Millisukad väljas paugub pakane. Liisa teab, et tillukesel millile nii külm ilm ei meeldi, aga õues peab käima, muidu tekib vaibale loik. Liisa paneb õueriided selga kõigepealt endale ja siis miilile. Myllylon soe vest. Mütsi koeral ei ole ja külm hakkab kiiresti tema õhukesi kõrvu näpistama. Saapaid pole, millel samuti. Millikäpad on nii pisikesed, et kõik loomapoe koera papud on talle liiga suured. Liisa teab ta proovinud. Kuigi million tilluke, pole ta enam kutsikas. Chia Aua tõugu koerad ei kasvagi kassist suuremaks ja see on liis arvates väga lahe. Liisa võtab milli kaenlasse ja kõnnib temaga pissi kohta. Milli haistab teise koera lõhna. Ta unustab täiesti, milleks ta õue tuli ja kui see talle lõpuks meenub, külmetavad ta käpad juba koledasti. Milli tõstab kordamööda ühte ja teist käppa ning vaatab Liisale paluvalt otsa. Oossentobukest, ohkab Liisa, võtab koera sülle ja puhub ta käppadele sooja õhku. Natukese aja pärast Panetta milli jälle maha. Ja nüüd kohe pissile, ütleb ta enamenusi. Milli kuulab sõna, siis tahab ta uuesti sülle, sest käppadel on jälle külm hakanud. Liisa võtab koera kaenlasse ja soojendab kodu poole, kõndides tema käpakesi. Emme, kas sa oskad Myllylä papud õmmelda, küsib Liisa kodusemalt. Ema silmitseb mõtlikult milli pöidlaotsa suuruseid käpp. Võib ju proovida, aga kuidas need jalas püsivad, kas suka tripidega või? Liisa meelest näeks suka tripidega koer imelik välja. Aga kui Emaguks, millele pikad villased sokid, siis need saaks ehk nööpidega vesti ääre külge kinnitada. Sa võiksid hoopis ise millile sukad heegeldada, arvab ema. Kui vaja, tulen appi. See on Liisa meelest hea mõte, taasub kohe tööle. Liisa heegeldab mitu tundi jutti. Esimene sukk saab punane, teine tuleb sinine. Kolmanda heegeldab liisa rohelisest ja neljanda oranžist lõngast. Ema õmbleb iga sukatalla alla tüki viltkangast ja sukasuu külge nööbi. Ristiserva heegeldab ta nööpide tarvis aasad. Siis ongi paras aeg papusid proovida. Liisa paneb millile vesti selga ja tõmbab iga käpa otse Uuepik kasuka. Paistab nagu oleks millil nüüd neli erinevat värvi käppa. Koer vahib neid tükk aega imestunult ega julge liigutadagi. Siis võtab liisa milli kaenlasse ja paneb ta õues lummele maha. Kui koer märkab, et käpad ei hakkagi kohe külmetama, astub ta ettevaatlikult mõne sammu ja jääb huviga lumekuhja nuhkima. Järsku polegi tal enam tuppa minekuga kiire. Mööda juhtus naabrimees ja tema koer jäävad millinaljakaid villaseid sukki pika pilguga põrnitsema. Küllap neil on lihtsalt kade meel, arvab Liisa. Haa, oodake vaid, kuni ma veel millile laheda mütsi heegeldan.
