaani ka on see, et päris paljud teadlased juba arutavad selle üle, et kas meil oleks võimalik kuidagi välja töötada Universaalne koroonavaktsiin, ehk siis kui meil praegu need vaktsiinid, mida pakutakse, need on siis konkreetselt selle sarskov kahe vastu isegi konkreetselt nii-öelda selle selle põhihiina tüve vastu, mis hakkas levima. Et, et kuidas me saaksime jõuda vaktsiini, mis ei teeks vahet, mis tüvi meil on, olgu ta siis India, Lõuna-Aafrika, Brasiilia, Hiina, mis iganes ja, ja võib-olla isegi ei teeks vahet, et kas see sarskov kaks või siis mõni muu koroonaviirus nahkhiirtelt või kellelt iganes inimesele üle, et see töötaks ka ka nende vastu nism me natukene siis sellest alustama, et mis on siis nii-öelda see probleem, mis takistab hetke universaalse vaktsiini tegemist? Nojah, siin need kaks nii-öelda võimalus sa tõid ära ja ma arvan, et nende peale peabki väga nagu igapäevaselt mõtlema. Aga, aga noh, miks üldse võib-olla nende vaktsiinide nii-öelda võib-olla ette tegema või ennustamine on nagu keeruline või kuidas neid nagu disainida on see, et, et me tõesti ei tea, et kui need viirused tegelikult paljunevad hästi kiiresti ja seal toimub ka siis nii-öelda neid muutusi just muutusi nagu nendes olulistes komponentidest, mille vastu tegelikult neid neid praegu toodetakse ja mille vastu inimene siis immuunne olema peaks. Ehk siis noh, vaktsiin töötab ju niimoodi, et inimesele siis süstitakse vaktsiini ja siis seal on siis teatud komponent sellest viirusest, mille vastu siis tekivad inimestel antikehad, siis on võimalik immuunsüsteemi nii-öelda selle viiruse vastu võidelda. Aga, aga kuna need viirused muutuvad ja siis ka need nii-öelda need võib-olla sellised praegu püütakse teha vaktsiine võib-olla natuke selliste selliste viiruse nagu osade vastu, mis on võib-olla liiga kiiresti muutumises see on mõeldud selle peale, et võib-olla leiab nagu nendest viirustest sellise mingi püsivama osa mingi püsivama, siis järjestuse et kus neid mutatsiooni nii palju või nii kiiresti ei tule. Ja, ja võib-olla oleks võimalik siis nii-öelda, kui me räägime nüüd konkreetselt sellest Covidist, mis praegu levib, et et võib-olla selle vastu teha selline universaalsem ehk siis kasutada ära nii-öelda neid viiruse, mitte nii kiiresti muutuvaid osi ja siis selle vastu teha vaktsiin, mis on üks võimalus. Aga muidugi üks võimalus on siis veel, et kui me räägime üldse, et kui me räägime erinevatest nendest koroonaviirustest, et et siis tuleb veel nagunii-öelda sügavamale nende viiruste sisse minna ja, ja vaadata, millised on need viiruse siis genoomid ja nii-öelda mingis mõttes nagu Te ennustada. Et millised võiksid olla nii-öelda need tulevased viirused, millised võiks olla järjestused ja siis millised võiks olla sellised järjestused, mis võib-olla sellised püsivamad ja mutatsioonidele mitte nii hästi alluvad kui ma nüüd seda lihtsalt lihtsalt seletasin. Aga kuna meil on nagu tänapäeva tehnoloogia, meil on hästi palju erinevaid võimalusi teha igasuguseid arvutis mudeldada, ennustada, analüüsida, et meil on neid võimalusi nagu tohutult palju ja tegelikult lõpuks meil on võimalik teha ka valmis nii-öelda laboris need sellised ütleme, sünteetilised Sis, järjestused ja, ja nende päriselt ka katsetada. Et siis see on hästi palju tööd, aga see läks nagu eriti vajalik, eriti praegu, kui mõeldakse, et ah küll see viirus läheb mööda ja siis ja siis on rahu majas, aga, aga ju kogu aeg räägitakse, et see ei ole viimane, et me peame valmistuma juba väga varakult. Ja just et ma üritasin ka nagu piltlikustada enda peas, et kuidas siis need universaalne vaktsiin töötada võiks ja noh, mõtlesin umbes niimoodi, kui, kui need praegused vaktsiinid, eks seal on treenitud ära tundma mingit mingit väga silmatorkavat osa selles