Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere. Eetris on puust ja punaseks raadio, kahe teadus ja tehnoloogiauudiste rubriik. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel nädalal jätkame koos geeniteadlase Riin Tammega tervise- ja meditsiiniuudiste sirvimist. Meie tänane uudis tõotab häid uudiseid nendele. Kell keerulisemad suhted valuga. Ehk siis selliseid efektiivseid ja uusi valuvaigisteid on ka juba päris ammu otsitud, ostetakse nagu pidevalt juurde ja see, millest me täna raporteerida saame, on selline päris uus ja huvitav lähenemine sellele, kuidas siis eelkõige kroonilise valuga toime tulla. No Rein, praegused valuvaigistid, kuidas need töötavad? No praegusel valuvaigistit töötavad nii et lõpuks inimene, kui tal on palju võtmistel, tekib nendest sõltuvus. Et selles mõttes nad on ühelt poolt nagunii-öelda, võtavad küll valu ära võtad siis nii-öelda ravim tableti sisse, siis siis seal organismis lagundatakse teatavateks osadeks ja siis ja siis jõuavad siis need vajalikud molekulid siis õigetesse kehapiirkondadesse, mis siis peaksid valu vaigistama. Aga võib juhtuda tõesti see, et, et need praegused valuvaigistid, mida siis manustatakse, mingil hetkel ei pruugi enam töötada, kui inimene peab tõesti võtma nagu ütleme niimoodi väga võib-olla regulaarselt või, või palju neid valuvaigisteid või siis neil lihtsalt tekib sõltuvus ja see ravimist mingil hetkel enam ei mõju, nii et need doosid lähevad väga suureks. Et siis on täielikult otsitud juba kaua nagu selliseid alternatiive, mis oleks need, mis, mis inimestel sõltuvust ei tekitaks. Ja selline kaval lahendus ongi nüüd tundub, et leitud küll praeguse seisuga vaid vaid hiirte peal aga et minna ikkagi nii-öelda selle juurde juurde, et vaadata, mis on need molekulid, mis vahendavad seda valu, tunnete lihtsalt keerata kraanid kinni. Ma usun ja, ja õnneks keerata kraanid kinni nagu ajutiselt, et mittealalised, mis on, nagu ma arvan, hästi oluline oluline. Nagu märkida, et me ei taha ju, et inimesed nagu selles mõttes, et muutuksid ka ettevaatamatuks, nad üldse enam valu ei tunne, aga, aga vähemasti valuvaigisti na võiks uus süsteem töötada. Ja see põhineb siis geeni teraapial, seda on küll praegu katsetatud hiirte peal ja see on andnud väga häid tulemusi. Muidugi on vaja veel seal teatud süsteemidega tööd teha, aga põhimõtteliselt see nii-öelda see idee töötab ja leiti siis või on leitud siis tegelikult mis võib-olla on ka, teeb seda tööd praegu siin lihtsamaks, et kuna on üks väga konkreetne geen inimeses või siis ütleme siis hiirtest praegu, mis vastutab ainult valu eest. Et kui selle geeniga nii-öelda manipuleerida või teda muuta, siis muid nii-öelda tagajärgi või kõrvaltoimeid siis see kaasa ei too. Et väga paljude geenide puhul on, ju, on ju on ju see, et nad omavad nii-öelda mitut efekti või mitut mõju, et siis, kui sa muudad, et siis see võib ühele nii-öelda tunnusele mõjuda hästi, aga samas võib siis kaasa tuua mingisuguseid kõrvalmõjusid. Aga ütleme siis, nendel teadlastel vedas, neil on siis üks konkreetne geen, mille aktiivsust nad siis nii-öelda maha surusid ja nad surusid siis seda ühe sellise toreda konstruktiga, millest meil varasin, tegelikult juttu on olnud, on see leiutatud siis Krisperi süsteem, mis tegelikult algselt on mõeldud selleks, et meil on võimalik nii-öelda geene muuta sellega, et meil on võimalik teatud kindlaid geene siis genoomist välja lõigata ja neid asendada. Ja see siin on olnud jälle selle Krisperi probleem, see, et tal võib olla nii-öelda neid kõrvalefekte, et nad võib-olla ei avalda ainult mõju selles kindlas kohas, mida me siis eeldasime vaid vaid ta võib ka siis