Looduskaitseseadus ütleb juba alates 2009.-st aastast pesitsevate lindude tahtlik häirimine on keelatud. Sel kevadel on keskkonnaamet saanud 108 kaebust linde häirivate raietööde kohta. Kaebuste peale läheb inspektor kohale ja kui avastab linnupesa, siis reeglina peatab ka raietööd. Praegu metsatööd peatatud 32-l kinnistul. Metsandussektoris tekitab keskkonnaameti järelevalve palju pahameelt. Asi on selles, et varasematel aastatel keskkonnakaitsjate kaebustele nii jõuliselt ei reageeritud. Seda märgib ka keskkonnaminister Tõnis Mölder. Amet peab reageerima väga täpselt ja selgelt, eelkõige looduskaitselistel aladelt ja looduskaitseliste liikide ohtu sattumise peale. Kindlasti peab ametnik minema kohale hindama seda, et kas see häiring mõjub halvasti linnustiku soodsa seisundi saavutamisele. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu märgib, et amet on neist põhimõtetest kogu aeg lähtunud. Tõnis Mölder aga jätkab, et hoolsamalt peaks kaaluma sõna- tahtlus. Kogu sellest pildist tuleb väga selgelt hinnata seda, et kas see tegevus ja see häirimine, kui see on tahtlus on olemas, siis kahtlemata amet peab reageerima, kui seda tahtmist ei ole, siis tuleb ikkagi hinnata seda proportsiooni, et kas ja kui pikaks perioodiks siis seda majandustegevust erinevates sektorites tuleks piirata. Just looduskaitseseadusesse kirjutatud sõnapaar tahtlik häirimine ongi see, mille ümber käib sisuline ja õiguslikku arutelu. Olav Avarsalu selgitab, et tahtlust võib olla mitmesugust. Kõige selgem on otsene tahtlus, kus minnakse sihilikult linnupesa vastu, aga õigus tunneb ka kaudset tahtlust. Inimene tegelikult ei lähe võib-olla seda pesa hävitama konkreetselt hävitamise pärast, kui ta möönab ja mõistab, et oma tegevust tahes-tahtmata kaasa seal pesitsevate lindude häirimise või isegi hukkumise. Hinnangud ongi muutunud selle asjus, missuguses tahtlusest looduskaitseseadus räägib. Olav Avarsalu selgitab, et keskkonnaametid panid oma tõlgendust muutma. Nii õiguskantsleri pöördumine kui linnudirektiivi puudutab Euroopa kohtu eelotsus. Mis ütleb, et tegelikult tuleb seda kaudset tahtlust oluliselt avaramalt tõlgendada? Tõnis Mölder aga leiab, et senikaua, kuni seadust täpsemaks kirjutatakse, võiks selle kevadsuvise pesitsushooaja ära elada nii, et arvestatakse ühteviisi nii lindude kui metsaomanikega. No suure tõenäosusega on täna igas Eestimaa metsatukas, aga igas Eestimaapargid ja igast võib-olla puu otsast, mõni linnupesa me ju ei jäta, ei ehitussektorit sellepärast kolmeks kuuks seisma. Olav Avarsalu ütleb, et mõistab metsandussektori keskkonnaministri soovi, et uutele reeglitele mindaks üle võimalikult sujuvalt. Ma ei ole kindel, kas see on nagu lõpuni õiguslikult, nagu lahendatav, sellisel kujul.
