Tere ja kaunist jõuluaega siit Tallinna vanalinnast, Me oleme pikal tänaval ja loomulikult siin on hästi palju jõulueelset siginad saginat nagu pühade ajal ikka. Nii oli see eile. Nii on see täna ja nii on see ka homme, aga meie saate nimi on jõulud keskaegses Tallinnas. Mis siis tähendab seda, et Me läheme oma jutuga päris kaugele aega tagasi ja saame teada, mis siis tol ajal jõulude ajal toimus ja mida kõike ette võeti ja mine sa tea, võib-olla mõni tava sai sealt ka alguse, mis on tänagi väga au sees ja armastatud, kõik on võimalik ja ajaloolane Toomas abiline hakkab kohe-kohe seda ajaratast tagasi keerama ja saatejuhid on siis sellel teekonnal Andres Oja ning Haldi Normet-Saarna. Ja meie esimene peatuspaik on praegu Mustpeade maja, kus Toomas abiline keskaegset jõulujalutuskäiku ka alustab. Tere ka minu poolt sooving raadiokuulajatele ka head advendiaega ja saabuvat jõuluaega. Jõulurahu eelkõige. Ja tõepoolest, istume siin ühes Tallinna ajaloo seisukohalt väga tähtsas majas Mustpeade vennaskonna majas pikal tänaval. Pikk tänav oli ju Tallinna võib öelda peatänav või tuiksoon, et see tänav, mis viis sisse-väljasadamasse Tallinnasse ikka saabuti sadama kaudu merd mööda, kõik hea ja kuri ikka tuli merd mööda suurest rannaväravast sisse ja, ja siis mööda pikka tänavat ja pikk tänav viis välja ju suurele turule ehk raekoja platsile ja Raekoja hoone ette raekojast siis omandiamet linnavalitsejate, nii et et selle tänava ääres olid siis ka kõige tähtsamate vennaskondade gildide. Selliste korporatsioonide keskaegsete ühenduste hooned ja Mustpeade vennaskond on üks väga värvikas tähelepanu väärne ühendus tõepoolest Tallinnas ja peab ütlema seda seoses jõuludega, et, et üks keskaja inimene alati kuulus kuhugi, ta kuulus mõnda Seltsingusse Gildi ühendusse vennaskonda, kuidas neid siis nimetada? Et kui me räägime noh, Tallinna või Revali või Tallinna alllinna, siis sellist kõrgkihist isolita Suurgild kaupmeeste kild kuhu kuulusid siis kaupmehed, kes olid juba siis majaomanikud ja abielus ja väävliga väärikamad, kelle hulgast valiti raad ja siis mustpead, kes olid siis vallalised, noored, ägedad mehed, täis lusti ja energiat ja nendest nende tegemisest me teame, ei oleks kõige rohkem. Ja, ja kui me räägime nii kaugest ajast kui, kui keskajast, siis on alati ju küsimus selles, et mida me tegelikult teame, mida me, mida me täpselt teame, et ajaloolased ikka püüavad täpsed olla ja ja, ja ega me neid allikaid ju ülearu palju ei ole, aga, aga mis meil on, ongi nendesamade gildide vennaskonda erinevad Arv, raamatud ja sellised määrused ja korraldused ja Mustpeade vennaskonna kohta kõige rohkem teada, sest meil on siis tõesti 1513.-st 14.-st aastast olemas siis biokorraldused, mis käivad siis just jõulude ja, ja ka ja ka lihavõtete kohta ja sealt me võime ühteteist välja lugeda siis siis Mustpeade nagu jõulutavade ja kommete kohta ja laiemalt teha sealt järeldusi ka teiste ühenduste kohta. Andres, kuidas sulle tundub, et tegelikult need Mustpeade vennaskonna poisid olid pehmelt öeldes väga vallatu? No kui me siit mööda pikka tänavat natukene raekoja platsi poole läheme, siis selle pühavaimu kirikus omal ajal pidas jutlusi kuulus Balthasar Russow kindlasti terve pika ja paksu lahvatav kirjutatud Jaan Kross. Balthasar Russabki oma Liivimaa kroonikas, kurdab seda, näed, selle asemel, et jõulude ajal kirikuskäija tehti pigem vallatusi, mindi raekoja platsi veini rüüpama ja rakette laskma, need raketilask minegi oli juba tundub keskaja lõbusam. Millest me räägime sellise jõulukommete juurde, praegu kirjutatakse, et jõuluaeg lastakse rakette Karajate dollalgi lastiga. Ja ega jõulud on alati mitut pidi, et ühest küljest on ta tõesti Kristuse sünniaeg ja, ja ikka need mustad olid ikka jumalakartlikud ka, et me ei saa öelda, et nad oleksid nüüd ka puha ainult lõbu ja nalja peal väljas, aga noored mehed olid ja, ja toona inimene ikka nagu mõtles nii et tema elus ja kaupmehe elust ikka väga palju ja, ja peaaegu kõik sõltub jumala armuste tahtest ja, ja ka ilmaasjata, siis siis ei olnud näiteks kaupmeeste laevade väikesed mudelid kirikutes