Parvlaev Estonia vraki uuringute esimene etapp kestab kaheksandast juulist 18. juulini. Selleks ajaks seilavad õnnetuspaika meie transpordiameti mitmeotstarbeline laev Eva 316, mis hakkab tööle uuringute emalaevana ja Stockholmi ülikooli uurimislaev Elektra. Ohutusjuurdluse keskuse juhataja Renee Harrikas selgitab, et suunarite abil luuakse detailne kolmemõõtmeline kujutis nii Estonia vrakist kui merepõhjast. On sellised sonarid, mis on kinnitatud laeva külge, permanentselt, on neid sonarid, mida me peame siis laeva järel ja on ka kolmas sellised sonarid, mis siis saavad olema kinnitatud siis kas siis allveerobot kõik külge või siis laseme täitsa nagu merepõhja sellise raami peale, kes nende viimaste eesmärk ongi võimalikult detailne, täpne ülevaade sellest fakist anda meile. Allveerobotite abil tehakse täpsemalt selgeks ka see, kus täpselt asuvad laeva paremast pardast leitud vigastused ja mis on nende ulatus. Paralleelselt tehakse ka merepõhja geoloogilised uuringud. Just eesmärgiga aru saada, milline on siis selle merepõhja koostise, kui palju seal savi, mis on see savikihtide paksus tihedus, kus seal kõvemad kivimid, moreen, võib olla. Juulikuised uuringud aitavad ette valmistada hoopis põhjalikumaid põhiuuringuid. Selle info põhjal me panemegi kokku põhiuuringut hanke eesmärgiga viia põhiuuringud läbi siis järgmise aasta varakevadel, kui vee läbipaistvus on kõige suurem. Renee orikas lisab, et lisaks töistele tehnilistele tollitustele võib juulikuus toimuda ka üht-teist hukkunute omaste jaoks. Sellised plaanid ja mõtted on, et viieni läbi jumalateenistusele pakkuda ka võimalust ka omast esindajatele juures viibida, aga hetkel veel tänase päeva seisuga midagi kokku lepitud lõplikult ei ole.
