Kui 1964. aastal oli vabariigi kolhoosides  ja riiklikes põllumajandusettevõtetes teravilja keskmiseks  hektari saagiks 16,4 tsentnerit siis möödunud aastal kogusid  need majandid 22,3 tsentnerit teravilja hektarilt. Kartuli saagikus tõusis sama aja jooksul 158-l tsentnerilt  193 tsentrini ja mitmeaastase põldena hektari saak 17 koma  kolmel tsentnerilt 30,6 tsenterini. 1964. aastal oli piimatoodang lehma kohta ühiskondlikus  sektoris 2541 kilo ja möödunud aastal 3191 kilogrammi. Munatoodang kana kohta aga suurenes 163-lt 240-ni. Põllumajandussaaduste kogutoodang suurenes ühiskondlikus  sektoris aastatel 1964-st 68.-ni 24 protsenti,  kusjuures tööviljakus kasvas 37 protsenti. Edukalt täidavad vabariigi põllumajandustöötajad käesoleva  viisaastaku ülesandeid. Võrreldes 1965. aastaga müüdi mullu riigile liha 33  protsenti rohkem piima 11, mune 41, teravilja 53  ja köögivilja 24 protsenti rohkem. Kusjuures kõigi saaduste varumisplaanid täideti  ja ületati ning saavutati tase, mis on viie aasta plaani  järgi ette nähtud 1970.-ks aastaks. Ühe elaniku kohta tootsime möödunud aastal 565 kilogrammi teravilja,  1163 kilogrammi kartuleid 96 kilogrammi lihatapakaalus 784  kilo piima, 238 muna, millega ületasime paljude kõrgelt  arenenud maade tootmistasemel. See on meie tublide kolhoosnike ja sovhoositööliste võit.
