Koroonaviiruse seire uuringu juht, Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda tunnistas, et seekordsed uuringu tulemused üllatusi ei pakkunud. Osakaal ja koroonaviiruse levimus on oluliselt vähenenud, mida me ootasime või lootsime, et selles mõttes väga üllatus ka ei olnud, kui igapäeva haigestumist vaadata, me lihtsalt ei teadnud, et kuidas veel elanikkonna tasemel on ja nägime ka seda isegi sellist Aasümptomset levikut või varjatud levikut ka ei ole enam. Veidi üllatus aga see, kui paljudel on olemas koroonaviiruse antikehad, neid on eri vanusegruppide peale kokku 68 protsenti, ütles Kalda. Kõige positiivsem sõnum on siis see, et ka nooremates vanusegruppides ehk et kui me võtame 18 kuni 39 aastaseid ka seal on ligi 55 protsenti neid juba, kellel on koroonaviiruse vastased antikehad olemas. Ja nendest pea pooltel juhtudel on see tulnud, mitte läbipõdemise, aga ikkagi juba vaktsineerimise läbi ka. Ja noh, 40 kuni 64 vanuseid seal ligi 70 protsenti panin minu meelest see antikehade kaitsega, inimeste hulk on päris suur ja see on hea sõnum. Seire uuringu käigus testiti juhuvalimi alusel 2244 täiskasvanud elaniku, kellest andis positiivse koroona proovi 10 inimest. Neist üheksa olid viiruse läbi põdenud ja üks oli veel nakkusohtlik. See tähendab, et Eestis on nakkusohtlikke täiskasvanuid praeguse seisuga hinnanguliselt 500 ehk keskmiselt üks täisealine kahest 1000-st. Äsja lõppenud uuringud, tapoli, koroonaviiruse levimus ja seire uuringu viimane edasine seirevajadus sõltub muutustest viiruse levikus. Aga me oleme mõelnud ka selle peale, et fookus läheb hoopis mujale, vahest on isegi mõistlik hakatagi vaatama, täpsemalt, eks tüvede levimus taga miks mitte ka laste või koolilaste hulgas. Kuidas nakatumine toimub siis, sest selle kohta on siiski meil vähe informatsiooni. Me lähiajal istume kokku oma meeskonnaga ja arutame, et mis võiks olla siis teaduslik informatsioon, mida me saame? Täna lisandus 37 uut koroonaviirusega nakatunut ning suri üks haige haiglaravi vajab 47 viirusega nakatunud patsienti.
