Tere mina olen tuul, Sepp, ma olen Tartu Ülikooli loomaökoloog, mis tähendab, et minu tööks on uurida seda, kuidas loomad oma ümbritseva keskkonnaga hakkama saavad, näiteks ma uurin seda, et kuidas loovad, saavad hakkama linnas elades või kuidas nad saavad hakkama reostunud meres elades. Ja selleks, et ma räägiksin teile loo kõige esimesest loomast, peame me kõigepealt minema ajas 150 aastat tagasi Austriasse ühte väikesesse linna kratsi, linn, seal on praegu ka ülikool olemas ja seal ka töötasid loomauurijad. Neil olid sellised akvaariumid, kus nad pidasid igasuguseid mereloomi, tõid merevett kuskilt soojast ookeanist sellist soolast ja sooja ja nad leidsid, et seal klaasi akvaariumi klaasi servas oli mingi imelik plönn. Nad ei teadnud, mis asi see on, nad panid ta mikroskoobi alla, et aru saada, mis seal on ja nad nägid seal mikroskoobist, et need olid sellised pisikesed ümmargused lima lapikesed. Ja keegi ei teadnud täpselt, mis asjad need on. Need mõtlesin, et võib-olla need on kellelegi munad või siis mingi mereloomapojad. Ja siis kirjutati üks artikkel, et on olemas sellised väiksed plaat loomakesed, aga äkki nad on kellelegi pojad ja oligi kõik. Ja selline oligi siis esimene kohtumine esimese loomaga aga siis läks 100 aastat mööda ja olid leiutatud paremad mikroskoobid ja olid leiutatud geeniuuringud. Ja siis hakati uurima uuesti seda väikest plaat loomakest ja avastati, et see ei ole mitte kellelegi poeks, ei ole mitte kellelegi muna, see on hoopis midagi täiesti täiesti uut, mida varem pole avastatud, või siis tegelikult võiks öelda, et see oli midagi väga täiesti vana. Sellepärast et tuli välja, et see vist ongi kõige esimene loom või vähemalt väga sarnane loom sellele, milline võis olla üldse kõige esimene loom. Milline see esimene loom siis oli see plaat, loo? Põhimõtteliselt ta näebki välja nagu umbes doominoküpsis või Oreo küpsis. Et seal oli nii, et oli kõige pealmine kiht, siis oli mingi vahekiht, seal keskel on siis see kreem, eks ole, ja siis oli alumine kiht ja need kaks näha kihti ja siis sisemus ja selline plaadikene siis ulbib seal ookeanis ringi, teda on päris raske sealt ookeanist otsida, sellepärast et ta natuke nagu selline meduusi moodi Te teate ka, et kui te mind uusi võtate veest välja, et siis kuivab kohe ära ja kaob ära, jääb aint siuke jälg järele liiva peale. Ja see plaat, loom on ka selline väike lima lapikene jalgu ja vaadati, et mis tema sees on, siis leiti, et suurt mitte midagi ongi lihtsalt siin elab ja kuidas ta sööb, on niimoodi, et ta läheb mingisuguse vetika või toidu peale, mida ta tahab süüa ja siis lapp niimoodi tõmbub kokku selliseks paunakeseks ja siis seal sees seeditakse vetikas ära ja ongi kõik. Ja mikspärast siis arvati, et, et see on kõige esimene loom, sellepärast et ta nii lihtsa ehitusega, teist looma, kes nii lihtne oleks, ei ole olemas. Ja tegelikult kuidas ajas loovad, muutuvad, on, et nad lähevad järjest keerulisemaks. Vaata, meie oleme juba väga keerulised, on ju, me ei ole nagu doominoküpsis, meil on palju erinevaid osasid ja meie sees on veel eriti suur segadus, kõiki erinevaid organeid ja rakke. Aga see oli nii lihtne loomet lihtsalt loogiliselt võttes ajas tagasi minnes, tõenäoliselt see pidi olema üks kõige varasemaid loomi. Ja kustkohast siis see plaat, loom või