No nii, et tere siis minu nimi on Jaak Kikas maa töötan Tartu ülikooli füüsika instituudis. Tähendab, et ma füüsik olen, mida need füüsikud just täpselt teevad, sellest me vist täna ei jõua rääkida, aga teevad igasuguseid asju laseritega, teeme seal palju tööd ja, ja muid veel ka. Aga meie tänane jutt pidi vist olema Vikerkaarest. Te kõik olete ju näinud vikerkaart, eks ole? Muidugi, aga teisipidi, aga see Vikerkaar päris igapäevane asi ka ei ole, sellepärast et tema nägemiseks peavad paar asja kokku saama, mis harilikult just tihti kokku ei saanud. No peab vihma sadama, eks ole. Aga samal ajal peab ka päike paistma. No ja kolmas asi on ka tegelikult olnud, et te peate veel tähele panema seda vikerkaart, no mõnikord ei pane, siis on hea, kui teie kõrval on mõni sõber, kes märkab, vikerread hüüab, oi, vaatamisIlus. Vikerkaar. Teiega vaatate. Aga nüüd veidike lähemalt, et kus vikerkaar siis on? No taevas jah. Aga täpsemalt vaadake, kui te vaatate sel ajal, kui seda Vikerkaar taevas näha on, kus on sel ajal päike? Päike on täpselt teie selja taga ja kolm asja, päike Teie pea ja siis, kui me kujutame, et see vikerka, selline suur kaar nagu osa rindist sellel ringil on keskpunkt tegelikult seal see punkt, kuhu langeb teie peavari, kõik need kolm punkti on ühe juti peal, päike, Teie pea või silm ja sisse Vikerkaare keskpunkt. Mida see tähendab? See tähendab seda, et millal on Vikerkaar kõige kõrgem? Päikeseloojangul päikeseloojangul, kui te juhtute nägema on, on kõige kõrgem ja ja uhkem, Vikerkaar. Aga teisipidi on niimoodi, et suvisel ajal keskpäeval ei saagi vikerkaart näha, sellepärast et see vikerkaare keskpunkt on, on nii madalale see vikerkaar nagu ei ulatugi taevasse välja ja siis ta teda ei, ei näe ka. Aga millesse vikerkaar siis ikkagi tekib? Tekib sellest, et päikesekiired vihma piiskades kujutame ette, et vihmapiisk on selline ilus kerakujuline päris täpselt võib-olla ei ole ka, aga et valgus kui ta kohtab oma teel seda vihmapiiska, ta läheb sinna vihmapiiska sisse, veidike muudab oma kulgemise teed, öeldakse selle kohta, et valgus murdub, ta läheb sinna sisse ja siis peegeldub selle piisa tagumiselt küljelt. Ega teda seal palju tagasi ei peegeldu võib-olla mingisugune paar sajandikku või, või kaks protsenti enamus läheb läbi, aga see, mis tagasi peegeldub, see murdub uuesti sellest vihma piisast välja. Ja kui see vihmapiisk on õige koha peal, siis jõuab meie silma see valgus ja me näemegi Vikerkaar. See valgus, mida me silmaga näeme, on tegelikult üks väga kitsas osa sellest elektromagnetlainete spektrist erinevates lainepikkustes skaalast. No mis on lained? Te olete kindlasti näinud merel veel laineid, tuul puhub, eks ole, veepinda kõigub sedasi üles-alla, samal ajal need lained nagu levivad. No osutub, et peale nende lainete veepinnal võib olla looduses veel igasuguseid laineid. No hääle või helilained, mis praegu minu jutu teieni kannavad näiteks isegi selline põnev asi nagu gravitatsioonilained leiti hiljuti ülesse. Aga mis nüüd ikkagi see valgus, elektromagnetlained on? Looduses on olemas elektri ja magnetväli, milles teie, võib-olla nii palju ikka teate, te olete, Ma arvan, et püsimagnetitega olete kokku puutunud magnet, ütle ka, mänginud seal päris põnev, kuidas läbi tühjuse üks magnet teist tõmbab või lükkab ja võib-olla seda katset ka teinud, mida mina enam hästi teha ei saa, sellepärast et et lasete kammiga läbi juuste ja siis vaatate, kuidas see kamm hakkab väikeseid paberitükikesi külge tõmbama. Vaat esimesel juhul on mängus magnetväli ja teisel juhul on mängus elektriväli, aga osutub, et need magnetväli elektriväli võivad koos laine kujul ruumis ka liikuda. See on nagu elektri- ja magnetvälja paaristants ET muutuma magnetväli tekitab veidike eemal muutuva elektrivälja ja see muutuv elektriväli tekitab jälle muutuva magnetvälja ja nii see asi siis levib ja levivad kõik need lained valguse kiirusega, see tähendab, et hästi kiiresti, hästi kiiresti meil maa peal praktiliselt momentaalselt. Aga nende lainerit, kus need, noh, kui suur on see vahemaa kahe laineharja vahel merel, kujutate ette, mis on see lainepikkus või vahemaa ka on? Need võivad nüüd kull olla erinevad. See valgus, mida me silmaga näeme, on tegelikult üks väga kitsas, taas osa sellest elektromagnetlainete spektrist erinevates lainepikkustes skaalast pikemad lainepikkused, need on punane valgus ja kõige lühemad lainepikkused, need on sinine valgus, kõik teised värvid jäävad siis sinna vahele. Kui kunagi selline mees nagu njuuton esimest korda oma klaas Prismaga neid katseid tegi, siis oli selle prints, võib olla üllatav tulemus, sest