ja palvetad ja loodeti, et kui sa kiriku kirikus olen laevamudeleid, siis see laev saab ka mere peal kaitstud ja nii edasi. Niisuguseid maagilisi rituaale ja, ja palveid telliti kindlasti ja nii et see osa oli kindlasti ka, aga no noorte meestena ja ikka elu elu pidi käima ja elu oli, oli põnev ja, ja tegelikult need, see pühade oligi ära jagatud. Et olid päeva näiteks 25. detsember, mis oli siis esimene jõulupüha oli alati siis kirikus käimise päralt, siis oli mittu mittu missat ja vennaskonnast manitseti Vendjad kirikus tuleb käia ja mis seal tuleb käia, aga pidu läks lahti siis 26. Sis Püha Stefanuse päeval, et siis tõesti tunti sellest pidutsemisest nagu suurt lusti ja rõõmu. Sest ma tahan seda öelda, et, et, et katoliku ajal ju tegelikult advendiaeg oli paastuaeg, et, et jõululaupäeva õhtul tegelikult veel paastuaeg siis söödi veel paastu toita. Nii et, et pärast pikka tagasihoidmist ja puhastavad siis õige peotuju alles algab selgis 26. detsember 26 läks lahti jah, siis päris pidutsemine, et siis anti trummidega märku ja toodi Mustpeade lipp välja ja läks, läks lahti, algasid joodud pihta. Nii et praeguse aja eestlasi võiks siis noomida selle eest, et nemad alustavad juba suure söömise ja joomisega, mida neil alati ka ette heidetakse. Alati räägitakse, et ärge üle pingutage, et nad alustavad liiga varasemaga. No ütleme nii, et Eesti jõulud on ju õieti segu, et sellisest maarahvakommetest ja kristlikest jõuludest, et see, see jõulutermin isegi on ju on ju tegelikult vanagermaani laene, mis tähendas paganliku aja sellist sellist pööripäeva püha ja, ja pidu jõulude ajal eesti jõulukommetes oli see alati pidi korralikult sööma, sellepärast et jõulud olid mõnes mõttes ka aastavahetuse pidu ja pidi korralikult sööma, sellepärast et siis jätkub söömist ja toitu ka ka terveks aastaks, et see oli kindel. Aga mis siin Mustpeade majas siis jõulude paiku toimuda võis ja kuivõrd vennaskond kehtestatud reeglitele alluma pidi? Jah, et kui nüüd noored mehed olid koos, siis pidi olema nende eluga täpselt siis korraldatud ja, ja reglementeeritud, sest muidu oleks ta, ma kujutan ette ka käest ära läinud, nii et et kord pidi olema ja kordoni range olid koosolekud, kus siis jagati täpsed ülesandeid ja olid ka trahvid ja karistused alati. Nii, et see oli tähtis ja päris hästi läbi mõeldud pühadekava, et kui me hakkame päris kaugemalt pihta, siis siis oli enne pühalud siia päev on 13 detsember oli torerituaalseline õlle maitsmise rituaal, kus siis tegelikult valiti pühade õlled välja. Siis kutsuti Mustpeade majja ka raehärrad ja pidulikult siis varem kulutati väljas õlle maitsmine ja see oli siis rituaalis, kestis tunde, et siis maitsta erinevaid õllesorte ja, ja, ja valiti siis see kõige parem välja, mida siis pühadeks, pühadeks pruulitud, mida seal täpselt tehti, kahjuks me ka ei tea, aga võib arvata, et seal oli palju põnevat toimus ja ja, ja see pakkus lusti nagu kõikidele. Et tegelikult, kui see pühade lõbusam osa hakkas, siis käis ikka ohtra märjuke saatel. No nagu ma olen aru saanud, et see oli aeg, kui vesi oli linnades vähemalt, ja Tallinnas eelkõige nii saastatud, et ei saanudki uued, pidigi joome mingit kääritatud jook, et seal ei olnud neid baktereid sees ja tänu sellele jäädi ellu. Ei, see vastab tõele küll, sest et et kaevude vesi ei olnud kõige puhtam loomi, peetjuja tegelikult kaevudesse juhiti juba keskajal vett ka Ülemiste järvest, et ja seda ei puhastatud. Ja tõepoolest siis joodi palju õlut, et õlut oli väga erinevaid sorte ja see midagi palju joodi igapäevaselt see oli selline kerge ja lahja õlu, aga oli ka kangeid ja pühadeõllesid tulemas. Sina Andres arvad, kas selline mõiste nagu jõulujoodud, et see siis tulebki nagu sealt, et umbes. Muljet ei söödud suurt midagi muud kui uudi. Mina ei oska selle kohta öelda, joodi või söödi, kui palju seal, aga ma arvan, et Eesti oli üsna saksa komberuumis, et küllap see jõulude tähistamine oli Saksamaaga üsna sarnane või vähemalt mingi osa Saksamaast sarnane. Aga Anu Männi raamatus igal juhul jõulujoodud on väga auses mõiste. Ja et see eesti keelde tõlgitud joodud, eks, ja