Me oleme üsna lähedal Läti piirile. Kohe-kohe proovime siitsamast, leida üles  ja kinni püüda Eesti jaoks täiesti uue looma,  täpsemalt kiili. Marko sina selle kiili või õigemini need kiilid siit üles leidsidki. Mis sa siin tegid? Ma olin siin täiesti Ei saaks öelda, et päris juhuslikult ringi kondamas,  kuna Tartu ülikoolil on Kilingi nõmmes väli plaasi,  seal ma uurin linde, aga vabal ajal ma olen viimasel ajal  hakanud ka kiile vaatama. Ja see kiil sattus mulle ette suhteliselt juhuslikult. Et ega ma väga ei otsinud teda, ma lihtsalt käisin siin,  kuna ma siinsamas lähedal elan, ma mõtlen,  ütlesin, et ma lähen, käin vaatan ühe järve ääres,  mis on siinsamas üle vilja põllu. Lähen vaatan sinna, aga muuseas kõndisin  ka mööda siit kraavi kaldast ja siis nägin kiile. Pildistasin. Ja sellega see asi piirduski ja ma rohkem nende kiirdega ei tegelenud,  aga kui ma hakkasin siis. Päevi hiljem pilte läbi vaatama, siis selgus,  et seal on üks kiililiik, keda mina ei suuda ära määrata. Ja kuna ma Mati Martini tunnen, siis ma saatsin shim pildid  kohe talle ja sain üsna kiiresti vastuse,  et kuule, mees, sa oled leidnud Eestile uue kiililiigi. Suur sinikiil. Mõned päevad hiljem, kui ma olin teada saanud,  et see on Eesti jaoks uus liik siis ma tormasin siia tagasi ja,  ja selle koha pealt ma sain ühe emase kätte ka. Üle tunni aja olen ma siin kraavi kaldadel nüüd istunud  ja olnud. Ja. Ilmselt mul õnnestus emane. Suur sinikill kätte saada, nii et siin on  ka füüsiline tõend, et see liik on tõesti Eestisse jõudnud. No näed, siin mingisugune kiil, mul lendab otse ees. Sa näed, praegu ma näen ühtegi. Tundub, et see õnnelik kahv on nüüd kinni püüdnud ühe kiili. Vist ei ole tegemist nüüd selle liigiga,  keda me tulime, püüdma, aga siiski kiilu,  saame lähemalt korra uurida. Näed sa ilus punane saba osas, jah. Jah, kes tema on siis? Kas ta nüüd on punaloigukiil et nüüd oleks hea anda see  spetsialisti kätte ja, ja ja las tema ütleb,  kas see on puna loigukiil, kuigi mulle tundub,  et ta ei ole piisavalt piisavalt punane. Aga kindlasti on üks loigukiilidest Aga sinu käes on, võib öelda tänase loo peategelased. Kes on kes? Ja siin on tõesti tegemist kahe Eestile,  siis uue liigiga. Suur sinikiili emaste isenditega. Emased sellepärast et nagu te siin näha võite,  juba väliselt on nad mitte sinised, vaid pruunikad. Nii nagu ka teistel sinikiili liikidel, emased on pruunikad  ja isased on siis sellised hästi värvilised. Mida tähendab siis Eesti jaoks oma putukamaailma uue liigi saabumine,  on see suur sündmus? Sest ma arvan, et Eestisse saabub igal aastal kümneid uusi  putukaliike Aga enamik nendest on nii väikesed, et me neid ei näe. Ja kuna Eestis puuduvad ka spetsialistid,  kes näiteks suudaksid määrata kärbseid, kes suudaksid  määrata seal kiletiivalisi kõiki, et siis need nagu jäävad  kõrvale kiilid on ka suured putukad. Ja kuna neid on vähe liike, see on siis 62. liik Eestist siis. Torkab see ka silma ja silma torkab ta just sellepärast,  et isane on üleni sinine. Tekitas nagu emotsiooni ka, kui sa said teada,  et issand jumal, sa oled Eesti jaoks avastanud uue liigi. Ja emotsioon oli vägev, kui ma Mati Martinilt kirja sain vastuseks,  et see on uus liik siis noh, peale seda ma olin seal Kiling  Nõmme välibaasis. Olin oma linna metsalindudega tegelemas,  just vaatasin nende pesakasti ja siis ma helistasin Matile  kohe tagasi, et kuule, et mis värk nüüd on,  mida ma nüüd tegema peaksin, Mati, ja küsisin,  et kas ma peaksin kinni püüdma mõne neist Mati ütles,  et noh, kui võimalik, siis muidugi. Ja siis muidugi mul läks noh, silme eest punaseks,  hakkasin kohe mõtlema, mõtleme, kust ma saan liblika võrgu,  sest mul polnud liblikavõrk. Õnneks