Ka. See ongi see jäälinnu koht, millest ma muidu rääkinud,  siin nendel kahel oksad taas, ma olen näinud istumas,  see on sinu isiklik jäälinnu koht ja, ja isegi ükskord läks  eriti hästi, et ilma erilise nagu varjetelgi ta viskasin  siia pikali maha. Ootasin, et siia tuleb ja tuli ja tegin pildid ära,  hästi lähedalt. No see on jäälinnu selline passimiskoht,  kust sa enne teadsid, et jäälind just siia tuleb. No ütleme nii, et jäälinnu puhul on hea teda pildistada,  tundub küll kiire ja väle lind, et kuidas ma  siis pildil saan. Aga kuna ta just kalastab ki selliste okste peal,  siis kuigi jõe peal on palju oksi, aga kui eelnevalt vaadelda,  saab suht lihtsalt kindlaks teha, millistel okstel ta istub  ja samuti nendel okstel võib rohkem olla ta väljaheidet. Et selliseid Võiksid nagu nüansid, millega arvestada? Täiesti uskumatu. Tuli siiamaani seda tahab. Tee. Hans Markus Antsonit teab laiem avalikkus viie aasta  tagusest rahvusvahelisest konkursist polaarretkele pääsemiseks,  mille ta Eesti rahva suurel toetusel võitis. Osooni vaataja nägi teda paari aasta tagusel väga  emotsionaalsel Põhja-Norra reisil virmalisi filmimas. Uskumatu, uskumatu. Vaadake kuidas see kõik mängib. Täna on ta Eesti üks väheseid aktiivseid Youtube reid,  kes vahendab süvitsi oma looduses käike. Nagu te näete, siin selja taga on kopratamm,  võtsin just siia päris palavakas seda suurt toru pole üldse  teab mis kerge siia kohale tarida. Ja. Olen filminud nii põtrate pulma. Soomes karuvarjas käinud siis metsise mängust on üks hästi  põhjalik ja pikk video siis veel jäälindu. Et ütleme ja kopraid ka, et erinevaid, nagu loomi on pildile  ja videos püütud küll. Ma oletan, et ei näinudki mind seal. Võib öelda, et see kopra passimine on väga hästi alanud. Esimene hommik on olnud väga edukas. Kell hakkab vaikselt seitse saama, et veidi üle kolme tunni  oleme siin olnud. Kui pool neli ma siia jõudsin, siis poole viie,  aga umbes tund aega hiljem hakkas pihta ka esimene aktiivsus. Põhiline asi, mida sa teed, on see, et sa näitad,  kuidas sa seda teed. Jah, et see on minu jaoks nagu, kui ma juba alustasin üldse  loodusfoto a ja veel videot ei teinud, see oli mul juba  algusest peale see tunne, et ma nagu väga tahan näidata seda,  et et praegu ma andsin, varjas või nüüd ärkasin kell viis  hommikul üles ja ootan seda looma ja võib-olla isegi paned nagu,  et rahval seda uudishimu tekitada, et nii see loom on siin  kuskil olemas, aga ma ei tea, kas ma veel pildi saan  ja kõik noh, sellised hetked nagu, et sest ma arvan,  et tänapäeval nagu neid häid häid loodusfotosid väga palju  ja vahel nagu et sellist pilti saada on meeletult keeruline  ja kui ma isegi selle tasemeni ei küündi,  mis nagu võib olla Eesti teised loodusfotograafid,  siis ma tahan just nagu näidata seda story't seal taga  ja seda lugu, et kuidas, nagu see pilt üldse saada nagu. Aga see on ju ka väga raske filmida ennast,  kuidas sa pildistada midagi, et sa pead ju kokku. Ja, ja võib-olla see on üks põhjus, miks vahel mul nagu see  tulemus sellest loomast nii hea ei ole, sest ma olen  tegelikult selle hea valguse ajal filmid ennast kõndimas,  panen selle statiivi maha, kõnnin statiivis kaugemale,  lähen tulen, jooksen tagasi, noh, seda inimesed ei näe,  on ju, ja siis tegelen, teen veel droonikaadreid  ja noh, tihti ongi see, et kui ma otsustan vloogi teha,  siis mul tihti jäävad nagu pildid saamata,  sest ma pigem filmi ja siis nagu see pildi pool veits kannatab. Ta. Parim on mul nüüd püsti. Selline