ma arvan, see on päris täpne, et palju õlut joodi, joodi tegelikult uskumatult kogused, kui, kui kui ma olen ka lugenud neid humala ja linnasekogusid, mis varuti, siis nendeks juhtudeks keeldub uskumast tonne, kuidas sa suudad seda kõike ära juua. Et see oli küll, tegi kindel, palju õlut pruugiti. Aga muidugi söödi ka palju, palju head ja paremat, et söömine kuulus ka kindlasti kindlasti asja juurde. Vennaskonna liikmed siis tantsisid siit pikalt tänavalt Raekoja platsile ja sealt raekotta ja pidutsesid seal siis raehärrade ja bürgermeistritega edasi. Jah, päevad olid ära jagatud, et 29. detsember oli tõesti siis mustadel see päev, kus siis koguneti jälle õhtul kenasti oma vennaskonna majja kokku ja siis mindi tõesti tantsides mööda pikka tänavat võime seda ette kujutada. Seal võeti siis kahekaupa rivvi, nisust, kolonnid tekkisid ja seal olid siis eestantsijad ja, ja tantsides siis mehed liikusid siis mööda pikka tänavat. Siis ma arvan, et siis sealt äkki saiakäigust läbi kõrvalt mündi tänavalt siis raekoja platsile, küllap seal tantsiti veel omakorda rahva rõõmuks, kes seal kõik oli vaatama kogunenud. Need olid ikka kõige tähtsamad linna peigmehed ju need mustpead, et, et seal oli kindlasti neidusid piisavalt vaatamas ja jälgimas seda asja ja siis mindi raekotta ja j raekojast siis koos raehärradega pidu jätkus, tantsimine jätkus ja muusikud mängisid ja söödi, joodi ja, ja siis tantsiti jälle mustade majja tagasi, et nii oli. Me oleme oma jõulujalutuskäiguga jõudnud nüüd Vene tänavale dominiiklaste kloostri õuele ja katoliku kiriku juurde ja andis ta meiega, loomulikult. Ajaloolane Toomas abiline, mida on teada selle kohta, et see 16-st sajand, nagu teada juba millal siis ka luterlane ja kui palju siis oli erinev see luteri kiriku ja katoliku kiriku jõulude tähistamine? Jah, seisame tõesti siin katoliku kiriku ees ja see on sellepärast, et kui me räägime nagu keskajast, siis siis põhiliselt olime katoliiklus ja, ja katoliiklus tähendab rohkem sellist, sellist välist, et rohkem rituaale, rohkem pidulikkust, rohkem siis pühakujusid ja, ja nii edasi, nii et katoliku aeg oli kindlasti hästi rikkalik, mis puudutab, puudutab just seda, seda, seda usuvälist poolt. Ja me seisame tegelikult jõulusõime ees ja jõulusõim on on lahutamatu katoliku jõulutraditsioonist, et juba neljas viies sajand kirikutes hakatakse selliseid jõulusõimesid ehitama, kus on siis tõesti evangeelium ilusasti ära kujutatud inimesed ju paljud lugeda ei osanud seda kõike pidi näitlikustama. Et olid seal siis Maarja, Joosep ja eesel ja härg ja, ja siis, ja siis jõulu püha hommikul toodi sinna sõimega lapsukene, et kui me praegu vaatame seda jõulusõime, siis siin ka lapselast ei ole veel üldse täitsa tühi sõim. Ja see oli väga tähtis ja mõningad olid ka elavad jõulusõimed ehk siis lapsed või täiskasvanud seisid niimoodi ja siis siis liturgia, siis nad hakkasid nagu elustusid, hakkasid siis tegutsema ja, ja seda käisid kõik vaatamas, eriti lastele, see pakkus väga suurt muljet. Niisugune nagu müsteeriumi teater. See jõulusõim on nüüd siin igal aastal. Samasugusel kujul siin katoliku kiriku ees ja et katoliku kirik seda jõulude sõime traditsiooni tugevalt arendab, siin Vene tänaval on ju lausa kaupluste akendel jõulusõimed väljas ja vanalinna hariduskolleegium seda samuti seda kultuuri arendab, et oleks nüüd jõulusõime seal rohkem. Ja, ja 13-st sajandist seatud püha Franciscus ega et ka kodudesse hakad hakkas kirik soovitama jõulusõimede ehitamist, et ka kodudes. Et ma arvan, et tallinlaste kodudes olid need jõulusõimed täitsa keskajal olemas, et nagu mujal Euroopas eriti just siin jõukamate kodanike kajades. Ja nüüd, mis puudutab protestantismi või luterlastel, siis luterlaste algusest väga suuri muutusi kaasa ei too, et need ajapikku need muutused leiavad aset ja, ja muutub kõik lihtsamaks. Ja mõnikord isegi äärmuslikult lihtsaks, et puritaanide, sest me teame näiteks Inglismaal, kus siis täiesti keelatakse ära igasugused jõulupidustused, ainult palvetamine on lubatud, et äärmuslaste seal k k kaldutud. Aga praegu ikkagi luteri kirikus ka need jõulusõimed olemas ja kõik need kaunid traditsioonid on, mis on ennast õigustanud ja mis inimese hingeülendavad jõuluajal, et need on ilusasti tagasi toodud. Aga seisame siin ilusa jõulusõime juures edasi, ära siit minna ei raatsi veel ja seda tasub täiesti vaatama tulla, see on ju siin kuni jõuluaja lõpuni ehk kuuenda jaanuarini vist ikka väljas. Ja kindlasti kindlasti kolmekuningapäevani ta kindlasti väljas, sest see jõuluperiood oli päris pikk, et see oli, algas siis tõesti 25.