viiruses ütleme noh, nagu piltlikult, et et igaüks, kes kannab lillat jakki, et seda me teame, et see on see viirus, siis organism võtab selle rajalt maha. Aga et kui viirus nagu paneb selga sinise jaki, et siis nagu organism seda seda ära ei tunne, eks on siis see mutatsioon, et siin need kaks võimalust on, siis see, et ühelt poolt teha vaktsiin, mis täheldatud tunneks ära kõikvõimalikud jaki värvid. Ja teiselt poolt on leida mingisugune element, mis siis nagu sa ütlesid, ei muutu noh, näiteks ma ei tea, nina kuju või kõrvade kuju selle järgi ära tunneks, aga, aga kuna nagu see on nagu nii-öelda väiksem ja varjatum, siis, siis on jällegi nii-öelda raskem treenida seda, seda organismi, et ta täpselt seda teda ära tunneks, nii et teda nagu raskusi selle kõige puhul veel on niimoodi, et ilmselt sel ja järgmisel aastal me mingit sellist universaalset koroonavaktsiini veel ei näe. Ta on, on, tõenäoliselt ei näe ja mul on väga hea meel, et sa tõesti tõid selle sisse selle, selle, selle kuse läks nendest erineva jaki värvidest tõesti, et nimetatud Kaseks mosaiik seks vaktsiiniks, et seal on tõesti pandud nagu erinevaid elemente juurde, et saad ühe vaktsiini ja siis tegelikult oled kaitstud väga erinevate nende viirustüvede vastu aga on ju pandud püsti või, või loodud selline konsortsium või selline siis suur projekt, mis on inimese vaktsiinide projekt, mis, mis tegelikult on saanud siis nagu julgust sellest, et oli inimese genoomi projekt, mis oli väga-väga edukas ja kus siis nii-öelda järjest, et inimesi, genoome siis tegelikult see inimeste, inimese vaktsiine projekt, nemad siis püüavad, võttis siis üle maailmateadlased muukida lahti mingis mõttes nagu inimese immuunsüsteemi, mis on hästi keeruline, aga samas hästi oluline just selleks mõistmaks, et kuidas siis immuunsüsteem täpselt reageerib ikkagi kui me vaktsiinidele ja, ja millised võiksid olla siis need võtmekohad, et ma arvan tegelikult, et see projekt kindlasti väga palju aitab sellel nii-öelda mingis mõttes selle universaalse vaktsiini tegemisele kaasa, et on võetud nagu väga suur ettevõtmine ette, aga kindlasti sinna pannakse praegu tunduvalt rohkem raha, nii et ma usun, et me näeme neid tulemusi tegelikult varem, kui me arvata oskame. Ja, ja ilmselt need teadmised ei piirdu ju ainult koroonaviirusega, et meil on siin teisigi teisigi haigusi, mis millele saaks nagu samamoodi läheneda. Kõige klassikalisem näide on gripp, eks ole, me peame iga aasta tegema uue gripisüsti selle pärast just et nagu võidelda nende mutatsioonidega, mis igal aastal tekivad ja tegelikult me nagu püüame ainult alles nagu ette ennustatud, millised, nagu variatsioonid, tekivad, et ei pruugigi olla nagu see, mis nagu tegelikult ringlema hakkab, et tegelikult on samamoodi ju seda põhimõtteliselt gripivaktsiini siin juba paar aastakümmet püütud teha ja päris hästi ei ole, ei ole seda valmis saadud, aga uurimistöö igal juhul käib. No ja ma arvan, et, et see kõik, et nüüd, kui me mida rohkem me õpime võib-olla ka praegusele koroona kohta, et, et see on võib-olla ka teadmised, mis on nagu ülekantavad nende viiruste puhul, millega praegu siis ka nagu sa ütlesid gripp, et mille puhul tegelikult ka suur töö käib. Et, et aga muidugi gripi puhul on see häda, et gripp on tegelikult nagu ta muutub kiiremini kui, kui koroonaviirus, et eks seal ole ka nii-öelda Ander viirustel oma eripära taga, aga ma väga loodan, et kui teadlased kõik need uued, uued ja vanad teadmised kokku panevad, et sellest sünnib, saab sündida ainult midagi väga-väga head. No loodame, et tagasi normaalse elu juurde. Sein oli tänane puust ja punaseks stuudios Arko Oleski Riin Tamm, täname kuulamast ning jätkame Riinuga meditsiiniuudiste sirvimist ka järgmisel nädalal kuulmiseni. Puust ja punaseks.