ma leidsin meie välipoisist tükid tülli. Ja siis see improviseeritud See ütleme 15 minutiga valmis see võrk, et  siis ma siitsamast kodust sain ühe traatVõru metsast  kaksasin kiiresti sarapuu varre ja niisugune improviseeritud  liblika võrk ja, ja töötas päris hästi, et sellega olen  saanud päris palju kiire kinni püütud, siin. Need kaks emast suursinikiili on nüüd teaduse jaoks nõelastatud,  miks see vajalik on? Üldiselt on niimoodi, et kui me uurime putukaid,  siis on väga oluline, et meil oleks ka tõendusmaterjal  naturaalsel kujul ja selleks siis püütakse üks  või kaks eksemplari. Kuidas võimalused on. Ja kuna siin nüüd antud juhul oli meil tegemist päris suure populatsiooniga,  kui sisendite arv võib ulatuda võib-olla isegi 10-sse  või kümnetesse, siis. Sai siit püütud kaks eksemplari, et need jääks tõestuseks  emplaris meie Tartu Ülikooli zooloogiamuuseumi kogudesse. Valdav osa oma tööst sa tegeled ju lindudega kui sagedad on  sellised avastused just linnuriigi mõttes,  et meile Eestisse jõuab uusi linnuliike. Kindlasti harvemini kui putukaid, sest putukaid lihtsalt on  arvuliselt nii palju rohkem ja, ja liigiliselt  ka muidugi. Aga ka lindude osas on meil siin viimastest aastakümnetest  tuua näiteid, kus on uusi liike tulnud näiteks hõbeaigur,  kes 15 aastat tagasi, kui Eestis nähti, peeti seda  suhteliselt haruldaseks ainult tartu Tartu lähedal Ilmatsalu kalatiikidel,  seal neid nähti. Tänaseks ütleme, valge haigur kuskil jõekäärus järve ääres  mererannas ei ole mitte midagi haruldast. See on üks näide näiteks, aga viimasel ajal on meil  ka teisi lõunapoolse levikuga liike nähtud näiteks mesilase näppu. Pid on sellised, kes, Võib ennustada, et kui need muutused samamoodi edasi lähevad,  siis mine tea, paarikümne aasta pärast võiks meil  ka mesilase näpid juba pesitseda. Suur sinikiil on Euroopas laialt levinud,  kuid mitte põhja pool. Selle sajandi alguses jõudis suur sinikiil Baltimaadesse. Liigi olemasolu kinnitati Leedus 2001. ja Lätis 2005. aastal. Lõpuks 2019. aastal saame öelda, et suur sinikiil elab  ka Eestis. Kuidas see suur sinikiil Eestisse jõuda sai? No vot, ega seda päris täpselt ei teagi,  aga kohal ta on. Ja kui vaadata nüüd natukene lõuna poole,  siis Lätist on teda leitud Venspilsi kandist,  mis ei jää siit väga kaugele natuke üle mere,  küll. Aga siis muidu on Lätis leiud umbes Riia. Laiuskraadil, et selles mõttes Põhja-Lätist ei ole seda  liiki leitud, aga soodsate tuulte korral võivad kiilid  tegelikult lennata väga pikki vahemaid, no kui palju näiteks  no nad võivad lennata, sadasid isegi tuhandeid kilomeetreid. Keda nüüd siin õnnestus leida, siin on nüüd harilik  loigukiil harilik loigukiil, kaks tükki,  samas see on emane. Ja see on Isane. Emane on ikkagi natukene nagu tagasihoidlikum pruunika  ja pruunikama värvusega. Kas nüüd võib eeldada, et suur sinikiil on Eestis selleks,  et jääda, ja siit kraavikesest hakkab ta  ka mujale Eestisse levima? Kõik liigid ei hakka mitte väga kiiresti levima üle Eesti. Aga tahaks loota, et sinigiilid on üldiselt elujõulised liigid,  et, et nad leiavad ka mujal elupaiku. Paar tundi võrguga sahmimist ja tulemus selline,  et suurt sinikiili kahjuks ei näinud ja ega kätte  ka ei saanud. Midagi siiski. Nojah, iga päev ei ole sellist õnne nagu,  nagu mul siin mõni aeg tagasi oli, aga siiski kiile me nägime,  olid olemas harilikud loigukiilid ja siin lendas veel teisi kiile,  keda ma ei suutnud lennu pealt ära määrata,  nii et päris tühjade kätega me siiski ei jäänud. Ja see, et me suur sirikiili ei näinud täna see ei tähenda midagi,  see ei tähenda midagi, sest et tõendusmaterjal on meil juba  füüsilisel kujul olemas ja ehk siis järgmine aasta uuesti.