-ga ja lõppes siis kuuenda jaanuariga kolmekuningapäevaga, aga me teame, et on ka veel pikemaks venitatud kuni küünlapäevani välja ja teise veebruarini ja see on, see on kohati olnud ka erinev, et päris pikk periood oli tõesti. Aga siin jõulusõime juures, võime natuke meenutada või mõistatada, kuidas nägid välja suurgildi liikmete jõulud. Mustpeade vennaskond, orid, menüüd, vallalised kaupmehed, aga, aga need väärikat ja abielus härrad olid siis kuulsid suurgildi. Ja eks see pühade aeg oli neil sama, et algab 26.-le pidustustega pihta. Nende kohta me natuke teame, vähem. Olid siis peod, kus olid ka külalised kutsutud, mustpead olid kindlasti kutsutud ja veel väärikamaid linnakodanikke. Ja olid peod siis, kui sa olid kutsutud ka siis naised ja neiud ja vot need olid toredad ja tähtsad seal niisama laua taga jõmistatud ja joodud õlut, vaid seal olid põhiliselt tegemist tantsimisega ja, ja seal olid need tantsud olid ka ära reglementeeritud, näiteks mustadel samamoodi olid siis need tantsujuhid olid kes pidid siis tantsu juhtima ja olid kindlalt kindlaks määratud. Ja olid siis tõesti mitmed tantsu, mida siis õhtu jooksul tantsiti. Ja nii olidki siis ainult meeste tantsud, mehed siis kujutame ette, esitasid siis näiteks piigi tantsuklient, võib ette kujutada, kuidas see välja nägi, siis piikidega tants, siis siis tõrvikutega tants oli näiteks jõulutsükli lõpus teada, et oli veel selline tantsus vennad tantsisid siis õllevaatide punnidega. Tsetseenia tants oli ka fantaasiat? Jah, ma arvan, nagu tänapäeva inimestel, et osati elust rõõmu tunda. Aga mis keskaegsetesse naistesse puutub, siis naised kutsut võib-olla mingil teisel päeval, et kui läks tantsuks, oli nii. Ja olid kindlad päevad, kus siis kus siis neiud ja naised siis kutsuti? Seal olid ka omad rituaalid, Mustpeade hulgastetaks, valiti mehed, kes, kes lasid Niguliste kihelkonna neidusid naisi kutsuma ja teisedki Oleviste kihelkonna omasid ja siis olid veinivalajad need, kes valasid siis abielus naistele veini ja neid, kes valasid neidudele veini, näiteks olid eraldi. Ja tõesti siis tantsiti ja nendel päevadel, kui naised, neiud nüüd külas, siis söödi vähem, et selle kohta on teada, et siis olid põhiliselt maiustused, olid õunad, olid, olid pähklid, olid koogid ja sinna vahele pakuti, siis pakuti siis veini. Ja siis veel kallimat õlut ka, nii et niimoodi see oli. Ühe paralleeli võib siin tõmmata tänapäevaga, et tundub, et ka keskaegsetel muusikutel oli jõulude aeg üsna töine, nagu praegusel ajalgi muusikutel. Ja kindlalt, et muusika ja pillimängija käis kindlalt nende nende pidustuste juurde. Need arved on küllalt kusse makstud muusikutele nii raekojas kui ka kui mustpeadel kus te tõite ise trummi ja, ja tegid muusikat. Nii et nendel oli tõesti kiired ajad. Muusikutel. Aga nüüd liigume edasi ja kuhu me nüüd läheme? Läheme? Platsile suurele turule? No me oleme nüüd raekoja platsil ja muidugi jõuluturg käib täie hooga. Rahvas koguneb ja, aga meie lähme muudkui aga jälle keskaega tagasi, mis siin keskajal oli umbes sama pilt. Tõepoolest öelda, et vähe muutunud 500 aastaga, et Eesti raekoja platsi oli ju suur turg ja see oli nagu linnasüda ja siin käis kauplemine ja jõulueelsel ajal sees, kes siin kindlasti väga aktiivne kauplemine võib-olla praegusega erinevad lõhnad olid natuke teised kui praegu. Et praegu on siin sellist veini ja piparkooke, aga siis võib-olla rohkem oli selliste loomadega kaasas käib ja, ja noh, sellist asja Millega siis keskajal siin kaubeldi? Me võime kujutada ette, et kalakaupmehed müüsid kala, müüdi värsket kala, müüdi müüdi kuivatatud kala müüdi suitsukala kindlasti. Siis