see kõige varajasem loom tulla võis. Et sellele küsimusele vastata, peame kõigepealt aru saama, millest loovad koosnevad loomad koosnevad rakkudest. Ja kui ma üritasin otsida hästi lihtsalt selgitus sellele, et mis asi on rakk, siis ma jõudsin sellise selgituse, nii et loomad koosnevad rakkudest. Rakud on need asjad, millest loomad koosnevad. Sattusin ise sellest natukene segadusse, sest et selle põhjal ei ole väga hästi aru saada, et mis asi see rakk on. Aga mõtlesin, et me võime rääkida, niiet rakk on nagu legoklots. Lego klotse ühest legoklotsidest ei saa suurt midagi teha, aga kui sa paned palju lego klotse kokku, siis sa võid saada kosmoselaeva või siis torni või helikopteri. Ja samamoodi kui sul on ainult üks rakk, siis sa ei saanud mingit huvitavat looma sellest teha, kuigi üherakulised elusolendid on olemas näiteks bakterid on üherakuga või siis mõned vetikad. Aga plaat, loom oli tõenäoliselt esimene loom, kes oskas panna palju rakke, palju neid lego klotse omavahel kokku ja tekitada siis sellise keerulisema, suurema ja huvitavama eluka. Nii, aga kuidas see siis juhtus, et ürgookeanis ujusid ringi üksikud rakud, üksikud legotükid, aga järsku paar aku otsustasid, et hakkame sõpradeks, teeme nüüd edaspidi kõike koos, ega seda ei teagi, kuidas see täpselt juhtus ja see väga lihtne ei saanud olla, sellepärast et need üherakulised elukad, need üksikud lego klotsid, olid meres ookeanides olemas juba kolm ja pool miljardit aastat tagasi. Eks ole, maa vanus on neli ja pool miljardit. Aga nüüd see esimene hulkrakne paljudest rakkudest koosnev loom, plaat, loom tema vanuseks, arvatakse, et võib-olla üks miljard või vähemgi. Ehk siis selleks, et aru saada, et koos on parem ja koos tulevad ägedamad asjad välja, kui palju lego klotse panna, selleks kulus kaks ja pool miljardit aastat. Aga pärast seda, kui siis need lego klotsid oli juba kokku pandud, kulus alla miljardi, jõuda selliste elukate nii nagu sina ja mina ja nagu need puud, mis me siin aknast näeme, et lihtsalt see koostöö on nii tõhus asi, et kui rakud ükskord hakkasid omavahel koos koostööd tegema ja tekkisid hulkrakesed elukad, siis seal kogu see elurikkus, mida me enda ümber näeme, tegelikult tekkida. Ja kui me vaatame plaat looma, siis plaat loomal on ainult nelja eri tüüpi rakke. Aga inimesel näiteks on kahtesadat erinevat tüüpi. Et kui te võtate näiteks ühe karbi legosid, kus on neli erinevat legotüki ja teise, kus on 200 erinevat legotükke, siis võite mõelda, et kummast saab huvitavamaid loomi kokku panna. Aga plaat looma oma lihtsuses on ka just väga huvitav, sellepärast et ta oli esimene esimene elukas, kes selle välja mõtles, et kuidas panna palju rakke omavahel koostööd tegema ja mis sellest loost edasi sai. Osadest plaat loomadest ei saanud midagi, neid said oma plaat, loomalapsed ja need plaati oma lapsed said uued plaati oma lapsed ja siiamaani välja võib troopilistes meredes neid plaate oma lapsi leida. Aga osad plaat, loomad hakkasid saama endale natukene keerulisemaid järeltulijaid ja natuke teistsuguseid järeltulijaid. Neist arenesid näiteks esialgu käsnad ja siis võib-olla mingisugused meduusi moodi elukad ja lõpuks võib-olla arenesid neist seal meredes kalad. Ja nagu te teate, kaladest tulid kahepaiksed, kes tulid juba maismaale elama, neist olid