hakkab mul siin olema olemas. Istun siin. Seal ühel otsal nägime lindistus, kaamera on siin valmis  ja nüüd võib küll öelda, et las see ootamine hakkab pihta. Kell on kuus. Esimene päev. Vaatan, mitu päeva siin peab siis olema,  et head hea linnukaarid kätte saada. Sa oled tegelikult ju õppinud zooloogiat,  eks ju. Bioloogia, bakalaureuse ehk siis see tegelikult sul  on need taustateadmised olemas, et see huvitab sind ikkagi  väga süsteemselt, et sa, sa tahad sellega tegeleda,  eks. Ja et selle ütleme ülikooliga oli sama asi,  et Tartus õppides avanes mul võimalus kahel aastal,  kus ma jälgisin siis linnas pesitsevaid kodukakke  ja sellest ma ka oma lõputöö tegin. Uurisin siis röövlindude urbaniseerumist  ja minu meelest ongi nagu lahe nii-öelda huvi  ja hobi ja kõik sellised asja kombineerida  ja lõpuks vaata ja nii ka tuua, nagu nende floogide kujul. Ja. E. Tõeliselt ilus hommik, väga külm. Aga nagu nägite, siis just praegu saime veidi erilisema  hetkega peale. Jätke päikesetõusu. Tuli jooksis üle loa, s päris suur. Sa räägid blogist, loog on nagu sinu videoblogi  ehk siis see sinu jutustamise viis, kuidas sa teistele seda  loodust edasi annad, eks ju? Pigem nagu rohkem niisugune lõbus ja meelelahutuslik,  aga samas. Asi, mis ikkagi loogis püsib, on see, et just see loo jutustamine,  et kui ma ei tea See kaader ise on üles äris või ma ei tea,  kaamera natuke väriseb või loomast, jah,  see kaader, poe on ju nii ilus ja puhas,  siis see tegelikult pole vahet, sest see on vloog. Vloogis võibki sellised väiksed äpardumised  või nagu Ta ei pea nii viimistletud olema,  et pigem on oluline, et see lugu saaks jutustatud. Meil on häid uudiseid. Esimene mägrapilt on olemas juba esimese ööga,  mis ülilahe, aga ta ei ole veel nüüd nii hea,  sest et eile siin kogu kaameralõpus üles seadmisega läks mul megakiires. Lisaks tavalisele pildistamisele ja filmimisele sa oled uue  asjaga hakanud tegelema, millega on paljud nüüd loodus,  fotograafid, tegelenud rajakaamerad ja kõik järgmised asjad. Jah, mul see rajakaamera ja kaameralõksu projekt algas üldse  sellest sellest aastast ja miks ma sellega alustasin,  on see, et ma see aasta jõuan vähem metsa,  aga et nii-öelda loodus võõraks ei jää, siis tegelikult need  väikesed kaamerad on nagu spioonid mul metsas annavad mulle infot,  kus keegi liigub ja tihti on nagu ikka see,  et kui näiteks lund maas ei ole, siis neid jälgi,  mis maha loomad jätavad, on palju vähem ja see annab nagu  ka pimedas infot, sest et tal on siin inforpuna kaamera sees  ehk pimedas saab sellist siis mustvalget pilti. Selline asi, mida sa muidu mitte kunagi ju ei saa. No mida sa selle spiooniga oled siis peale saanud? No ütleme nii, et ma jätsin just sellesama kaamera Siin eelmise aasta lõpus jätsin mägrauru juurde,  teadmata, et seal on mägrad sees ja ütleme nüüd,  kolme kuu jooksul on mul kas nii palju materjali,  aga ka tegelikult kohe kaheksa päeva pärast seda,  kui ma kaamera olin jätnud, käis seal ees Ilves,  see oli tegelikult aastavahetuse pool tundi enne aastavahetust,  mis minu arust on üli lahe käis pidades leid seal mägra  juures pidu. Et ja see on nagu tavaline, sest tegelikult  nii ilves kui hunt, see. Toituvad ka mägrast, nii et see, et ta seal juures passimas käib,  on nagu päris tavapärane. Lisaks siia kaamerasse on peale jäänud ka rebane  ja kährik, et ka sellised potentsiaalsed mägrauru juures liikujad,  siis ka nemad võivad seal urus tegelikult elada. Ja mul on ka teine kaamera, kuhu peale on