lihakaupmehed müüsid liha siis suitsuliha, ehkki suitsuvorsti, selliseid asju, mis meelde kõik täpselt tuttavad, ma kujutan ette. Ja, ja veel keraamikat müüdi nõusid, erinevad puus, nõusid, potte, pütte, kõike sellist sellist kraami, maiustusi, müüdi, pagarid müüsid oma tooteid realiseerida, mis igapäevaelu juurde kuulus, seda müüdi siis samamoodi nagu praegugi, nii et ma arvan, et need nii-öelda keskaja turud, mida ka tänapäeval korraldatakse, et seal üks osa sortimendist küll langeb kokku sellega, mis päriselt ka keskajal turul müüdi. Aga sõidame, ostsin toredasti raekoja võlvide all ja raad oli ju linna esinduslikum seltskond, et magistraat, linnajuhid ja nemad pidasid ka loomulikult jõule ja nad käisid külas ja nendel käidi külas, me rääkisime juba, kuidas mustpead käisid külas ja võib-olla ka öelda kindlasti nende pidulaud oli ka kõige kõige rikkalikum rajaja pidustuste Lauderi kõige rikkalikum, mis seal kõik võis olla siis arvetes on neid säilinud küll neid kirjeldusi, et mida siis söödi, tõesti, see jõulueelne aeg on veel paastuaeg, et siis olid kalatoidud lõhe suitsutatud lõhe siis tuura mari, näiteks heeringat loomulikult erineval moel. Hea suupiste oli küpsetatud heeringa pead, näiteks mida, mida söödi ja kui nüüd juba pühad olid käes, siis oli loomulikult liha, et me teame, et härgjan alati ostetud härja või siis loomaliha oli kindlasti laual, siis siga on olnud alati siga on olnud just lihtrahva hulgas väga tähtis jõuluroog juba ilmselt muinasaega välja, ulatudes siis erinevad suupisted, et singid suitsuvorst. Loomakeel näiteks on teada, söödi sisse ja vürtsid, mida siis juurde võeti, et ingverit safranita Kaletaks soola sool oli eraldi, et liha söödi soola peale ja need asjad käsitleda eraldi. Ja muidugi erinevad maiustused, siis luksuslik oli jookidest olüklaret kindlasti reklareti, me teame, et joodi siis just vana-aasta õhtul ja kolmekuningapäeval joodi klareti. Jah, see oli selline magustatud ja röstitud vein, et, et see oli tõesti selline luksus. Luksuskaupa. Tänapäeval sellist veini ei ole või tehakse kuskil raeapteegis. Eks tehakse külla ja ei, ikka on püütud kõik need asjad üles soojendada ja üles siis uuesti välja tuua, et raeapteek deklareti ja ma arvan, et Olde Hansa pakub kaabel klarnet ja, ja ega seda võib-olla ta pole päris sama retsept, aga, aga püütud teha sarnasta ja muidugi veini ja siis kvaliteetset õlut käis palju sinna juurde ja muusikud muidugi mängisid ja lõid kaasa, nii et vida oli. Ja muidugi on teada, et raearvetest, et raekoda oli siis hästi valgustatud, et kui oli ka selline tähtis pühasid pidi valge olema, et olid siis vahaküünlaid, kujutame ette päris hulga ja lühtrid ja laternad. Mõnikord praegu näeme ka keskaja päevadel selliseid sepistatud niisuguseid laternaid, mille sees siis küünal põleb. Et küllap neid oli siis palju ja keskmise keskmisest rohkem. Ja kui me mõtleme selle peale näiteks kirikutes, oli jõulude ajal pühade ajal väga palju küünlaid ja palju valgust. Valgus oli ka pühade märg, ka palju valgust, et see maksis raha, aga vaat siis oli vaja panustada ja valgust oli paljuga kodudes. Kindlasti oli ka jõulude ajal rohkem valgust küünlad ja kui olid näiteks kirikus ja, ja raekojas värvilised aknad klaasaknad, siis võid kujutleda, kuidas nad küünlavalgel niimoodi helkisid ja lõid sellist erilist erilist meeleolu. Ja küllap siin turuplatsil olid siis lõkked üleval ka sellistes erilistel niisugustel alustel ja, ja hoidikutesse, millega juurde inimesed said siis koguneda ja, ja võib-olla koos laulda ja pilli mängida, ennast soojendada ja seda elavat tuld oli, oli linnas kindlasti palju. Muidugi pidigi seda kõike hoidma kontrolli all, et siin et tulekahju ei puhkeks. Aga juhtus nii, et tulekahju ikka Tallinna harus on neid olnud kahjuks ikka päris arvukalt ja ja see kulus sellise elukorralduse juurde ja niisuguste võimaluste-vahendite juurde. Raekoja platsis me ei saa üle ega ümber ega mööda ega kuskilt poolt siis sellest jõulukuusest, mis on siin juba olnud seal ka jälle vaidluse küsimus, et kas seal ikka Riiasse, esimene jõulukuusk kogu Euroopas või