Oktoobrikuu on tagumine aeg tulbisibulate mahapanekuks  ja mina olen just saanud valmis peenra jupi  ja kavatsengi nüüd oma tulbid sinna maha panna. Nii. Tulbisibulad tuleks siis panna nagu kõik sibullilled kolme  sibula sügavusele umbes sellist 10 12 kuni 15 sentimeetrit sügavust. Ja selleks siis tasuks selline sügavam plats valmis kaevata. Mul on siin teine. Kühvel, ja siin on isegi mõõt peal ja vaatame,  et see auk võiks olla umbes selline vähemalt  nii sügav ja eks ta enam-vähem siin selline on,  võtan natukene veel. Aga nüüd selleks, et need sibulad kevadel ilusti kasvujõudu saaksid,  ma natukene süvendan seda veel. Ja panen siia ka sibullilledele mõeldud väetist. Ja see on oluline siis selleks, et kui need sibulad hakkavad  juurduma ja juured sügavamale jõuavad kevadel  siis nad saavad selle toidu ilusti kätte. Nii. Igal väetisepakil on alati peal kasutusjuhendi  ja see tuleb enne läbi lugeda. Mina lugesin siit, et umbes peo pool peotäit läheb mul  sellise pesa alla ja selle ma siia ka panen,  pool peotäit. Enam-vähem nii palju. Võtame selle siia. Niimoodi maha. Ja panen ka mulda natuke peale. Sel korral ma otsustasin, et proovin ka ära  selle triki ja istud. Ta on tulbisibulat koos istutuskorviga ja selleks panen ma  nüüd selle istutuskorvi siia põhja ja panen siia peale  natukene mulda. Seda selleks. Et sibulal on siis parem hakata juurduma tulbi sibulate  juured hakkavadki ulatuma kuskil 20 30 sentimeetri sügavusel. Et lähevad ilusti sellest korvist läbi. Nii, ja nüüd on aeg võtta need sibulad olen valinud kolm sorti,  mulle kangesti meeldivad sellised natukene erilised  ja siin on siis sellised Nad jäävadki päriselt täitsa päris  päriselt selliseks roheliseks. Sibulapaki pealt tuleks siis vaadata kahte asja,  kui kõrgeks see lill kasvab ja millal ta õitseb  ja mina tegin sellise komplekti, et mul need lillakad,  tulbid on kõige madalamad ja nemad kasvavad 40 sentimeetri  kõrguseks ja hakkavad juba märtsis õitsema,  et nemad nagu esimesena tulevad. Ma otsustasin, et ma panen need sibulad mõned nagu keskele  ja siis ühele poole panen valgeid ja teisele poole rohelisi,  sest need hakkavad natuke hiljem õitsema  ja kasvavad ka kõrgemaks. Nüüd. Sibulate valimisel on hästi oluline siis nüüd see,  et enne mulda panemist me veenduksime, Need sibulad on terved,  see, et see koor on siin natukene murenenud,  see ei ole oluline, aga siin ei tohi olla mingit  haigustunnuseid ega mädanemistega ka siis hallitamist. Ja selleks, et see kõik niisuguseks vahvaks mul siin pärast  kevadel kujuneks, selleks ma ei, muidugi ei rahulda ainult  selle ühe korviga, et eks ma pärast panen siia neid natukene lisaks. Ja nüüd ongi nii, et ma panen siia umbes panen niimoodi üsna tihedalt,  sest ma tahan, et tekiks selline punt. Ja sibula mahapanemisel, ehkki kõik me seda teame,  aga teinekord kipub ununema, et vot see osa sibulal,  see laiem osa on siis nüüd juure osa ja see on  siis nüüd see lipuosa, et see peab minema jääma ülespoole  ja see läheb allapoole. Et kui ma nüüd need sibulad siia olen ära istutanud,  siis ma pärast istutan siia ette mõned madalamad püsikud  mis siis hakkavad suvel nende koltuma kippuvate tulpide  lehti katma. Ja, ja alles siis, kui need tulbilähed on  siis ära kuivanud, siis ma võtan nad neid tulbi sibulad  uuesti üles. Ja kui sibulad on paigas, siis saabki selle. Selle koha nüüd kinni ajada. Korvi kasutasin ma sellepärast, et siis ma saan mugavalt nad  kõik korraga tänu sellele korvile kätte ja ma ei pea neid  siit ükshaaval niimoodi taga ajama. Paljud kasutavad korve ka sellepärast, et loodetakse,  et korvis sibulate kasvatamine aitab neid kaitsta vesi  rottide rünnakute eest. Aga tegelikult on lugu selline, et need vesirotid tulevad  lõhna peale aeda ja ajavad kõikidesse peenardesse ikkagi  käigud sisse. Nii et need, kellel on ikkagi vesirottidega nagu tõeline  mure mina soovitan, neil tuldi sibulate asemel kasvatada  mõnda mõnede selliste liikide sibulaid, mis vesirotile  niivõrd meelepärased ei ole. Ja nüüd selleks, et ma teaksin, kuhu ma need tulbid praegu panin. Selleks ma markeerin ära. Natukene nüüd siin nende tikkudega, need grilltikud on  aednikule üks tõeliselt hea abimees, et ma nüüd tean,  et kuskil siiakanti ma saan. Ma saan neid püsikuid istutada. Ja siiapoole, ma saan veel paar korvitäit sibulaid panna. Paneme mõne sildi ka. Vot nii. Ei pea ka kastma neid sibullilli sellepärast,  et niiskust on mullas piisavalt. Üle veel teised taimed istutada ja siis hakata keema.