roomajad ja lõpuks arenesid väljaga imetajad. Ja lõpuks arenesime välja ka meie inimesed, nii et kuskil, kui me läheme järjest edasi vanaema vanavanavanaema ja nii lõputult välja, me lõpuks jõuame oma esivanemate hulgas ka meie kõik plaat loomani välja. Kuidas neil plaat loomade, sakste erinevad lapsed tulema, see on väga hea küsimus ja see tegelikult ongi see küsimus, mida mina Ülikoolis uurinud. Et kuidas see juhtub, et ühest loomast võid areneda, teine loom, kuidas ajapikku saab plaat loomast tekkida inimene. Et selle protsessi nimi on evolutsioon ja see toimub niimoodi, et ütleme, et plaat loomal on kaks natuke erinevat last nagu näiteks sina oled natuke erinev, kui sinu õde või vend. Ja nüüd üks neist lastest võib-olla on natukene millegi poolest edukam näiteks õpib paremini või jookseb kiiremini ja sellel plaat oma lapsel, kes suutis näiteks paremini hõljuda, võib-olla tal oli mingisugune pisikene mingi lisa leiutist tekkinud külge mingisuguse geneetilise mutatsiooni või muundumise tagajärjel ja ta osutus järsku edukamaks, kui tema õed ja vennad ja tema sai omakorda rohkem lapsi. Ja niimoodi kandus see väike erinevus sellelt plaat oma lapselt plaat loomalastelastele ja järgmine põlvkond oli natu-natukene teistmoodi kui eelmine. Ja niimoodi, kui igas põlvkonnas esineb sellised varieeruvus või erinevused laste vahel ja need erinevused mõjutavad seda, kui palju lapsi üks või teine õde-vend saab, siis niimoodi tegelikult see loomade muutumine ühest loomast teiseks toimubki, see lihtsalt võtab väga-väga palju põlvkondi aega. Selles mõttes, kui me mõtleme, et see plaat, loom tekkis 800 miljonit aastat tagasi, siis see on ikkagi päris päris pikk aeg. Kas see oli nii palju aega tagasi, kui oli, käid kõik vett täis just et siis ei elanud maa peal mitte kedagi maa peal, siis ei saanud veel elada, sellepärast et esiteks, organismid ei osanud veel tol ajal maa peal elada ja teiseks oli see maapinnal oli väga kehvad elutingimused, ka siin olid vulkaanid ja siin oli väga kõva sellinne kiirgustase ja olid kogu aeg mingid asteroidid pommitasid seda maapinda, et sellel väga vanal maal ei olnud väga hea maismaa peal elada, meri nagu kaitses või ookean, kaitses neid esimesi elusorganisme. Millal need loomad hakkasid saama seal maismaale elama ja miks nad sai? Nad said maismaal elada siis, kui ei olnud enam nii suur kiirgus, kui oli tekkinud tõhusam atmosfäär või selline kaitsev kiht ümber maakera. Ja see kaitses ka selle eest, et asteroid ei saaks nii palju maapinnale põrgata ja pidi tekkima ka hapnik atmosfääri. Ehk siis kõigepealt pidid vetikad meres hakkama hapnikku tekitama, hapnik on see, mida me hingame ja kui hapnik oli tekkinud õhku siis või hapniku hulk õhus oli tõusnud, siis said elukad hakata ka sealt veest vaikselt nina välja pistma. Aga kui ta siis need dinosaurused arenesid dinosaurused, arenesidki siis nendest loomadest, kes ürgookeanist välja tulid, alguses olid kalad, siis tulid sellised natuke nagu konna moodi elustiiliga loomad, kes osa aega on veesi, osa aeg on maismaal ja lõpuks tulid dinosaurused ja dinosaurused saavad maismaal sellepärast elada, et neil on muna ja muna on selline hea leiutis, nagu oleks väike ookean pandud munakoore sisse. Sest esimesed loomad said ikkagi ainult, eks ole ookeani muneda või ookeanivees