Tallinnas. Ja et see vaidluste tore tore pidada sõbralikku vaidlust ja, ja mõelda endiselt ütlevad, et Riias kindlasti ja, aga siis ongi huvitav ja pidasid ajaloolased tegelikult täpselt teavad, ehk siis nad teavad väga vähe, aga, aga mis on teada, et sellest võib lühidalt rääkida. Et on teada samadest Mustpeade biokorraldustest, et olid siis määratud juba aastal 1441 esimest korda me teame, olid määratud siis nii-öelda mehed, musta vennad, kes kandsid puud nagu puukandjad, me teame, et on siis määratud puukandjad. Aga mis mõttes siis? Ja siis seesama 1513, ta on natuke täpsemalt kirjeldatud, et Mustpeade majas oli siis õieti kaks puud. Ja on teada, et puude külge on siis pandud ka tõrvikud kinnitatud tõrvikud, see on jälle. Me räägime kuusest, et see on kummaline, kuidas sa paned nagu kuuse külge põleva tõrviku, aga, aga võib-olla olid need väiksed sellised lambikese, me ei tea seda täpselt. Ja, ja siis on teada, et makstud puu värvimise eest mis on jällegi oletatud, et, et kas olid siis need mingid paberist roosid või ehmise ehtisid seda, seda puud ja mida siis värviti näiteks ja on teada, et siis pühade tsükli lõpus jõulude perioodi lõpus siis oli rituaal, kus siis Puukandjad, vennad kandsid, need puud raekoja platsile panid Raekoja platsile püsti ja tantsisid ja siis ümber ümber puude läksid siis oma majja tagasi. Aga nüüd Balthasar russo siis juba luterlasest pastor räägib ka hammustada kommetest ja tema räägib ikkagi kuusepuust. Et tegemist oli siis kuusega missis pühade lõpus jõuludega vastlapühade lõpus toodi välja Raekoja platsile, pandi püsti, tantsiti ja siis põletati ära, pandi põlema, tuli otsa hoopis. Nii et need on need napid andmed ja Riiast on 1510 teada, et on ka seda puud kantud ja puu on olnud. Nüüd vaidlus käib selle üle, kas see oli kindlasti kuusepuu, aga tõenäoliselt oli kuusepuu, sest kuusk igihaljas ja ta võis olla kuusepuu küll vabalt. Aga raekoja väidetava kuusepuu kohta öeldakse aastaarvuks, kui ma nüüd ei eksi, 1441 42. 41 ongi jah, just see, kui on teada, et mitmed on siis selle puu nagu toonud siia raekoja platsile, mis tõenäoliselt oli kuuska ja makstud, kas siis tõesti pillimeestele, kes puu juures näiteks mängisid ja, ja nii, et see on päris tõenäoline, aga, aga ta ei ole nagu sama tähendusega päris nagu praegu, et ta tõesti nagu põletati ära ja üldse komme näiteks ka jõuluehteid ka talupojakultuuris põletati jõulutsükli lõpus ära, et see põletab, aga praegu võetakse ka, kui saad aru, et tegelikult ju nii, et palju sarnast. Et võib-olla ongi sealt tulnud, see komme meeldib meile ju mõelda. Ja lisaks siis selle vana puuga teeb põletadki ära. Aga talupojakultuuris oli veel see, et need neetud õlest valmistatud jõuluehted erinevad, me teame, et on jõulukroonid ja, ja sellised jõulukrässid ja et nendel oli ka teine tähendus, natuke maagiline tähendus. Et usuti, et siis, et nad koguvad endasse siis kõik sellise halva ja negatiivse ja siis siis need põletatakse ära ja nendega tehakse Parve. Et see on ka niipidi, on see mõtlemine olnud. No kui mõelda, et praegusel ajal inimesed toovad jõuluajal endale kuuski tuppa, kas siis keskajal oli siis ka selline komme, on sellest üldse midagi teada, mida üldse tuppa toodi jõuluajal? No ütleme nii, et puid oksi kindlasti toodi kodudesse, on hästi tõenäoline ja meie sinna kliimavöötmes ja arvestades meie looduslikke olusid on kuuseoksad kõige tõenäolisemad, et mina täiesti usun ikka täitsa kindlalt, et kuuseoksi toodi kodudesse, neid pandi läve ette, kujutage ette, kui tänavad olid ka kohati mustad, siis värsked, kuuseoksad maja ette maha treppi, et täiesti loomulik, küllap tehti kuuseokstest punutud pärgasid, õlgedest tehti võib-olla seal erinevaid või, või kujutisi see on hästi tõenäoline, kuigi kahjuks me täpselt selle kohta ju ei tea, et te lihtsalt ei ole, ei ole allikaid ja andmeid, aga see on väga tõenäoline. Ja, ja kui me veel kodudest räägime, siis oli juttu sellest, et ta on kodudest kannud jõulusõimed ja ma usun ka linnakodudes on neid olnud. Ja ka see komme, et jõuluksis tuua heinad või õled tuppa. Et ma arvan, et seda on ka linnakodudes