Juuli lõpus peaks Euroopa komisjon avaldama UM metsas strateegia eelnõu, aga nagu komisjonis kombeks, lekkis dokument juba mõnda aega tagasi. Komisjon toetub oma strateegias Euroopa Liidu ambitsioonikate kliimaeesmärkidele ja seab üheks olulisemaks sihiks senisest suuremas süsiniku sidumise. Nii märgib komisjon, et miinimumi tuleks viia puidust lühikese elu eaga toodete, näiteks papi ja paberi valmistamine. Ühtlasi peaks oluliselt vähendama puidust energia tootmist. Dokumendis selgitatakse, et puitu senisest targemini kasutades võib süsinikku siduda aastakümneid või aastasadu, samas kui tselluloositoodetest vabaneb süsinik hiljemalt mõne aastaga. Seetõttu tuleb keskenduda drastilistele üleminekule puidu lühiajaliselt kasutamisel, pikaajalisele lisab komisjon. Tuues sihine näiteks ehitussektori mööblitootmise. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedri märgib, et see ei erine palju Eesti eesmärkidest. Samamoodi seda metsanduse arengukava kirjeldab, teeks seda ju tahavad kõik, et võimalikult hea kasutuspuidule leida. Seedri ja selgitab, et Euroopa metsastrateegia pole liikmesriikidele siduv, kuid sellele saavad komisjoni liikmesriigid edaspidi aruteludes toetuda. Lähitulevikku vaadates on meie oma metsanduse arengukava hoopis tugevama mõjuga, leiab Seedre. See on lekkinud töödokument, mis nüüd siis võib ikkagi päris oluliselt muutuda. Nii näiteks on Euroopa metsandussektori esindajad juba mitmel pool sõnavõtnud dokumendi selle osa kohta, mis puudutab lageraieid. Sisuliselt leiab komisjon, et lageraieid tuleks Euroopa metsades vältida, õigemini võiks lageraiet kasutada ainult siis, kui selleks annab põhjust ökosüsteemi tervis meelis. Seedri märgib, et liikmesriikidelt saab eelnõu, kui see ükskord avaldatakse, kindlasti väga erinevat tagasisidet. Erinevatele riikidele metsad tähendavad päris erinevaid asju ja kõike nagu ühte patta panna on päris keeruline, mistõttu ongi selle dokumendi hea sõnastuse leidmine raske, sest et need huvid ja need vajadused erinevatel riikidel on erinevad. Seedri lisab, et dokumendis tehakse ka niisuguseid ettepanekuid, mille võimalikku mõju tuleks veel aastaid analüüsida. Meil puudub ka praktiline arusaamine näiteks püsimetsandusest Eestis alganud esimene uurimust sellel teemal ja praegu me ei ole inimesi väga hästi teadis, et kuidas me saaksime näiteks rohkem püsimetsandust praktiseerida. Mei teada samamoodi, mis võiks olla sellele need mõjud mitmekesisusele?
