Käikovskindermeedium kalalkäik esitavad Ago Saller ja Urmas Kibuspuu. Ei huvitagi aga püüdmine. Just see, kuidas seda mõõda kinni püüad, istud jõe kaldal, jälle ootad vussi. Ühesõnaga kultuuride puhkus. Ja keegi ei mängi sinu närvidel. Loodus ja puha. On mul õigus, jääseltsimeesülemus ja kui hästi te seda ütlesite? Kus ikka mõtlesid rumaluse väljaussile nüüd peale sülitada. Kuule tüdruk, oleme ikka ühe tikandite orjad. Õng sees sees, õng sees, läheks väeks, vaata, tõruge õllitsemilon, sport ja kultuur, noja v ja kalapuru, huvitav mind. Oi, palun vabandust, minul kogemata näkkas, näe, läkis Kuusa, mul kipun, mine ämbrisse, istu seal. Ta võtabki, ta võtab, ausõna, võtab, kohe, näkkab veelgi. Sa tüdruk ütles, et vist ennist, et siit isegi ahvenad, ahvenad käivad siin lausa parvedes. Palun vabandust, aga Mulmekas jälle kurat, ole sa meetod. Kuule tüdruk, mis sa seleta mulle ikka kiisk, seltsimeesülemus ikkagi südama, siruti küsinud. Ütle, kuus kõlbad, sina tõmbad kala otsa, aga mina seiskusi nõbusid mõõdudat. Kusjuures aastantsis on, millest sa rääkisid. Kuule, juba kontoris olema, sul niisugust tööstiil tähele pannud, kas mina vees on pime ja kala on rumal, nii, ta ei saa aru, kus ta kinni näkse. Aga küll ta õnge otsa hakkab, see on ometi ära proovitud koht. Ojand käändeks. Üks lollike eksis jälle minu õnge otsa ära, ausõna, ma ei tee seda meelega. Peame meeles, aga mina ei ole, söödi kala pime, iseasi kui ma ise seal oleksin vee sees. Kuulge, vahetame õige koha ta siis hästi. Palun seltsimeesülemus teie minu kohale, mina teie asemele ja sa ütlesid, et ei, ei, ei ei, mitte päriselt, ainult momendil kalapüügi mõttes vahet. Siis on teine asi. Aga seda ma pean ütlema, et niisugust asja ma küll ei oodanud. Ja kui nüüd järele mõtelda, siis juba kontoris olen ma sinu juures säärast tendentsi märganud. Muidugi Saara, Arvo vindise kalapuru. Huvitav, huvitav, mul on tähtis just kalapüüdmine, said aru, õngitsemis nõeli sporte kultuur, õngitseb minna muidugi 100 Viive. Vabandust, son. Kõik on selge. Sina, tüdruk, püüa nüüd üksi edasi, mina lähen minema. Ei hakka mina sinu eest vara püüdma, mõne poisike ei ole paljudel vadaku vadaku nüüd seltsimeesülemus, ega ma siis käbe. Egas kala ei ole minu oma kalal ühinenud, mina püüdsin, teie püüdsite koos, püüdsime saagide pooleks pooleks. Oleks muidugi õiglane. Asi, ei ole mõõdukeses kalapuru, suid printsiibis. Mulle näib, et sul tüdruk siiski veidi taktitunnet. Te ütlete, te, tule taevas appi, säga ettevaatlikud, muidu läheb minema. Oodake ära sadula, nüüd elas minus laske. Katkemine ainult lõbu, lõbu, lõbule. Mis asi see siis nüüd on? See, mis tõenäoliselt ei liiguta, siis vaat-vaat, kus vedas viltu puunat Teie õng on vettinud nutikülge kinni jäänud. Ütlesite otsaga. Kuule, sa annad valeandmeid? Ma küsisin sinult otse, kassa tööl ka, annad valeandmeid? Vaata teda teda asendada. Arvates ma tulin siia puunott. Paberi, oot, ma katsun õnge lahti saada, kui õige viskaks Kivimäe? Kurat, ära kadus kõige täiega ära kaduski täiega. Rootsi loit olen, olen süüdi. Näsilme selleta aga küll ma ta kätte saan. Lagedale. Kuulsad nad peaksid tegema otsuses veel vees toime tulla. Kuule käe. Terve ja kala küljest koogipäev istub õnge otsas on aga purikas puuda Pooteist poolteist puuda puudu, küll ma ise. Mullu on tähtis just kalapüüdmine on saatnud, mind ei huvita see kalapuru, õngitsemis on õilis sport ja kultuur naja viide seest ära druge, ma hüppan ükskaks ja. Algaadrid pea meeles tõuke, küll sina aga lähed seda masulehti. Mul mul. Ei ole viga. Küll nad meile jälle uue ülemuse leiavad. On jälle, kellega kalal käia?