toimunud, sellepärast et see sümboliseeris Jeesus-last, kes siis sündis nagu õlgadele ja, ja, ja see on ka üks tava, mida talupojakultuuris on olnud väga pikka aega. Ma usun, et seda linnas olnud. Aga kuidas lihtsama rahvapidulauda võis välja näha? Kindlasti jõululaud oli pidulik, et söödi nii hästi, kui oli, oli võimalik. Ja põhiline, et kui me räägime päris vaesemast rahvast, siis söödi palju sellepärast et keskajast rääkides vähe oli neid, kes said ikka aastaringse kõhu täis süüa, et peod olid need, kus söödi mõnikord neid samu lihtsaid asju, aga söödi palju, palju suurtes kogustes. Nii et ikka korralikult kõht täis. Et see oli, ma arvan, erinevus, et näiteks me teame ka, et kui oli vaestehoolekandega tegemist, näiteks suur kild hoolitses, hoolitses vaeste eest ja meil oli selline noh, nimetati siis laua kills oli ühendus, kes siis ka linna vaestele jagas toitu siis jõulude ajal on need kogused olnud mitmekordsed, et needsamad asjad liha, leib, heeringad aga, aga palju rohkem kui tavaliselt. Nii et pigem toiduküllus on tähtis. Pühade ajal. Nii et see vaeste toitlustamine ja nendele jõulurõõmu pakkumine on samuti pärit, mida praegu tehakse, et ka see on siis juba ammustest aegadest päritud Kindlasti, et keskaeg oli Kristika aeg ja vaestest ja väetidest hoolitseti, ka vaestel oli oma väärikus. Nemad olid samuti kristlased ja see oli ka niipidi, et et kui rikas vaesele annetas, siis ta sai selle eest nagu teena kirja. Et me teame ju seda, et annetati ka modestamentidega, kloostritele ja vaestemajadele palju, et usuti, et see niisugune heategevus, et see on hingele väga-väga hea. Nii et raehärrade bürgermeistrid võisin rahuliku südamega oma uhke pidulaua taga istuda, sest nad olid oma annetused teinud. Me vahepeal jõudnud siin vist hääl natuke kõmisev ka Niguliste kirikusse. Niguliste kirik on üks Tallinna kahest tähtsast kirikust, et meil on Tallinnas olnud ja siis Oleviste siis kihelkond, Niguliste kihelkond ja Niguliste kiriku patroon, nagu me teame, on ju püha Nikolaus ja, ja kui me jõuludest räägime, siis me ei saa mööda ka Püha Nikolausest. Sellepärast et küllap ongi see piiskop. Nikolaus, piiskop Nikolaus elas siis neljandal sajandil lüükjas tänapäeva siis Türgi alal Väike-Aasia poolsaarel ja ta oli müüra linna piiskop ja tema on see, kellega siis seostatakse ka seda kuulsat jõuluvana. Loomulikult ma arvan, et see fakt on iseenesest teada, et Santa Claus või võis interklaas või kuidas teda mujal kutsutakse on tuletatud sellest samast pühast Nikolausest. Ja Püha Nikolaus oli siis pühakuna kaupmeeste kaitsepühak, et sellepärast on just nendest kaubalinnadest salatiga, Nikolause kirikut, et et Püha Nikolause imetegude raamatutes on siis juttu sellest, et kuidas siis, kui kaupmehed merele hädas olles vaga Nikolause poole pöördusid siis siis tuul vaibus. Ja, ja ta oli ka suur heategija, et on teada siis jällegi nendest vabadest legendidest, kuidas ta siis vaeseid aitad ja tal oli tavaks ja, ja tema tahtmine oli aidata vaeseid salaja, nii et keegi teaks, kes on see kinkija. Et see oli tema omapära. Et me teame seda lugu sellest, kuidas ta kolmele vahelisele tütarlapsele kristlasest tütarlapsele, kellel ei olnud kaasavara ja keda ootas see, et nad poleks pidanud minema võib-olla hoopis tänavale. Et ta igaühele salaja annetas siis ühe kullakotid, nad said siis mehele minna, et see on vaga legend. Ja et oli niisugune selline vaga ja hea annetaja, siis Nicolaus on siis ka see, kelle päeval kuuendal detsembril on siis ka kingitusi tehtud ja, ja tema on siis kas jõuluvana prototüüp, niimoodi võime öelda. Aga meil Tallinnas oli siis tõesti Niguliste kirik üks tähtsamaid vägevamaid kirikut, siis, kus ka linna kaupmehed kogunesid ja, ja palusid siis jumala armu oma kaubaretkedele. Üks asi, millest alati räägitakse, praegusel ajal jõulude puhul on just nimelt see kaubandus ja see, et jõulud on kommertslikuks muutunud ja kõike, kõike seda. Et aga needsamad kingitused, mida inimesed jahivad siin praegu nii, et kaubanduskeskused, rahvast pungil ja palkide ei ole kuhugi, et just selle püha Nikolaus ega seal siis oli ka nendest kingitustest jutt, aga, aga kuidas keskajal nende kingitustega oli? Andmed on napid, et on teada näiteks see, et näiteks raehärradele on saadetud sama klareti just jõulude ajal nagu kingituseks ja veel on nii, et näiteks kristus laps Me teame, teda läksid siis tervitama kolm idamaade kuningat või kolm tarka ja viisid siis kingitusi. Ja see võis olla niimoodi, et, et ka lastele siis tõesti kingitusi tehti, maiustusi, maiustusi näiteks kingiti, see on ülimalt tõenäoline. Ja täpsemad andmed on juba Saksamaal tõesti 16.