Seda, et umbes 440 miljoni aasta eest saabushernanti jääaeg ja samasse aega jäi suur väljasuremislaine, teavad teadlased hästi. Nad teavad hästi sedagi, et suure väljasuremise käigus kadus pea 85 protsenti mereliikidest. Tartu Ülikoolis doktoritöö kaitsnud geoloog Karin Truuveril on neile teadmistele siiski midagi lisada nimel tuurist ja sedasama väljasuremislainet laiemal alal kui kunagi varem ja hoopis uue nurga alt. Truuber analüüsis Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rootsi aladelt pärit karp Ehiliste ehk Ostrakoodide kivistisi ja uudistes, kuidas nende erinevad alamseltsid kliimamuutuse mõjul vahetusid, jätkab Karinud ruber. Selle järgi, milline palagopigide, liikide või finaadiko ventiilide liikide osakaal konkreetsetes kihtides setendites saab siis vaadata, et kui pale Agopeedia on kõvasti rohkem, siis järelikult hea soe keskkond, soe vesi ja kui neid teisi on rohkem, siis tähendab järelikult külm. Doktoritööst selgus, et Ostrakoodide kooslused hakkasid muutuma juba veidi enne Hernanti jääaega, mil soojaveelised liigid asendusid külma veelistega. Avastus on kooskõlas uuemate teooriatega, mis väidavad, et suur väljasuremine võiski alata juba enne jääaega. Tegelikult tahtsime meie seda vaadata, et kas ka Ostrokoodid näiteks kinnitavad seda see välja suremine hakkaski parem ja kinnitavat külma, võin öelda, kinnitas nii see statistiline aianalised. Iversiteet hakkas langema juba enne, kui jää hakkas pihta. Ehkki Truberi TÖÖ lahkab minevikusündmusi, annaks ühtlasi aimu, kuidas kohaneda praeguse palju kõneainet pakkuva kliimamuutusega. Uurides minevikusündmusi, nendel on see hea omadus, et me saame vaadata, et kui mingid näitajad keskkonnas muutuvad, et kuidas siis keskkond nagu reageerib, sellele me näeme seda nii-öelda põhjust ja tegelikult me Raivoga tagajärge praegu meil on vähemalt minevikust mingisuguseid õppetundi võtta.
