1989. aasta neljandal juunil kogunesid Hongkongi demokraatiameelsed tudengid Tiananmeni väljakule protestima Hiina mõjuvõimu vastu. Selleks ajaks olid meeleavaldused kestnud juba mitu nädalat, kuid just neljandal juunil ründasid Hiina väed tsiviilisikuid. Rünnaku tagajärjel suri sadu inimesi ning umbes 10000 meeleavaldajat vahistati. Alates sellest on iga aasta neljandal juunil demokraatiameelset Hongkongist Tiananmeni väljakul kogunenud ning meelt avaldanud. Eelmisel aastal jäid protestid koroonaviirusele viidata sära ning eelmisel pühapäeval otsustasid Hiina võimud ka sel aastal meeleavalduse ära keelata. Kuna meeleavaldus teha ei saanud, sest see oleks liiga riskantne, otsustasid muuseumit ülal pidavad aktivistid, keda kutsutakse Hongkongi liidu nime all, kutsuda kõiki toetajaid muuseumisse neljanda juunisündmuste mälestuseks lilli tooma. Kuna aga alates eelmise aasta augustist allub ka Hongkong Hiina riikliku julgeolekuseadusele, said võimud volituse ideoloogiale ebasobivad üritused ning kohad sulgeda. Nii ka tehti. Esimesel juunil külastasid muuseumid toidu ja keskkonnaameti ametnikud, kes märkisid, et muuseumiomanikud peavad niinimetatud meelelahutusasutuste ilma vastava loata, vahendab CNN. Ameti teatel peavad kõik meelelahutusasutused omama vastavat luba ning Tiananmeni muuseumil sõda pole. Muuseumi omanik ja asutaja Letšukjan pisteti aga kongi juba aprillis ning ta peab seal istuma vähemalt 18 kuud. Seejuures võivad võimud muidugi tema vangistust alati uutele kuritegudele viidates pikendada. Siiski oli ta ettenägelik ning tegi veel märtsis CNN-ile muuseumis kaamerate tuuri, mistõttu ta ütles, et isegi kui kogu muuseumi vara arestitakse, on see kõik vähemalt filmilindil. Kuna ka demokraatiameelse Hongkongi liidu liikmed ning toetajad on ärevad, otsustatigi muuseumieksponaadid järk-järgult digiteerida. Kuigi muuseumi omanik saab veel oma liitlastega suhelda, siis paistab, et Hiina rahvavabariik astus järjekordse sammu et vaigistada demokraatiameelseid.