jäänud. Metskitsi rebast, põtra ja see saigi tegelikult pandud ühe  haava juurde maha, kus põder nagu hästi aktiivselt seda  haaba söömas käis. Ja. Kui need spioonid on sul töö ära teinud,  et sa tead, et seal on loomi, mis nüüd edasi,  kuidas sa nüüd selle pildi? No ütleme, et siis ma võiks neid lihtsalt passima hakata,  aga nagu ma mainisin, siis see aasta ma jõuan loodusesse  palju vähem. Ja selleks ma olen ehitanud ühe teise spiooni,  mis on nii-öelda professionaalsem kaks punkt üks  või võib öelda ja see on siis see kaamera lõks. Kui muidu saab loomi pildistatud pika toruga,  siis ma arvan, et kaamera lõks annabki selle eripära  ja miks nii-öelda sellega üldse tegeletakse,  miks nii palju hinnalist tehnikat metsa üksinda jäetakse,  ongi see, et sa saad tegelikult sellest loomad hoopis  teistsuguse pildi, sa saad ta tema endas loomulikus keskkonnas,  m. No üks asi, mis on ka sinu meelis teema on olnud ju maastikufotograafia,  et sa ei ole ainult loomade peal vaid vaid see maastik,  aga miks see siin sulle meeldib? Minu meelest maastiku puhul on see mõnus,  et seal sa aga reaalselt need need ilusad hetked kinni püüda  ja kui on näiteks väga sombune talv, nagu meil siin just oli,  siis need pildid tuletavad meelde, et ah,  et midagi sellist oligi kunagi ja panen nagu ootama,  et ta varsti on suvi ja varsti on jälle ilusat aega,  mida oodata. Aga teisest küljest ka siin võib, võib olla tõmmata joone  või sellise liini. Miks just mulle meeldib see kaameralõksu asi,  sest tegelikult seal on nagu väga palju maastikufotograafia  nüansse ka? Ma ju sean tegelikult kompositsiooni ja siis kuskile ootan  ka looma. Ehk tegelikult see on peaaegu nagu  maastikufotograafia juba. Lihtsalt looma, aga lisaks. Jälle on poolteist nädalat mööda läinud,  täna on 18. aprill ja nüüd on mul kogunenud päris mitmeid  ilusaid mägra fotosid, siis kaamera lõksuga. Seega võib öelda, et päris esimese kaameralõksu foto  saamiseks kulus mul 11 nädalat ja nüüd nende. Piltide saamiseks, mida taustal näete, kulus  siis 17 nädalat. Kokkuvõttes võib siis öelda, et natuke alla nelja kuu kestis  mul kogu see projekt. Et. Jah. Mida sa enda jaoks oled saanud niimoodi looduses käies,  seda pidevalt vaadeldes? Kogu see looduses käimine ja vaatlemine on väga palju  õpetanud mulle kannatust, sest siin on mitmeid projekte,  mis ongi, võtavad palju aega. Suht palju teadmatust on väga, sa ei tea,  kas saab midagi pildile ja võib-olla ka see See on mulle, Ma arvan, õpetanud, aga tegelikult õpetab mul igapäevaselt,  et nautida rohkem seda hetke ja protsessi reaalselt,  nautida seda, kus ma praegu olen hetkel filmin  selle asja ära. Oh tore, ongi see teadmatus ja mõelda, et läheb,  kuidas läheb. Et ma arvan, see on nagu üks suuremaid asju,  mida ta nagu suuremas perspektiivis on õpetanud. Ja. Kuidas sa tunned, kas praegune noorem põlvkond on tegelikult  loodusest ikkagi kaugenenud ka? Võib öelda kindlasti on, sest et see ühiskond soodustab meil  looduses kaugenemist aga nagu kas või eile õhtul kirjutas  keegi mulle Instagrami, et see on nii lahe,  et ma olen teda inspireerinud ja vaatasin,  poiss oli ainult 15 aastane ja ta ütles,  et ta on hakanud ka meeldima looduses käia. Ja siis ta küsis veidi nõu, et mis tehnikat nagu võiks  hankida ja nagu loodusest hoolimine tuleb lapsepõlves  ja kui sul ei ole seda siis ilmselt nagu tulevikus sa  ka hoolib, võib olla vähem loodusest. Ja kui mul on võimalik nooremaid sellega mõjutada,  siis nagu minu meelest on minu eesmärk nagu Tehtud.
