Metsanduse arengukava aastani 2030 ütleb, et Eesti metsanduse peab olema kestlik, arvestama metsade elurikkusega kliimamuutustega, olema majanduslikult konkurentsivõimeline ja olema ka jätkuva kultuurilise väärtusega. 25 protsenti meie metsamaast on kaetud täiendavate looduskaitseliste piirangutega, sellest 14 protsenti on rangelt kaitstud ehk igasugune majandustegevus seal on välistatud. Pikas plaanis on aga oluline, et metsa ökosüsteemi võrgustik toimiks tervikuna, ütleb töökava koostanud juhtkogu esindaja Rein Drenkhan. Eestis on neid loodust rääkige mets inventeeritud alates 99.-st aastast, tänaseks on siis 10-st metsa elupaigast kaks seisund hinnatud soodsaks, aga vanade loodusmetsade ning soostuvad ja soo-lehtmetsade seisund on halb ning ülejäänud kuuel on see tegelikult ebapiisav. Londonis taastamisega on vaja oluliselt tegeleda kindlasti metsade majandamise tuleks senisest enam säilitada laialehiseid lehtpuid, samuti suuri ja vanu puid. Niisiis tuleb tegeleda metsa mõistliku planeerimisega. Mõistliku planeerimiseks olulisem tulemam Osaikne mets, kus toimub ökosüsteemi lõhuta ning on võimalik arendada, kasutada teisi metsa, ökosüsteemi teenuseid, Neta topsiga tihumeetri puitu metsast saadaks parim võimalik kasutuse. See tähendab tegelikult seda, et ei ole ka mõistlik väga palju puitu tuua turule. Viimasel 10-l aastal on metsamaa pindala püsinud 2,2 miljoni hektari ümber. Majandatavate metsade vanuseline jaotus on väga ebaühtlane. Uue arengukava järgi tulebki rohkem rõhku pöörata metsade uuendamisele ja hooldamisele. Drenkhan ütleb, et tulundusmetsade majandamisel liigutakse metsade ühtlase vanuselise jaotuse poole. Raiemaht võimalik, mis tulevikus olema saab, siis on meil nii-öelda arutelu seisus, et see oleks võimalikult ühtlane. Võimalikult pika aja jooksul. Raiemahtude suurust ta soovib juhtkogu eraldi teemana juunikuu jooksul põhjalikumalt arutada. Keskkonnaminister Tõnis Mölder selgitab, millest lähtutakse. Neid uuringuid, mis erinevaid numbreid pakuvad, mine pinnalt neid numbreid ette käia, siia arengukavasse on omajagu. Me peame vaatama, et mis on meie majandusmetsade tagavara, et me oma metsa majandamisest seda ei ületaks. Et meie metsad oleksid kestlikud, ei jätkusuutlikud, arvestaksid ka seda elurikkuse temaatikat. 10.-ks juuniks ootab metsanduse arengukava juhtgrupi esimeste tagasisidet huvigruppidel sügiseni käib keskkonnamõjude hindamine. 2022. aasta teisel poolaastal esitatakse metsanduse arengukava eelnõu riigikogule vastuvõtmiseks.