-st sajandist sedasama jõulupuuga seotud, et et on viidud siis softi majadesse kuusepuud, mis on siis olnud kaunistatud maiustustega õuntega, kringlitega datlitega. Ja siis, kui pidu on läbi, siis lastel oli luba seda puud raputada nii-öelda ja siis maiustused ära süüa. Aga meil ei ole täpseid andmeid nüüd sedasorti kingituse tegemisest, nagu praegu on, et ma arvan, et see on tulnud tasapisi ja hiljem alguses just 12-l sajandil juba kindlasti just lastele tehti kingitusi ja vaeslastele ja, ja näiteks teenijatele. Ja, ja võib-olla see täiskasvanutele kinkimine on üldse selline 20. sajandi teema, et, et siis läheb massiliseks ja, ja tänapäeval me oleme jõudnud isegi juba hullusesse välja. Heaoluühiskond. Aga nüüd on siis niimoodi, et vaatame üles poole ja siinsamas käeulatuses on meil Toompea ja seal olid omad jõulujoodud või kuidas selle kohta öeldi, ega siis tol ajal ülalinn alllinn väga hästi omavahel läbi ei käinud ja ilmselt jõulupidu koos ei peetud või? No võib-olla seal Mul ei olnud, et nüüd kogu aeg oli pahanduse, pahandas omavahel, aga erinevad vaidlusteemasid oli, aga siis kaupmees sellele omavahel ka, mille üle vaielda ja kaupmehed ja käsitöölised omavahel vaidlesid ja ja ikka ise kuulub inimeste juurde. Jõuluajal ikka püüti rahu hoida, et jõulud olid rahupühad. Aga tõesti, et Toompea oli eraldi, me ju räägime Tallinna puhul kahest linnast, me räägime Toompeast ja linnast, Tallinna valitses, vaat siin oli Lübecki õigus, aga Toompeal oli siis maaõigus või rüütliõigus. Toompeal olid siis rüütlite linnaelamud nendel ikka maamõisad, aga jõuluks nad olid, kujutan ette, enamasti ikka linnas ja neil oli kindlasti missa, et Püha Maarja kirik siis Tallinna piiskopikirik seal olid missad, rüütlid osalesid ja pidas ka rüütelkond siis omavahel kindlasti väärikaid pidusid ja Toompeal oli ikka oma siis käsitöölised, käsitöögildid, ka nemad pidutsesid. Ja eks need rituaalid olid mõnevõrra erinevad siin ja seal, aga, aga see põhiline oli ikka ikka sama süüa, juua rikkalikult ja rõõmustada ja võta endale aega, sellepärast jah, et pühade tsükkel oli, oli pikk. Ja oli siis tõesti aega pidutseda, et omal ajal seda aega tundub, et oli rohkem. Kuigi, kui me näiteks vaatame kaupmeeste arveraamatuid, siis on seal ka näiteks märkusi selle kohta, et, et ka lausa jõululaupäeval ja esimesel pühal on tehtud sissekandeid, et et paistab, et ega tööd ka päris niimoodi soiku ei lastud, et et kui ikkagi oli vaja äri ajada, siis seda ka nii jõudumööda tehti, nii et et see polnud ka nagu ainult puhas lõõgastumine. Nüüd jõulude ajal, kui ajaloost rääkida, siis on alati ju huvitav mõelda sellest, et kui palju inimene sajanditega muutunud ja, ja tihti me tõdeme, et ega ta ei ole palju palju muutunud, et olme ja võimalused ja on, on muutunud, aga inimloomus on on sama, et jõulud on ikka see aeg, kui valgus võidab pimeduse, kus päev hakkab jälle muutuma pikemaks. Lootus tärkab inimestes, selline rõõm et ikka terveks aastaks jätkuks, nii nagu söödi korralikult, et ta peaks aastaks, oleks siis seda sööki laua peal, et et niimoodi tahaks, et ka seda niisugust heatahtlikkust, heasoovlikkus ja, ja sellist rahulikku rõõmu jätkus ka terveks aastaks. Et ma arvan, inimesed mõtlesid nii 500 aastat tagasi ja praegu on seesamamoodi väga aktuaalne. Meie jalutuskäik hakkab lõpule jõudma ja meie ümber hõljub tuntavalt keskaegse Tallinna hingus. Aga astume sellest välja nagu muinasjutust ja otse tänasesse päeva, mis on samuti ilus. Häid jõule kõigile. Häid jõule kõigile. Häid jõule kõigile. Saates kõlas Leopold Mozarti ja modest mussowski muusika.