nii-öelda inimese genoomis natuke rohkem pahandust teha. Aga siin konkreetsel puhul siis mis on nagu selle Krisperi, ütleme selline leebem variant, et geeni lõigata välja, aga geen lihtsalt vaigistataks ära, ehk siis seesama konstrukt nii-öelda läheb, viiakse siis organismi, ta seostub sinna nii-öelda selle konkreetse geeni külge muutuste inaktiivseks, aga ta jääb püsima, et seda geeni välja lõigata. Ja nüüd püütakse aru saada siis, et kui kaua siis konstruktsen nii-öelda selle geeni küljes, siis võiks küsida, et sealt nii-öelda seda valku ei toodeta ja siis on võimalik ära hoida, nii et ka seda tegelikult seda valusignaali siis edasi ei anta. Et võttas, vaigistas valu ära. Aga nüüd püütakse aru saada, et kui pikk see efekt võiks olla. Et siin on muidugi üks oluline punkt üldse geeniteraapiast räägime, on see, et kuna seda tehti Hirterial hiirte peal, oli võimalik seda nii-öelda seda konkreetset konstrukti süstida väga spetsiifilisse kohta, kus seda vaja oli, ehk siis seljaajusse. Et muidugi inimeste puhul on seda natuke keeruline teha. Et, et siin võib-olla ongi võib-olla kõige suurem väljakutse, et kuidas siis nii-öelda, kui me neid niimoodi hüppame tulevikku ja, ja nagu ma mõtlesin ja nii edasi, et kuidas siis nagu inimesel nagu ikkagi päris õigesse õigesse kohta nii-öelda see konstrukt sisse viia, et ta, et ta nii-öelda ei läheks siis organismi rändama ja, ja ei läheks kuskil mujal nagu mingit pahandust tegema. No aga samas, see võib olla ka moel eelis, et sa saad nii-öelda lülitada välja selle, selle valusignaali, sealt, kus, kus ta häda teeb ja, ja mitte mitte nagu mujalt, et tõepoolest et, et ei oleks niimoodi, et sa muutud ülekehad tuimaks ja paned käe kuumale pliidile ja ei tunne tunne kets endale häda teed, vaided ta lülitabki välja selle ja ma ei tea anatoomiaala või, või kroonilise seljavaevusi või, või midagi sellist. Just et siis ongi see nii-öelda siis see nagu selle ravi sihistamine sinna õigesse punkti on nagu hästi oluline, et me lihtsalt ei saa seda nii-öelda süstida verre, ei võta au sisse kuidagi mingi tableti-na, et et just nimelt, et viia täpselt sellesse selle koe sisse ustada nagu kes, kus nagu oma mõju siis mõju avaldamine on nagu kõige kõige suurem on ja selles mõttes ma arvan, et see on nagu see äge, sellepärast et geeniteraapiast on ju väga palju räägitud, et, et seal võiks olla nii-öelda lootustandev ja, ja sellega saaks nii-öelda erinevaid muresid lahendada. Ja nagu ka siin näha, et see võiks anda siis sellist väga-väga head efekti. Et kindlasti on geeni teraapial omad eelised praegustel nii-öelda ravimeetodite asemel. Kuigi jah, et kuna geeniteraapia praegu on ikkagi veel nagu üsna kallis lõbu, siis päris nii ei ole, et iga peavalu korral me hakkame tulevikus võtma seda, seda väikest geeniteraapia tableti või süsti, vaid, et see on ikkagi nii-öelda tõsiste tõsiste hädade puhuks, et tõesti väga kroonilised valud, kui kellelgil on. Ja seda muidugi, aga noh, ma ei tea, muidugi võib-olla sajavad ütleme no ma ei tea, kui meie, lapsed juba suured on need siis siis noh, võib-olla on nii, et aeg ja aeg ja tehnoloogia ja kõik on nagunii nii palju edasi läinud, et et me ei kujuta, ma arvan, me praegu ei kujuta ette, et mis võimalused siis juba on. Väga põnev, igal juhul uuring praegu tehtud hiirte peal kindlasti liigutakse edasi ka ka inimestele ja kuidas see seal toimima hakkab. Eks me sellest jõuame siin saates ka võib-olla raporteerida, kindlasti on, on asi paljutõotav. Sein oli tänane puust ja punaseks stuudios Arko Oleski Riin Tamm, täname kuulamast. Ning Riinuga on meil üks uudisteeni veel tuua ja seda kuulete kolmapäeval kõige head. Puust ja punaseks.