kasvada. Ja siis roomaja või dinosauruse laps kasvab ju muna sees ja võib kujutada ette, et see muna nagu pisikene kaasa pakitud ookean selle dinosauruse pojaks mikspärast siis need esimesed roomajad said üldse maismaal elada, ongi sellepärast, et neil oli muna. Kui tekivad uued vormid, uued elusolendid, kes on paremad kui nende esivanemad, siis võiks eeldada, et need esivanemad mingi hetk surevad välja. Tegelikult ka ju dinosaurused surid välja. Selle põhjuseks võib-olla ei ole mitte see tekkisid uued ja paremad loomad, vaid mingisugune looduskatastroof. Aga põhimõtteliselt toimub ikkagi evolutsioon või uute loomade tekke selle arvelt, et mingid vanad peavad ruumi tegema ja ära surema. Aga et see plaat, loomake väga sarnane sellele, milline võis olla esimene loom on endiselt kuskil troopilistes ookeani vetes rannikumeredes ringi ulpima, siis see on minu jaoks küll selline asi, mis, mis tekitab väga suurt hämmastust. Egge tahtis küsida, et nojah, ma küsin tema eest, et kui dinosaurused surid välja miksist plaat, loom välja ei surnud. Plaat loom elas endiselt ookeanis ja ookeanis oli ta paremini kaitstud. Võib-olla selle eest, mis maismaal võis juhtuda, nende dinosaurust, aga, aga teisalt võib ka see olla, et kui loom on hästi lihtsa ehitusega, siis on ta ka hästi vähenõudlik. Et dinosaurused oli vaja ikkagi, et tal oleks midagi hingata ja kuhugi pesa teha ja et tal oleks piisavalt soe ja ei oleks jälle liiga palav. Aga plaat, loom oli seal ookeanis ja tal ei olnud midagi muud vaja, kui aeg-ajalt mõni vetikas nahka panna ja siis seal vaikselt edasi ujuda, et küllap ta lihtsalt oli palju vähenõudlikum kui dinosaurus. Kuidas dinosaurused välja surid? See on selline küsimus, millele tegelikult väga head vastust ei olegi, arvatakse, et võib-olla tuli üks suur asteroid kukkus vastu maad ja selle tulemusena siis tekkis nii palju sellist tuhka ja tolmu. Et päike varjati mõneks ajaks aastaks või isegi pikemaks ajaks äradeksid pilved ja maa muutus hästi palju külmemaks ja dinosauruste kohta on ju see huvitav teada, et, et nemad ei suuda oma kehatemperatuuri hoida nii nagu sina ja mina, eks ole, meil on kogu aeg 36 37 kehatemperatuur, kui ta kraadita, siis te saate teada. Aga dinosauruse kehatemperatuur sõltub sellest, et kui soe väljas on samamoodi ka madudel ja sisalikel, kes tänapäeval elavad. Ja kui jääks külmaks, siis neil ikka hakkas kohe väga külm. Et kujutate ette, et lähed talvel õue ja teie kehatemperatuur järsku kukub miinus viie peale me sureks ka ära, eks ole, et dinosaurused olid kõigu soojased ja nad lihtsalt ei kannatanud välja seda asteroidi kukkumise järelmõjusid? Päris paljud loomad jäid siiski maismaal ka ellu. Näiteks imetajate esivanem oli tol ajal juba olemas, kui dinosaurused elasid, ta oli selline pisikene karihiire moodi elukas sibast seal kuskil Sõnajalametsades ringi ja tema jäi ka ellu, eks ole, kui sa oled väike ja vähenõudlik, mitte selline hiiglaslik paljunõudlik loom, nagu kujutate ette mingisugune dinosaurus või türannosaurused, siis sul on lihtsam ka rasked ajad üle elada. Loomaökoloog tuul Sepp rääkis sellest, kuidas tuli maailma esimene loomalaste ööülikool valmis koostöös rohelise kooli programmiga. Loeng on salvestatud Tartu loodusmajas. Saate panid kokku Külli tüli, Jaan Tootsen. Laste ööülikool 2021.