noh, tõepoolest lased selle valge valgus oma klaas peris maale peale, sealt tulevad erinevates suundades välja erinevad värvid. See valgus, mida me valge valgusena näeme tegelikult koosneb paljudest värvilistest valgustest. Noh, katse annab meile sellise tulemuse ja katsele, üldiselt on raske vastu vaielda. Kas vikerkaare värvid sõltuvad sellest, kui suured on vihmapiisad. Vaat ei sõltu, osutub delt sõltuma sellest, kas on sellised suured Pisade väikesed piisad vikerkaar on alati ühesugune, mis muutuda võib, see on see kui helese Vikerkaar. See sõltub sellest, et kui need vihmapiisk on rohkem siis tuleb sealt ka valgust rohkem tagasi ja seetõttu selline Vikerkaarheidet, kui ta mingi tumeda pilve taustal on, võib vägagi ilus ja ere olla, aga värvid on alati ühesugused. Pikegard muideks saab ise ka teha. Mõnusam on suvel teha, kui te aiakastmisvoolikust või pihustiga päikesepaistel lasete vett välja, siis te võite sobivast kohast vaadates ja kui päikesevalgus langeb nende veidi pilkade peale nähe seda vikerkaart ka mõnede võib-olla tähele pannud ka mõnede koskede juures, kus on õhus palju veepiisku, võib ka sellist vikerkaart täheldada. Taevas on üleüldse kas nüüd just kasulik, aga huvitav ja põnev vaadata. Seal võib igasuguseid huvitavaid asju näha peale vikerkaare ka. Näiteks ma ei tea, kas tolte näinud talvel mõnikord hästi külma ilmaga sti külma ja vaikse ilmaga linnas kerkivad selliste heledate valgusallikatel lampide kohale. Sellised vertikaalsed valgussambad on mõni näinud. Vanemad inimesed on näinud sellepärast, et see on nüüd märksa haruldasem nähtus, kui Vikerkaar nõuab sellist külma ja vaikselt talveilma, aga teda ei põhjusta siis mitte vihmapiisad, vaid õhus hõljuvad väikesed plaadikujulised jääkristallid. Mis siis valgust niimoodi peegeldavad, et teile näib, et sellised uhked valgussambad kerkivad taevasse. Aga vikerkaar on, ta on alati noh, need, mida meie teame, näeme, on sellised poolringid, maksimaalselt on poolringi, kui päike on parajasti loojumas ja selline, aga ei tea, kas sellist täis ringilist vikerkark ka kusagil näha võib. Tegelikult võib, aga siis, kui need vaatepunktid on kõrgemal, on lennukite pealt ka mõnedel kõrgetel mäetippudel on tehtud tõesti sellised väga uhkeid pilte internetis otsite leiutanud vast ülesse, kus tõepoolest selline täisvärviline ring on nähtav. Kui kaugele on Vikerkaar? See on päris selline, see ei olegi nii lihtne küsimus, kujutage ette, et sõidate kusagil lagedal väljal, noh, ma tea, stepis või sirge tee ja kuidagi on niimoodi juhtunud, et teil otsetee palees sajab vihma. Aga päike paistab ja otsetee kohal on selline kõrge kõrge Vikerkaar. Ja sõidate otse Vikerkaarde sisse, näib niimoodi. Ja sellele vihmapilvele te saate ka võib-olla lähemale. Aga huvitav, huvitav vikerkaar on ikka sama suur. Vikerkaar ei saada mitte kuidagi lähemale. Kui me liigume edasi, siis need vihmapiisad, mis meile silma saadavad, vikerkaare valgus, need on teised. Need ei ole needsamad, mis enne olid, need on teised. Aga seda vikerkaart, kui me sedasi mööda teed, sõidame meile teevad järjest uued vihmapiisad. Seetõttu on ka niimoodi, et rääkisime, et, et kui teil sõber on kõrval, eks ole, kes ta ütleb, et näe, uhke Vikerkaar see Vikerkaar, mida sõber näeb, eriti kui sõber on võib-olla mõni kilomeeter tere eemal või see ei ole seesama Vikerkaar, mida teie näete. Ta on küll sama suur ja sama värviline, aga ta ei asu sama koha peal sellepärast et temale tekitavad selle vikerkaare hoopis teistsugused veepiisad. No mis veel mõnikord vikerkaart ei ole, terve, Vikerkaar on ainult selline väikene jupikene. Noh, sellega on lugu lihtne, lihtsalt vikerkarp paistab sealt, kust vihma sajab või need vihmapiisk on seal, kus neid ei ole, seal neid muidugi ei tule ka. Vikerkaar jah, ma arvan, et Meil on selle vikerkaarega vedanud ja vedanud, võib-olla ka selles mõttes, et tegelikult need tingimused mis meile seda vikerkaart annavad, need on palju olulisemad kui ainult selle Vikerkaare vaatamine. Need on tegelikult põhjused, miks elu siin maal üldse olemas saab olla. No ja meie sealhulgas see, et meil on olemas vedel vesi, mis sedasi looduses ringleb ja vahest vihmana alla sajab ja et meil on olemas päikesevalgus, mis peale Vikerkaare Tepp palju kasulikumaid asju nagu rohelistes taimedes tekitab fotosüntees, eks ole, ja, ja kõik need, nii et see on tegelikult see, et me vikerkaart näeme, see on kinnituseks sellele, et. Vikerkaarest rääkis füüsik Jaak Kikas. Laste ööülikool valmis koostöös rohelise kooli programmiga. Loeng on salvestatud Tartu loodusmajas. Saate panid kokku Külli tüli, Jaan Tootsen. Laste ööülikool 2021.
