Florida osariigi lõunatipus läbiviidava katse eesmärk on piirata inimeste jaoks ohtlikke viiruseid kandva konkreetse sääseliigi arvukust. Biotehnoloogiafirma oksid, tekki poolt valmistatud sääsemunad viidi loodusse aprilli lõpus. Käesoleval nädalal hakkavad kooruma esimesed vastsed. Täpsemalt lisati isas sääskedele geen, mis neile endile mõju ei avalda, aga põhjustab järglaste hulgas emast sääskede hukkumise. Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor Richard Tamme sõnul on see tõhus viis sääskede arvukuse vähendamiseks. Nende isased järglased ei sure ja seal ees on ehted isased järgnevad saad siis seda nüüd oletaalset geenivarianti emastele taalselt geenivarianti muudkui edasi anda ja kauem nii-öelda tegelikult populatsiooni arvukust selle kaudu lahendada. Varem on kas kiirituse abil steriliseeritud või geneetiliselt täppismuundatud sääski lahti lastud näiteks Brasiilias ja Hiinas. Seda selleks, et nad konkureeriksid looduslike sääskedega ja sel moel nende arvu vähendaks. Ameerika ühendriikides toimub sedalaadi suurema mastaabiga väliskatse. Esmakordselt spetsiaalsete sääskede kogumiseks mõeldud lõksude abil mõõdavad teadlased sääskede arvukuse muutumist ja emaste jaoks surmava geeniga isaste osakaalu. Kui efekt on liiga väike, siis on võimalus, et tulevikus lastakse loodusesse sääski rohkem. Tamme hinnangul praegu laiemalt kasutusel olevatest putukamürkidest haiguskandjate kontrollimiseks enam ei piisa. Geneetilise muundamise eelis putukamürkidega võrreldes on teadlase sõnul see, et need ei kahjusta teisi putukaliike sealhulgas inimese ja keskkonna jaoks kasulike liike, näiteks mesilasi. Lisaks kaasneb putukamürkide kasutamisel võimalus Etkahjuritel tekib nende suhtes resistentsus, mis tähendab, et tuleb leiutada aina uusi mürke. Tõenäoliselt muutub nakkushaiguste kontrollimine haigusi kandvate putukate geneetilise muundamise abil tulevikus aina tähtsamaks. Samas sõltub nende metoodikate laiem edukus jätkuvate teaduslikel väliskatsete tulemustest jätkab arrytšartame. Teadvuses ka praktilises rakendusseaduses lõpuks ei pea tulevikuga me ennem selle ära ootama ja tegema igasugused mõõtmised kontrollid, et olla kindel, et asi töötab.
