Sügis on teadagi suur lillesibulate istutamise aeg  ja kui tult id nartsissid ja kõik muud lillesibulad on mulda pandud,  on aeg laugusibulate istutamiseks ja seda ma kavatsengi  praegu tegema hakata. Aga enne veel, kui ma siia lavendlite vahele saan,  laugu sibulaid istutama tuleb mul need lavendid pügada  ja selleks on hästi hea kasutada selliseid lambakare  ja sellise pikemat sorti ühe koha peal istumise töö juures. Ma soovitan kasutada ka väikest pinki, et  kes ikka jõuab kogu aeg põlvitada. Lavendlid on sellised taimed, mida tavaliselt peab lõikama  kaks korda aastas, esimene kord kohe peale õitsemist. Ja siis kevadel, kui selgub, et kui suured need talvekahjud on,  siis tasuks teha teine lõikamine. No nüüd on oktoober ja on näha, et ega mina ei ole neid kohe  peale õitsemist lõiganud. Ja seda sellepärast, et kui ma siia nende kääridega ligi tulin,  siis ma nägin, et siin oli nii palju mesilasi peal et mul  hakkas nagu kahju. Ja ma otsustasin, et ma lõikan sel aastal vähe hiljem neid. Tegelikult võib, et lavendlit ka lõikamata jätta  ja alles kevadel lõigata, et kõik oleneb sellest,  kui palju inimesel lavendleid on. Aga päris nii, et nagu üldse lavendlaid ei lõika,  seda ma ka ei soovita, sest et siis kasvab see põõsas natuke  liiga kõrgeks ja oksad jäävad väga hapraks. Lavendlid õitsevad alles kuskil suve teisest poolest. Kevadel on nad kaua sellised, et ega hästi  selle peenra poole siin ei taha vaadata. Need, kes esimest aastat kasvatavad Need,  on kevadel täiesti paanikas, sest nad arvavad,  et nende avendlid on välja läinud. Aga tegelikult ei ole. Tegelikult nad lihtsalt võtavad üsna kaua aega. Ja, ja kui nad siis hakkavad tulema, siis nad on imeilusad. Miks ma siia just need laugud mul on nimelt turtmeeni laugud  vahele istutan, on see, et kui muidu laugud armastavad  sellist paraniisket aiamulda siis turkmeeni lauk on just selline,  kes tahab hästi drenaažikat, sellist, kus see vesi kohe,  nii kui vihm tuleb lirinal vesi läheb läbi sellist sellist mulda. Ja teiseks on see turtmeeni lauk õitseb enne kui lav endel. Ja see tähendab seda, et kui see lavendel on ilusti  roheliseks läinud siis kõrguvad siin roheliste  lavendlipuhmade kohal ilusad turkmeeni laugu õisikud  ja see on igavesti nunnu vaatepilt. Vahepeal võib üle vaadata, et milline kuju siit kääride alt  välja tuleb. Kes tahab madalamaks lõigata, võib muidugi  ka sirbiga lõigata. Aga mulle meeldib selline, et natukene loominguliselt  lähenen asjale ja et katsun nendest lavendlitest merelaineid  siin moodustada, et siis nad jäävad pisut ebatasased  ja ja on väga ilus, lõpuks. Et silmale on päris ilus vaadata ja see,  et mingid mingid taimeosad vahepeal siia maha kukuvad  või mõned äraõitsenud õied siia maha kukuvad,  sellest ei ole ka lugu, et siin ei pea neid ära koristama,  sellepärast et et siis nad levitavad seemneid. Ja kui kui tuleb lavendlile ebasoodustalv  siis need seemned on siin maas, kõik olemas. Ja kui nii-öelda emataim hukkub, siis kohe hakkavad seemned idanema. Mul on see mitu korda juhtunud. Nii et ei ole üldse muret, saab alati uued taimed vajadusel. Nii natuke on juba siin istutamiseks ruumi tehtud. Panen mõned laugusibulad mulda. Ilusad sellised kontsakad sibulad lähevad kolme sibula sügavusel,  see on siis umbes kümme-viisteist sentimeetrit. Alati tasub paki pealt vaadata seda istutuskaugus. Vaatan, kas siin on? On küll 20 sentimeetrit, ütleb, aga mina ütlen,  et tegelikult võiks vähemalt 30 sentimeetriga arvestada. Sest kui need sibulad liiga lähedale panna,  siis need õisikud kipuvad üksteise külge kleepuma  ja ma näitan teile, see Turkmeenia lauk on hästi tore,  sellepärast et tema õisik säilib pärast sellise kuivana. Kui need siin lavendlite kohal niimoodi õitsevad,  siis oleks ju hea, kui neil oleks mingi selline vahe,  et nad kõik välja joonistuksid. Et tasuks siis endale ka jätta meelde, kui suur see õsik  võib tulla, ma jätan selle kohe siia näidiseks. Lisaks laugu sibulatele võtan ma siit ka. Sibullillede istutusväetist, selle ma panen peotäie sinna  sibula auku. Ja paar sellist kühvlit, millega on hea siis need augud ette kaevata. Ja ega siin mingit muud kunsti ei ole, kui,  et nende lavendlite vahel siin tulebki siis need  istutusaugud kaevata. See on hästi selline liivakas muld, nagu on näha. Ja see istutussügavus võiks olla just nii suur,  kui see kühvli osa siin on. Nii piisav nüüd näpuotsaga. Et ega need lavendlid ise ei taha mingit väga rammusat mulda,  aga lauk tegelikult mingeid toitaineid ikkagi vajab. Ja võtame siis sibula. Ja kindlasti nüüd peab vaatama, et see sibulakannaosa  kusjuured tulevad, et see läheks allapoole. Nad väga kitsastes aukudes kipuvad need sibulad natukene  ennast keerama, et siis tuleb tagasi keerata natuke mulda  enne ka peale, kui, kui sibulat paned, et päriselt sibul  sinna väetise külge päris ei puutu jutuks. Nüüd on sibul siin siin põhjas ilusti olemas  ja nüüd ei ole muud, kui muld peale. Surume ilusti kinni, kas ta ei ole vaja ja viimistlemiseks  tasub see mullapind natuke multsida, sest lavendlid on  sellised tegelased, kes taluvad küll külma,  aga nad ei talu märga ja sellepärast multsin mina alati  lavendlite ümbruse liivaga. Liiv on materjal, millest läheb vesi alati sirinal läbi. Nii ja selle liiva ma soputan siia põõsa keskele,  siis ta ilusti on selle juurekaela ümber  ja seda võib kuskil kaks-kolm sentimeetrit umbes panna  ja niimoodi igal aastal. Ja miks need turkmeenilaugud veel väga siia lavendlite  vahele sobivad? See on sellepärast, et nende lehed on samamoodi sellised  sinakas hallid nagu lavendlitelgi sest nad käivad väga hästi kohvi. Umbes nagu suhkru kohvisse.
